News in Ndebele 27/4/06

Bennett applies for asylum in SA
UBennett udinga ukuphephela kwele South Africa
HARARE - Isiphathamandla sebandla leMDC umnumzana Roy Bennett, obaleke eZimbabwe ngenyanga ephelileyo ngoba impilo yakhe isengozini, usedinga ukuphephela kwele South Africa. Limbiko igcizelelwe ligqwetha li


kaBennett.
UBennett usebenzise amagqwetha amela ilungelo loluntu ekukhwezeni isicelo sakhe sokuphephela kwele South Africa, esithi impilo yakhe isengozini ngoba ezingelwa zinhloli zikahulumende. Lokhu kulandela imibiko eyethulwa liphephandaba leHerald lisithi uBennet ungomunye walabo abalezikhali okuthiwa zabonakala kwasekucatshangelwa ukuthi zazijonge ukusetshenziswa ekuhluthuleni amandla ombuso kahulumende weZanu pf.
Lezo zikhali kuthiwa zatholakala emzini womzingeli owaziwayo uMichael Hitschmann, owabotshwa mhla ziyisithupha kuMarch ekwenye indlu yokudlela eHarare. Izikhali okubikwa zatholakala zibalisa I AK47 eyodwa, amaFN amane, amaUZis ayisikhombisa, lamavolovolo alitshumi lasitshiyagalolunye.
OkaHitschmann yena olokhu esenkantolo, uthi ungumthengisi wezikhathi owaziwayo njalo ulamacence amupha imvumo yokuba lezikhali zonke ezibaliswayo. Ngemva kwaleso sehlakalo kwabotshwa abantu ababalisa isikhulumeli seMDC kwezomvikela, owayeyisikhulu sebutho osesekuphumuleni uGiles Mutsekiwa, bona abaphanga bakhululwa. Labo ababebotshiwe bafakaza ukuthi babanjwe ngamandla zinhloli zikahulumende ukuthi baphe ubufakazi bamanga obuthi uBennett ulolwazi ngezikhali lezo.
Kuvele inhloso kahulumende yokuthwalisa uBennett lemuli yakhe amagabha avuzayo yaqala ngo2000, ngesikhathi izisebenzi epulazini lakhe zitshaywa, zihlukuluzwa kanye lokubanjwa iganyavu zinhloli zikahulumende labasekeli beZanu pf.
Lokhu kwalandelwa yikuxotshwa kukaBennett epulazini lakhe mhlaka 9 April 2004, lobanje umthethwandaba wawuthe angalithathelwa lelo pulazi. Kakuzange kube nsukuzatshwala yena ngokwakhe waphoselwa entolongweni phose umnyaka wonke, ngemva kokusunduza umphathintambo wogatsha lwezemithetho lendaba zephalamende, uPatrick Chinamasa ngesikhathi senkulumo ephalamende, ngemva kokuba uChinamasa emthuke ngelithi uyise labokhokho bakhe babengamasela njalo bengababulali.

Prosecute murderers – MDC urges
Bophani ababulali-Inkuthazo yeMDC
HARARE – amagqwetha omkhokheli weMDC umnumzana Morgan Tsvangirai asebhalele emahofisini egqwetha likahulumende, ekhuthaza ukuthi lithathe amanyathelo ngokubulawa kuka Tichaona Chiminya, loTalent Mabika ababekhankasela uTsvangirai ekhethweni. Ababili laba babulawa eMurambinda mhlaka 15 April 2005 ngesikhathi kulungiselelwa ukhetho.
Ngomgqibelo wephasika kwenela iminyaka eyisithupha ababili labo bebulewe. Incwadi ebhalwe ngamagqwetha kaTsvangirai ichaza ukuthi kasuthisekanga ukuthi kwenziwe konke okudingakalayo ukuphenyisisa ngalolo daba.
Ngesikhathi kuthonisiswa lolodaba emthethwandaba ophezulu ngo2001, umahluli uDevittie wathola ubufakazi obungazange buphikiswe, obuthi amapholisa lawo ayekhona ababili labo bebulawa. Usikomitshi wamapholisa wayebiziwe ukuthi azokupha ubufakazi kodwa kazange aze.
Esesehlulela umahluli wakubeka kwacaca ukuthi ukubulala lokhu kwenziwa ngobudlova, lesihluku esasilenjongo zombusazwe. Kusenjalo ikhasethi eyayilobufakazi obacindezelwayo yanyamalala ezindlini zemthethwandaba kodwa konke lokho kwatshaywa indiva.
“Ukwenza kwabatshutshisa leli cala kakwejwayeleki njalo kwenza kube lokucabangela ukuthi kulokungenela kwezombusazwe. Ihofisi yakho ibonakala sengathi itshelwa okokwenza ngaloludaba okuyikwephulwa kwesisekelo sombuso,” lokhu kuchazwe yincwadi ebhalelwe ihofisi yegqwetha likahulumende.
Ibuye yakhuthaza ukuthi ihofisi leyo iveze imibiko ephathelene lokubulawa kwababili labo kanye lenengi labasekeli beMDC ababulawa kusukela ngo2000, njengoba ulwazi olukhona lukhomba ukuthi akukho asebabotshwayo ngamacala lawo.

Mugabe to return farms to whites
UMugabe usebuyisela umhlabathi kwabamhlophe
HARARE – Uhulumende weZimbabwe usehlele ukuthathela umhlabathi abalimi abansundu abahlaliswa kutsha abazinkulungwane ezimbili, ewubuyisela kubalimi abamhlophe, njengoba abansundu labo sebehlulekile ukuwusebenzisa. Limbiko igcizelelwe ngumphathintambo wogatsha lwezomvikela uDidymus Mutasa.
Kulesi senzo esikhombisa sobala ukuthi uhulumende kaMugabe usevuma ukuthi uhlelo lwakhe lokwabiwa komhlabathi selwehlulekile, uMutasa uthe uhulumende usecele inhlanganiso yabalimi abamhlophe ukuthi ithumele izicelo zalabo abawafunayo amasimu azathathelwa abansundu.


“Sesibumbe amakomiti ahlola ngokusetshenziswa komhlabathi elizweni jikelele. Osekuphumile yikuthi manengi amasimu angalinywayo. Bakhona abangakaze balime ngitsho njalo sizabathathela lawo masimu. Ezabelweni ezifana leManicaland kulabalimi abedlula amakhulu amabili abazalahlekelwa ngamasimu abo,” utsho njalo uMutasa.
UMutasa, osekhwapheni likaMugabe enguye njalo obona ngohlelo lokwabiwa komhlabathi lokutholakala kokudla kanye lezomvikela, ugcizelele ukuthi yena labanye abaphathintambo sebeke baqhuba umhlangano labalimi abamhlophe labo, wathi inhlanganiso yabo isiluzwisisa uhlelo lukahulumende lokwaba umhlabathi.
Uqhubeke wathi uhulumende uzimisele ukuthuthukisa isivuno ukuze kuqedwe indlala elizweni kodwa abanye babalimi abansundu abebephiwe umhlabathi sebehlulekile ukulima. Uthe ngenxa yalokho sebehlele ukubuyisela amasimu ezandleni zabalimi abamhlophe wengeza ngelithi labansundu abazimisele ukulima labo bazawathola amasimu.
“Sibe lemihlalngano ephumelele kakhulu lenkokheli zenhlanganiso yabalimi abamhlophe. Kukhanya sebezwisisa indlela zokusebenzisana lohulumende ngakho siyathokoza ngalokho,” wenabe kanjalo okaMutasa.
Uqhubeke wathi lokhu kuzwisisa yikho okwenze bakhuthaza ukuthi labo abafuna amasimu bathumele izicelo zabo, wasesithi lezo zicelo zizabhekisiswa kungela nkethabetshabe ngoba abelungu labo labo yizizalwane zeZimbabwe. Umsekeli womkhokheli wenhlanganiso yabalimi abamhlophe uTrevor Gifford ukugcizelele ukuthi baqhube umhlangano leziphathamandla zikahulumende njalo sebethumele izicelo zokuthola amasimu.
Eminyakeni eyisithupha edlulileyo, uhulumende kaMugabe ududule bonke abalimi abamhlophe wabathathela amapulazi ewanika abantu abensundu, esithi linyathelo lokulungisa lokho okoniwa ngumbuso woncindezelo. -Zimonline.

Labour union says Harare plotting to arrest bosses
Inhlanganiso yezisebenzi ithi uhulumende ufuna ukubopha inkokheli zayo


HARARE – Inhlanganiso yomanyano wezisebenzi eyeZimbabwe Congress of Trade Unions (ZCTU), yethesa uhulumende umlandu wokufuna ukubopha inkokheli zayo ngenjongo yokuthi zingakhethwa njalo ekuphatheni lezo zikhundla emhlanganweni omkhulu ozaqhutshwa ngenyanga ezayo.
Uhulumende ubheke iZCTU ngeso elibi eyethesa umlandu wokudlelana leMDC njengoba yiyo eyazala leli bandla lezombusazwe eminyakeni eyisithupha edluleyo.
Umkhokheli weZCTU uLovemore Matombo uthi uhulumende uzama ukuzibazela amacala angawethesa inkokheli zenhlanganiso yakhe, kuphenyo azama ukulwenza. UMatombo uthi leli nyathelo lijonge ukucanda indawo yalabo abathunywe nguhulumende ngesikhathi iZCTU ikhetha inkokheli ezintsha emhlanganweni omkhulu ozaqhutshwa mhlaka 19 May.
“Silemibiko eqinisekileyo eyokuthi uhulumende kafuni sibuye sizithole izikhundla zobukhokheli. Lokhu uzakwenza ngokusimisa ebukhokhelini kumbe ukusethesa amacala okuzibumbela,” wenabe njalo okaMatombo.
Ubuye wathi leli linyathelo likahulumende lokususa inkokheli abona zilamandla okukhuthaza izisebenzi ukuthi ziphatheke ekutshengiseleni okuqoqwe yiMDC ngesikhathi sebusika.
Lobanje umphathintambo wogatsha lwezemisebenzi uNicholas Goche eke wezwakala esethesa UMatombo labanye bakhe umlandu wokusebenzisa iZCTU ukusuthisa izifiso zombusazwe etsho lokutsho ukuthi njengalokhu okwenziwa ngumnumzana Tsvangirai, uphikile ukuthi balenhloso embi ngenkokheli zeZCTU.
“Silophenyo esilwenzayo kodwa kakulanjongo ezimbi ezijonge abantu abathile. Abatholakala belecala bazabhekana lomthetho. Akukho okufuze esabe nxa engenzanga lutho,” utsho njalo uGoche.
Lobanje inkokheli zeZCTU zikhethwa ngamalunga enhlanganiso zezisebenzi, umthetho welizwe upha umphathintambo wogatsha lwezemisebenzi amandla okwenza uphenyo ngayo kanye lokuthatha amanyathelo awafunayo.
NgoZibandlela lonyaka uhulumende ukhethe uChatsauka ukuthi aphenye ngokungasetshenziswa kuhle kwemali yiziphathamandla zeZCTU. Ngemva kokuswela ubufakazi balokho walaywa ukuthi abheke inhlanganiso yonke njalo. – Zimonline.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *