Ndebele Translation 18-01-2007


Umthwetshulwa:Owesintwana uthelela isivande sakhe ngamanzi avuza empopmini edubukileyo eMufakose. Imizi eminengi eharare iyahlala ingelamanzi okwensuku ezithize ngenxa yokungalungiswa masinyane kwezimpompi ezidubuk


ileyo.
Zilotshwe ngu GIFT PHIRI

Izitsha zokukhongozela izipho zokuthakazelela ukuzalwa kuka Bob seziphumile.

(EHARARE – I Zanu (PF) iphakathi kokuqoqodela abamabhizimisi ukuthi bancede bo baphathise ngemali yedili
lokuthakazelela ukuzalwa kukasomakhehlane Robert Mugabe ozabe eseleminyaka engu 83. Leli dili lizakwenziwa kunyanga ezayo.




“Ndinonzi Bob ini Handiende
Lelibandla likhala nge Z$10 billion kumakampani avele esefadalala ngenxa yezomnotho esezitshaphazekile.
Ikomidi ekhangelane lokudingwa kwalemali njalo ekhokhelwa ngummeli we Chipinge e phalamende uEnoch Porusingazi ithe ikhangelele ukuthi izakwanelisa ukuqoqa iZ$10 billion uma isigaba ngasinye (Province) singanelisa ukukhupha iZ$1 billion.
Amakampani kunye lezikhulu akhangelelwe ukukhupha imali engaka ukuthakazelela usuku olungelani lesizwe, iZanu(PF) esilwenze lwaba yinto yesizwe ngenkani.
IZanu(PF) icabanga ukuthi wonke umuntu othole inotho uzibuse sesimtholile kufanele ukuthi akwazi ukuthi unothe nje ngenxa yokuthi uMugabe wakhokhela impi kazibuse. Ithi kungakho ke kufanele ukuthi uMugabe akhunjulwe laye kusuku lwakhe lokuzalwa.
Noma ezomnotho simi mazonzo iZanu(PF) nguntamo kayipheqeki uma sokusiza ekuthakazeleleni usuku luka February 21 , oluyilo u Robert Mugabe azalwa ngalo. Ithi imali ayiphume, iphume ngobunengi bayo.
Abantwana besikolo kunye lezixhwali zeYouth Brigade ezivela kulolonke bazafola bephawula lolusuku. Njengeminyaka yonke lolusuku luzaphathwa ngosiko lwesibutho okuthiwa yi 21st February Movement.
Imali le ezaphonguchithwa ibilakho ukudingela ukudla inkulungwane zabantwana abafa ngendlala kuleli.
Abantu abedlula i3 million bancedwa yiWorld Food Programme. Amandla ka getsi kunye lamafutha sekulilihlo lentwala. Abakhangele lo umumo bathi nga imali le iyayekela ukuthokozisa ixhegu leli , idingele abantwana ukudla.

Iphalamende izakwethula imithetho elukhuni
EHARARE – Uhulumende ukhangelelwe ukutshova imithetho emitsha elukhuni ephalamende kuviki ezayo. Lemithetho izanika uMugabe amandla aphindiweyo. Idale lephalamende lizaqoqana njalo ngoLweSibili ngemva kokukhokha umoya okwamaviki amane. Lizakhangela kabanzi ngomthetho we Terrorism and Spying Bill. Lomthetho ukhangelelwe ukudiliza lanoma yiwuphi umzamo wokuphikisana lombuso kaMugabe osuhluphe lelilizwe okwe minyaka engu 27.Lomthetho uzanqabela njalo ukuchothozwa kwezomnotho ezitshaphazeke okwesitshubo esidliwa yizinja.
Ibandla eliphikisayo iMDC lisole kakhulu uhulumende ngokusebenzisa idale lephalamende ukubumba imithetho yokuvikela isikhundla sikaMugabe.
“Okusobala yikuthi iZanu(PF) libandla eligcwele inzondo lobandlululo olungakaze lubonwe,” kutsho u nobhala wezokukhitshwa kwemibiko ku MDC , umnu Nelson Chamisa.
Umphathintambo wezemithetho u Patrick Chinamasa uthe limithetho yomine ebizwa kuthiwe the Interception of Communications Bill, the Suppression of Foreign and International Terrorism Bill, the National Incomes and Pricing Commission Bill and the Census and Statistics Bill izaqhutshwa okweminyaka emine.
I Interception of Communications Bill, okwamanje esacutshungulwa yi Parliamentary legal committee, izakupha uhulumende ka Mugabe amandla okubala ama email kunye lokulalela ingxoxo zabantu ecingweni. Esenga ezimithiyo uMugabe uthi lomthetho ujonge ukuvikela ilizwe kunye lokwenqabela ukudalwa kwamacala.
Umthetho obizwa kuthiwe yi Suppression of Foreign and International Terrorism Bill uzokwemuka abantu amalungelo abo lenkululeko yabo.Lomthetho ujonge ukuthi abantu abazacatshangelwa ukuthi bafisa ukukhupha uMugabe esihlalweni bafele entolongweni.
Umthetho we National Incomes and Pricing Commission Bill uzakupha uhulumende amandla okugcina intengo yempahla ingaphansi kwendleko zokuzenza lezomphahla. Uhulumende useke wacetshiswa ngengozi yalomthetho, kodwa wale enguntamo ayipheqeki.
Abacubunguli bathi i Census and Statistics Bill izakupha uhulumende amandla okuguqula izinombolo ikakhulu uma sesikhangela inani labantu abangelamisebenzi kunye lezomnotho ezikhithikayo. Uhulumende uzabe esezama ukufihla izibunu ezisegcekeni. – Intatheli yethu


Abantu abangu 1.5 million abazalwa kwamanye amazwe babhekane lemithetho enzima.

EHARARE – Uhulumende ufuna ukusebenzisa umthetho wokwemuka abantu ilungelo lokuba yizizalwane ze Zimbabwe uma bengavumelani lombuso ka Mugabe. Lo ngumthetho ofana lalo awusebenzise ku ntatheli uTrevor Ncube. Aze emukwe leli lungelo. Banengi lomthetho ozabahlukuluza. Imibiko ephuma ngaphakathi ikubeke obala lokhu kule iviki.
AmaZimbabwe esi India kunye lalabo abalobudlelwano le Mozambique kunye le Malawi abake bazwakala besola uMugabe babhekane lokuhluthunelwa ubuZimbabwe babo. Leli linyathela lika Mugabe lokunyathezela bonke abamphikisayo.
I wofisi ka Registrar General ibike ukuthi kumele kufike umhlaka February 6 bonke abantu abazalelwa phandle kwaleli sebequmile ukuba yizizalwane zakwamanye amazwe. Umthetho lo uzahluthunela lababantu ilungelo labo lokuvota kukhetho luka August .
Umthetho lo othi kumele umuntu akhuphe ubufakazi bokuthi ayisiso sizalwane selinye njalo ilizwe ngaphandle kweZimbabwe uzahlupha kakhulu abantu abavela endaweni ezinjenge Malawi le Mozambique okwedlula abavela eEurope.
Ama India angu 12,000 azabhekana lohlupho njengoba abameli be India bethe abasoze banelise ukupha izizalwane lezi izincwadi ezitshengisa ukuthi abaseyizo zizalwane ze India.
Umbiko osanda kukhutshwa yi US State Department uthi asinkohlakalo ekhona kulolugatsha lukaMudede. Omunye umantshi we dale le High Court laye usesole kakhulu iwofisi kaMudede eyethesa umlandu wokubandlulula abantu abaphilisana loMugabe.
I MDC ithe lo umnthetho izawuchitha u Margan Tswangirai esenguMongameli.


Izihlobo zika Mutonhori zithi imfa yakhe ayichwayisiswe
( EHARARE – Imuli ka Strover Mutonhori, ocatshangelwa ukuthi waye yisithandwa senkosikazi ka Home Affairs minister uKembo Mohadi zithi imfa yakhe ayichwayisiswe kakuhle. Benze lesi sikhalazo ku Attorney General kunye lakuwofisi ka Mongameli.
Abaziyo banyenyezele i The Zimbabwean kuliviki ukuthi idocket lika Mutonhori selinyamalele njalo lobufakazi sebuchithachithiwe.
Elobela u Attorney General Sobusza Gula-Ndebele njalo elinye ikhasi elifanayo lisiya ku President Robert Mugabe, isikhulumeli semuli sithi kule iminyaka emine edluleyo bebekhangelele ukutshi ukuguqulwa kwezikhundla zikahulumende kuzafaka inkosi ye Home Affairs kwesinye isikhundla.Lesi sikhulumeli sithi lokhu kwakuzakwenza ukuthi ukuchwayisisa ngemfa yesihlobo sabo kube lula.
Izihlobo zitshele i The Zimbabwean ukuthi ukuchwayisiswa kwalokhu kubulawa okuthinta ondunankulu kunyathezelwe kusukela ngo 2002, u Mohadi aze abe ngu Home Affairs minister.
UMohadi ucatshangelwa ukuthi waba lesandla ekubulaweni kuka Mutonhori ngo 1999. ,UMutonhori ucatshangelwa ukuthi wayephilisana lenkosikazi ka Mohadi ababesebenza bonke ku Non Governmental Organisation ko Bulawayo. UMutonhori wanyamalala ngendlela engazakaliyo eOmadu Hotel eMaphisa , eKezi lapho okuthiwa wayebonakale khona elenkosikazi kaMohadi. Isidumbu sakhe sazabonakala enkangala eMzingwane , duze lako Bulawayo.
UMohadi wabuzwabuzwa ngamapholisa mayelana laloludaba.
Isikhulumeli semuli ka Mutonhori esalileyo ukuchazwa ngegama hlezi sehlelwe ngokufanayo sithe amapholisa acina ukukhuluma labo ngalelicala ngo 2002.Uthi abatshela ukuthi asekhulume loMohadi. Uthe kusukela u Mohadi ebe nguMinister of Home Affairs, umkhondo walendaba usuhle waqanda mo. Uthe bona balezizatho zokuthi bathi nguMohadi owabulala umntanabo.
Ubalise njalo ukuthi uMohadi usanda kuma emthethwandaba esongele u(Zanu (PF) Matabeleland South chairman u Lloyd Siyoka ngesibhamu. Uthe ukuphuza abakwenzayo yikubahluthunela isandla somthetho.
Esizwa loludaba uMohadi uthe: “Angazi ukuthi lababantu bafunani kimi Imuli kaMutonhori ikhululekile ukuxhumana lami kumbe igqwetha lami , hatshi ukuya emaphepheni.”
Wale wemba phansi ukuthi unyathezela ukuchwayisiswa kwaloludaba.


Zindala zombili eChiredzi.
(Chiredzi a ‘battle zone’ in run-up to by-election)
ECHIREDZI – Uma usufile eChiredzi South, usufike empini. Mhlaka February 17 Ziyabambana mathupha. Kubangwa isikhundla esatshiywa ngumuyi u Zanu (PF) MP Aaron Baloyi.
Amapholisa asindana lesinkonxa zentuthu ebabayo ethwele lezibhamu ezilemense asetsha zonke izimota kulendawo. Bucwala nje imota yethu yentathelizindaba isanda kuxotshaniswa yimota enkulu ebigcwele abantu akade begqoke izambatho ze Zanu(PF) youth brigade.
U Immaculate Makono, we MDC ka Tsvangiraia njalo ongusomabhizimisi kule indawo ubindana lo Killian Gwanetsa we Zanu(PF) kulolukhetho. Noma nje lesi sihlalo singasoze sidale inguquko engako ephalamende, amaqembu womabili azimisele ngempela. Noma iMDC isethuselwa iyaqhubeka ngomkhankaso wokhetho.
Babise intsha yabo ukuthi izokupha usekelo. Ngenxa yokwethuselwa imibuthano ye MDC ilabantu abalutshwana. Abanye bacathama emakhulusini amavinkili balalele.
Komunye umbuthano omunye wesintwana owakhetha ukuma bucwala wathi uyesaba ukusondela ngoba amalungu eZanu(PF) aloba amagama alabo ababekulowo mhlangano. Wathi kusihlwa babezalandwa ke lababantu ezindlini bayetshaywa.
IZanu(PF) layo ithi yethesa umlandu i MDC. Ithi iMDC ilodlakela. Ithi ukhona omunye wabakhankasi bayo osefile kumalungiselelo alolukhetho.






Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *