Ndebele 12-10-2006

Umthwetshulwa:UTsvangira ukhuluma emhlanganweni wokuthakazelela iminyaka eyisikhombisa I MDC ibunjiwe.
Caption: Tswangirai addresses MDC 7th anniversary rally on Sunday.
Utsvangirai uthi asibambaneni
(Tsvangirai urges unity)
NGU WILSON BUTETE
E HARARE - U Morgan Tsvangirai usekhut


haze abantu ukuthi babambane balwe loSomakhehlane Mugabe kunye lebandla lakhe le Zanu(PF) eliyilo eselibangele lonke uhlupho esilalo eZimbabwe.Uthe le yiyo indlela esingathola ngayo inkululeko.
” Singalibali ukuthi namuhlanje silala singadlanga njalo asilamisebenzi ngenxa kaMugabe lohulumende wakhe,” kutsho uTswangirai.
Ukhulume lokhu phambi kombuthano owedlula inkulungwane ezilitshumi enziki nkulu yezombangazwe eZimbabwe Grounds eHighfields.
I MDC ibithakazelela iminyaka eyisikhombisa iphikisana loSomakhehlane le Zanu(PF) yakhe. Utshele umbuthano lo ukuthi abasuka kubandla le MDC nyakenye abagoqela oWelshman Ncube laboGibson Sibanda ayisizo izitha zeZimbabwe. Uthe laba bakhohliswa nje . Uthe abantu bangalibali ukuthi isitha seZimbabwe nguRobert Mugabe leZanu(PF) .
Uthe kuhle ukuthi umuntu enze njengo Gift Chimanikire athi yimi indodana yolahleko, sengibuyile.
UTsvangirai utshele amalungu endlebe zika hulumende (CIO) abekhona kulo umbuthano ukuthi , “Asitshongo ukuthi sifuna ukukhupha uMugabe ngodlakela cha. Sizasebenzisa amandla abantu. Akekho umcindezeli ongamelana lezifiso zabantu. Luyeza usuku olwesabekayo lapho abantu abazaphuma ezitaladeni ngobunengi babo betshengisela, besazi ukuthi benza into eqondileyo.”
Uthe ngesikhathi kukhutshwa umcindezeli bakhona abafayo njalo bakhona ababotshwayo.
“Ngihlezi ngisitsho ukuthi izinto zimbi la ekhaya. Selizimisele yini ukutshengisela? Izanu(PF) ayiguquleki. Ifuna uku khwexunwa amagatsha isutshunwe lempande zayo emphakathini.”
“Sifuna ukuthi kube lokhetho olukhululekileyo eZimbabwe. Imiphumela yokhetho lweChikomba ikhombisa ubuqili obuphezulu obenziwe yi Zanu(PF). Izanu (PF) ibathethe ngaphi abantu abangako. Mina bengisenza imihlangano labantu eChikomba. Abayifuni iZanu(PF).”
UTsvangirai ukhuthaze inkokheli semzansi wezwekazi le Africa ukuthi sithathele lindoda amanyathela afaneleyo into ezalungela wonke umzansi Africa. Uthe bangayekela uMugabe ahambe, labo bazamlandela kabuhlungu.
Uwahleke wawakhabela kude amazwi kaMugabe athi iMDC yisikhothamathe samazwe angaphandle. “Asiyisizo izikhothamathe thina. Asikhothi mathe eBritain le America. Thina simele lina.”
La mazwi emukelwe ngenjabulo enkulu ngabantu. Abatshaye izandla lamakhwelo.

Abalimi abakhulu bathi ngeke baphume emapulazini abo
(Commercial farmers fight eviction )
NGU GIFT PHIRI
E HARARE – Kusukela ngoLwesibili sekusele insuku ezingamatshumi amane lanhlanu ukuthi abalimi abakhulu abaseleyo baxotshwe emapulazini abo. Laba balimi abangamakhulu amane bathe ngeke batshiye ukulima abantu belamba kangaka eZimbabwe.
Laba balimi baxotshwa sekusele amaviki amane ukuthi baqale ukulima kuka 2006/07.
Lababalimi besebephakathi kokuncediswa ngamagqwetha ukuthi balwe lalokhu ku hlukuluzwa okuqhutshwa ngumoya wobandlululo. Kodwa ke izazi zomthetho zithi amathuba okunqoba umzamo wokubakhupha mancane nanku uMugabe kalandeli mthetho. Wenza lokho ikhanda lakhe elitshisayo elimtshela khona.
Abalimi laba batshelwe ukuthi bacine ngoMvulo ukusebenza emapulazini abo. Baphiwe njalo inyanga eyodwa qha ukuthi babe sebephumile emapulazini la, kulandelwa umthetho omutsha we Land (Consequential Provisions) Bill oqale ukusebenza ngolweSibili.
Umphathintambo wezokulima umnu Joseph Made utshele umsakazo ukuthi sebeqedile amalungiselelo okuhluthuna la mapulazi. Uthe izisebenzi zakhe zizaqala ukwabela abansundu lo mhlabathi masinya nje.
“Abantu bacabanga ukuthi ukukhala kuzaletha inguquko. Cha bo. Lababalimi bayazikhohlisa uma becabanga ukuthi abansundu bazancitshwa umhlabathi baphile ngokusebenzela bona,” utsho uMade


Intengo yezinto iya iqonga
(Prices still going up)
E HARARE – Noma nje uGono wazama ukuphungula izigombolozi emalini yakuleli amaZimbabwe alokhu ehamba ethwele inqumbi yemali yamaphepha ukuyathenga ngenxa yokukhwela kwezinto nsukuzonke.
Ibhanzi lako KFC (burger) manje seliyi $10,500. Kunyanga ezintathu ezedluleyo beliyi $2,100.
Abathengisa izindlu sebethwala imali ngama bhokisi ezigqoko. Kumaphepha ndaba kulama kampani asethengisa imitshina yokubala imali.
Imali yeZimbabwe isiwe ngesiphundu. Umnotho usuphetshulwe yisivunguzane.
“Akunsuku zatshwala ilizwe lingabhidlikanga laphela.” Kutsho uBrian Raftopoulos , ingcitshi yezombusazwe.
Emikambo yangasese iUS$ ngoMvulo ifike ku 1500 kukanti ngoLweSihlanu yayiyi 1200.
“Imali le iguquka ngehola,” kutsho enye inkosi yomgunyathi angathanthanga ukubethwa ngegama. “Wona umthetho uthi imali le ayibe 250:1.”
Ingcitshi zezomnotho zithi imali yemikambo yangasese yenyuswa ngezinye ingatsha zika hulumende eseziphephela lanoma ngaphi ukuze zithole imali yangaphandle.Ziyabe zifuna ukuhlawula izikwelede zamafutha lamandla omlilo kunye lezikwelede zendizamtshina zakuleli. Ezinye zalezi zikwelede zingakhokhelela ekuncitshweni izinto ezinjengamalahle, amafutha, inhlanyelo , umvundiso kunye lezinye izinto eziqakathekileyo. – Intatheli yethu.


UMahoso usenga ezimithiyo ephalamende
(Mahoso lies in Parliament)
EHARARE – Isitha sentathelizindaba uTafataona Mahoso uhlezi phezu kwamalahle azibasele wona ngokuqamba amanga aluhlaza ePhalamende mayelana lenjongo yomhlangano we Media Alliance of Zimbabwe,(MAZ) le Paliamentary Portfolio Committee . Uthe lo mhlangano wawungowokubumba iPress Council , injongo yayo engeyokuvala iMedia and Information Commission,(MIC ) okwamanje engaphansi kwakhe.
Umgcinisihlalo weTransport and Communications Parliamentary Portfolio Committee uLeo Mugabe uthe uMahoso udelele inkundla yephalamende ngokuqamba amanga emdala engaka. Uthe la amanga azathathelwa inyathela masinyane ukuze aqondiswe.
Eloba ku phepha le Sunday Mail uMahoso uthe lo umhlangano owangenwa langu mzukulu ka Mugabe u Leo,lo Zanu (PF) MP Daniel uMcKenzie Ncube kunye loSenator Forbes Magadu wawungowokuguqula umbuso .
Umahoso uthe umhlangano lo ubungowokucanda inkundla yokusabalalisa imibiko emibi ngeZimbabwe. Le mibiko kwa kufanele iqondane lezinye izenzakalo eza zisenzeka elizweni. Kumbhalo wakhe u Mahoso uthe ugatsha lwezemibiko kumele lucubungule imisebenzi ye ZUJ athe ililungu lenhlanganiso ejonge ukuhlambaza uhulumende.
Ingcitshi zokukhutshwa kwemibiko zithe ukusonga kuka Mahoso kutshengisa ukuthi uhulumende uzimisele ukulwa lokukhutshwa kwemibiko. Zithe uhulumende ufuna ukuthi imibiko ephumayo ibe ngesekela uMugabe lohulumende wakhe kupgela. – Intatheli yethu


Abebandla eliphikisayo bancitshwa ukudla.
(Opposition members denied food aid)
E HARARE – Ukusweleka kokudla sekufike kubanga elibi kakhulu eZimbabwe. Lokhu sekubangele ukukhwela kwentengo kunye lokwabelwa ukudla okuphawulwa yikuthi wena umi kuliphi ibandla lezombusazwe.AmaZimbabwe abikwa esephila ngezithelo zeganga kunye lezimpande. Umbiko ophume kule iviki uthi abantu abangu 3.3million bangafa ngendlala kuzinyanga ezizayo. Lokhu kusweleka kokudla kubikwa kubangelwe yikutshaphazwa kwamapulazi nguMugabe ofake abantu abangakwazi ngitsho lokulima imbambayila.
I Food Security Network, eluqoqo lwenhlanganiso ezingamatshumi amabili lane ezizimele zodwa ithe inani lokudla lehle kakhulu.okwethusayo. Ngenxa yalokho impuphu eyi 20kgs isithengwa nge$2500 emkambo wangasese.
Kusenjalo isiphala sesizwe, iGrain Marketing Board isincitsha ukudla abamabandla aphikisa uhulumende, into eze yasolwa yinhlanganiso ye Zimbabwe Peace Project kuviki ephelileyo. Isole njalo ukubamba uncedo oluvela ngaphandle okwenziwa nguhulumende ukuze lungafiki ebantwini ngokuphangisa ukuze kubonakale ukuthi iqhude’likhulu ngubani.
“Abantu kuthiwa kufanele bakhuphe amakhasi eZanu(PF) ukuze baphiwe ukudla,” itsho lenhlanganiso. – Intatheli yethu


Insila ZikaMugabe zitshisa amadlelo lezihlala.
(Militants burn pastures, timber)
E HARARE – Abantu bakaMugabe abafakwa emapulazini babikwa betshise amadlelo kunye lezihlala ezahlanyelelwa ukuwenza isigodo zokubaza kumahakela azinkulungwane kumaviki adluleyo.Lo ngumbiko okhitshwe yi nhlanganiso yabalimi kunye leyabahlanyela izihlala kuviki ephelileyo.
I Timber Producers Federation (TPF) ithe imililo elitshumi lambili ihabule izihlala ezingaba yi $1,2 billion kusukela ngenyanga ka August. Inhlanganiso le ithe kuviki ephelileyo imililo emibili ibuye njalo yahabula amahakela angamatshumi amabili eTarka lamanye njalo amahakela angamatshumi amabili eCashel Valley,e Chimanimani.
“Siyakhathazeka ngalaba bantu abahleli njengethumba.Yibo abalumathisa le imililo ngabomu,” kutsho umgcinisihlalo we TPF umnu Joseph Kanyekanye ekhuluma laleliphepha. Uthe imililo elitshumi lambili ibikwa ilunyathiswe yilaba bahlali asebebikwa njalo sebezigamulela nje izihlala e Charter, Martin le Skyline.
Ilungu lenhlanganiso yabalimi lithe noma uhulumende esazisiwe ngaloludubo, akulasitshengiselo sokuthi loludubo seluthathelwe amanyathela. Uthe lo ngumumo obuhlungu kakhulu. Uthe abalimi balahlekelwa yizihlala zabo kukanti njalo ke zinyamazana zifa kabuhlungu. – Intatheli yethu

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *