Ndebele 16-11-2006

Abantu sebethwalelwa emakilinika ngezinqola hatahi ngama ambulance.
(caption: Scotch carts are now used in the rural areas instead of ambulances to get the sick to clinic. )
I Zanu(PF) izacela isicebiso ebantwini mayelana lozathatha isikhundla sika Mongameli.
(Zanu (PF) to consult


grass roots on succession)
UMakoni unqenqeza phambili
(Subhead. Makoni a hot favourite)
Ngu GIFT PHIRI
EHARARE – Kunyanga ezilitshumi ezizayo iZanu(PF) izakwenza imihlangano kulolonke ilizwe idinga umngqondo wabantu mayelana lokuthi ngubani abafisa ukuthi abuse leli ngemva kuka Mugabe.Le mihlangano izakwenziwa phambi kokhetho oluzakuba khona ngemva kwenyanga ezilitshumi lesikhombisa ezizayo.
Sekuphume kwacaca njalo ukuthi amalungu ebandla elibusayo adabukene phakathi . Bakhona abafuna umsekeli kaMongameli uJoyce Mujuru. Bakhona abathi hatshi bo , sifuna uSimba Makoni owake waba ngumphathintambo wezengcebo. Kukhona njalo abathi ngeke, sifuna uMnangagwa thina. UMugabe yena ngokwakhe ufunga ngomsekeli wakhe u Joyce Mujuru,noma nje isikhona imibiko ethi usengathi uguqula umcabango ngalokho ngoba uMujuru asimuntu okhaliphileyo cha. Angalivoxa eselavoxeka kudala.
Noma nje uMnangagwa wayethe akanaki isikhundla sikaMongameli, kukhanya ngasese uphakathi kokusikhankasela.
U Shamuyarira utshele iThe Zimbabwean ukuthi intethantethwano mayelana lesikhundla sikaMugabe izaqala kuzabelo ingakayi ku Congress ka 2007. Wale ukusichathekela kancane nje mayelana lemikhankaso yangasese echazwe ngu Didymus Mutasa njenge tshisa okwamagama.
Iziquphayezi zeZanu (PF) zithe uma izifiso zezabelo zingalandelwa ,uMnangagwa angaba phambili kulo umqhudelwano. Kunzima ke ngoba i Politburo le Central Committee zisekela uMakoni okukhanya ukuthi angathandwa liningi labantu.
Kukhangelelwe ukuthi abahlanyeli bomnotho uhlaba wonke jikelele bangelula isandla somusa uma leli ingaphathwa nguMakoni, into engavuselela ilizwe okwamanje eselilele ngomkhaba.
“Yeyi lina, akelikhohlwe ngo Mujuru. Umqhudelwano lo uphakathi kuka Mnangagwa lo Makoni”, kutsho ilungu le Politburo eMashonaland Central province, ocele ukuthi angabethwa ngegama. “Uma i Central Committee le Politburo zingasebenzisa amandlazo, nguMakoni ozanqoba.Sesike sachwayisisa. Kukhanya abantu bafuna uMakoni ngenxa yomumo wezomnotho kunye lesifiso samazwe omhlaba ukuthi kube lenguquko eZimbabwe.”
Selokhu aphuma kuhulumende kuminyaka emine edluleyo, uMakoni akakaze awuvule ngokuthi ezombusazwe uzaziqhuba njani kwelakusasa.


Inkulungwane ezilitshumi emhlanganweni we MDC
(10,000 at MDC rally)
ECHITUNGWIZA – Abantu abedlula i 10,000 batshatshame okobunyonyo kumbuthano owenziwe yiMDC. Umkhokheli webandla uMorgan Tsvangirai uthe uzanqoba kukhetho luka 2008 ngoba akekho kuZanu(PF) ongamelana laye.
“I Zanu (PF) isilomhedehede ngoba isazi ukuthi okwayo kuphelile.,” kutsho uTsvangirai . “Isizamile njalo ukudiliza iMDC ngokuzama ukuyidazula phakathi.Lomzamo uzakuba liphutha njengoba thina sizakwala sibambene sisiya phambili. Liphupho nje leli elokuthi iMDC ingadliwa yiZanu(PF) kukhetho oluzayo. Khathesi uMugabe uyahamba. Leli lizwe limehlule.”
UTsvangirai wethese i Zanu (PF) umlandu wokuhlinzela umnotho ezibini njengengcuba. Uthe iMDC ilohlelo oluhle lwezomnotho oluzamisa ukwenyuka kwentengo. Uthembise ukuthi wonke amafekitali avalwe ngenxa yomumo wezinto lange nxa yobudlova babasekeli beZanu(PF) azavulwa. – Intatheli yethu

I NCA iphuma lesisekelo esitsha.
(NCA tables new constitution)
E HARARE – Umanyano wezamacawo lamabadla ezombusazwe kunye labafundi sebelobe isisekelo abathi uhulumende kumele asilandele ukhetho luka 2008 lungakafiki.
I NCA, esike yatshengisela kanengi isola uRobert Mugabe, yiyo eyasekela ukudilizwa kwesisekelo sombuso sika 2000 into eyahle yawisa uMugabe kukhetho lwalowo mnyaka.
“Sasihle lesi sikhathi,” kutsho u Lovemore Madhuku, ongumgcinisihlalo weNational Constitutional Assembly njalo ongunjingalwazi kwezomthetho. I NCA ithe izamisana lanoma yiliphi ibandla elizakuthi liphikisane lalesi sisekelo ukhetho oluzayo lungakafiki. Uthe kuzakuba lokutshengisela okukhulu uma lokho kungenzakala.U Madhuku uthe ngumntu ogulayo kuphela engqondweni ongacabanga ukuthi isisekelo esikhona khathesi singaletha inguquko. Uthe abantu yibo cha okumele babe lelizwi kwezombuso.
Inguquko enkulu kulesi sisekelo esitsha yikuthi uMongameli angemi kuze kudlule kabili kukhetho.Lamaphiko kaMongameli azaqunywa kancane.Lesi sisekelo sifisa ukuthi kube loMongameli ozakhokhela imikhosi yelizwe hatshi ozakhokhela uhulumende njengalokhu okwa kuyikho khona sithatha uzibuse ngo 1980. U Prime Minister uzakuba lamandla engeziweyo elawulwa lidale le phalamende elilakho ukukhonona uma uhulumende egxanguza.
“Lesi sisekelo sizavumela ukuba khona kwamabandla amanengi ezombuso.Sizabona ukuthi ukhetho lwenziwa kungelakwethuselana. Lokhu kuzakwenzakala uma umthetho wamalungelo abantu uzasekela ukucandwa kwe nhlanganiso ezimele yodwa ukuthi ibone ngezokhetho.” Kutsho uMadhuku. – Intatheli yethu


Abesibutho baphiwa umhlaba
(Soldiers jump land queue)
E.HARARE – Abesibutho sebephiwe amapulazi ukuze basekele uMugabe kukhetho oluzayo . Amagama abesibutho ayeqiswa kwamanengi ukuze bathole amapulazi kuqala kulabantu bonke ababhalisa njengabo.
Ugatsha lwezebutho oluphiwe lomlandu lukhokhelwa nguBrigadier Daniel Nyikaramba, Lolugatsha soluphiwe imali yokuhlalisa kutsha amabutho kumapulazi ahluthunwe ngodlakela. Le mali izanceda amabutho ukuthi athenge yonkana nje into efunekayo ekuqaliseni imisebenzi yokulima..
Abanye abesibutho bahletshunelwe amasimu emapulazini asequnyaqunyiwe. Iziquphayezi zebutho zona ziphiwe amapulazi amakhulu. Ngaphansi kohlelo luka hulumende lweA2 scheme. Kunyanga ezisanda kwedlula ibutho liqale ukupha imisebenzi abantwana bamabutho kunye labantwana balabo ababengabalweli benkululeko. Kumanje nje kulesikolo esakhiwayo lapho ibutho eliza qhatsha khona abafuna ukungena kubutho.
Esinye isiphathamandla sebutho esingathandanga ukubethwa ngegama sithe , “Thina sitshelwe kwathiwa yithi abantu abalwela leli lizwe.Ngakho yithi okumele sithole amapulazi kuqala. Ibutho lizasincedisa kakhulu ekuhlalisweni kwethu kutsha.Inengi lethu lijabule lafa kufika lombiko. Sesihle sabhalisa amagama.”
Ngemva kokuxotsha abalimi abamhlophe ibutho selithethe amapulazi amanengi kumzamo wokwenqabela indlala kuhlelo olubizwa kuthiwe yi Operation Maguta. Amabutho asehamba ebamba abalimi ngamandla ukuthi balime izilimo ezinjenge hanyanisi lamatamatisi kunye lamagwili. – Intatheli yethu


Ukutshiswa kwezidumbu kunganceda
(Cremation the only option)
EHARARE – Ngenxa yokufa okunengi osekubangelwe yi ngculaza , iziphathamandla ze Harare seziqome ukuba lohlelo lokukhuthaza abantu ukuthi bavume ukuthi izihlobo esezihambile zitshiswe. Zithi ziyazi ukuthi ngenxa yamasiko amanengi atshiyeneyo lokhu kuzakuba nzima.
Loluhlelo luza nje ngoba izindawo zokungcwabela ziya zincipha.
Umzamo wokungcwaba abantu bemile sewakhahlelelwa le kude. Kunge nxa yokuthi amangcwaba eMbudzi akhangelelwe ukugcwala kunyanga ezine ezizayo. Noma kunjalo, ukutshiswa kwezidumbu kuya kudala ukhophe. Abantu bakholwa ukuthi umngcwabo yindlela yokulungiselela umuntu kuhambo lwakhe lwakusasa. Bathi ukutshisa isidumbu yikutshisa lomoya into engaphambanisa umuntu kuhambo lwakusasa.
Kubikwa ukuthi ebantwini abangu 3,000 abafa e Harare kunyanga ephelileyo abafili i 80 abatshiswayo. Ngenxa yaleso sizatho amangcwaba asegcwele. Ngesikhathi ikhuthaza ukutshiswa kwezidumbu ikhansili ithi ukutshisa kuyaphangisa njalo akulandleko ezinengi.
Kusenjalo isikhulumeli senhlanganiso yezinyanga siwukhabile lombono sathi akusi siko lwethu lolo.Abafileyo ngeke bakuvuma ukuthi batshiswe. – Intatheli yethu

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *