HARARE – Kubelengxabangxoza eAnglican St Mary’s & All Saints Cathedral ngeSonto emva kokuba uBishop owaxotshwa kulelibandla,uNolbert Kunonga ekhokhele inkonzo yokutshengisela.Amapholisa eZimbabwe Republic Police abiziwe ukuze agcine ukuthula phakathi kwalesisehlakalo.UKunonga,yena ongumsekeli omkhulu kamongameli Robert Mugabe walela esikhundleni sokuba ngu-archbishop weHarare ngemva kokususa ibandla lakhe kunhlanganiso yamabandla eAnglican kuhlangothi lweCentral Africa Province.
Inhlanganiso yonake yakhetha uBishop Sebastian Bakare ukuba athathe isikhundla sikaKunonga.NgoMgqibelo,uFather Morris Brown Gwedegwe wathi uKunonga ulokhe engumkhokheli webandla okusemthethweni.”KuloBishop oyedwa kuphela,uKunonga njalo uyazibonela lawe ukuthi abakhulu bebandla bonke bebekhona emhlanganweni wethu”,kutsho uGwedegwe.
Kodwa ngesonto abakhonzi abanengi bakhetha ukuyangena inkonzo eyakhokhelelwa nguFather Webster Mahwindo yena owathunya ukuyasebenzela eBindura nguKunonga kuminyaka emibili edluleyo.UMahwindo uqhubele inkonzo yakhe kuholu yeCathedral kukanti ke iqembu elisekela uKunonga,likhokhelelwa nguFather Caxton Mabhoyi, liqhube eyalo ngasikhati sinye endlini enkulu yokuthandazela.
“Savumelana ngoMgqibelo ukuba siqhube eyethu inkonzo sodwa ngoba sesehlukene loBishop Kunonga”,kutsho omunye wabaphathi kuqembu elisekela uBakare.”UBishop Bakare uzakhethwa ngokusemthethweni emhlanganweni wabakhokheli beProvince yeCentral Africa mhla zintathu kuNhlolanja njalo silethemba lokuthi abanye bethu bazabe sebevuleke amehlo bahlanganyela lathi”.
Isikhulumeli lesi sithe iqembu elisekela uBakare liqhatshe amapholisa ukuze azogcina ukuthula kulandela izehlakalo ezinengi zodlakela kulisonto emva kokukhethwa kukaBakare.Kuthiwa abakhonzi abasekela uKunonga bande ukuhlasela labo abasekela uBakare.UKunonga waziwa engumsekeli omkhulu wezimiso zikaMugabe,ikakhulu uhlelo lokuhluthuna ngodlakela amapulazi kubelungu ephiwa abansundu.
Ilunga Lebutho Lihluthuna Ipulazi Â
BULAWAYO – KWESINYE sezehlakalo ezitshengisela ukuqhubekela phambili kwengxabangxoza kumapulazi ayengawabamhlophe,omunye umlimi kweleZimbabwe usephiwe amahora angamatshumi amane lasitshiyagalombili ukuba asuke epulazini lakhe ukuze avikele ukudonselwa emthethwandaba esetheswa icala lokwalela khona.
Omunye wamabutho elizwe,uObert Mabhena,usetshele uMichael Berry Jansen yena ongumnikazi weXanphippe Farm edolobheni lenkabazwe iKwekwe ukuthi kasuke kulelopulazi ngoba ethi waliphiwa nguhulumende weZanu PF kumnyaka ophelileyo.
Lesi sehlakalo siza kungakhathalekile ukuba umsekeli kamongameli uJoseph Msika waxwayisa kumnyaka ophelileyo ukuthi kuke kube lobubelu emapulazini ayengawabalimi abamhlophe.UJansen ngomunye wabalutshwana babalimi abamhlophe abasaseleyo kweleZimbabwe. Â
UJansen uvumile kule iviki ukuthi uxwayiswe ukuba asuke epulazini lakhe kumbe adonselwe emthethwandaba uma esala.
“Isotsha leli (uMabhena) selivele laqhubela inkomo lembuzi zalo epulazini lami ngoba lithi laliphiwa lelipulazi.Kodwa ngiphikisana laso lesisenzo”,kutsho uJansen.
UMabhena uthe waphiwa lelipulazi ngabogatsha lwezomhlabathi lokuhlaliswa kutsha kukazulu abeMinistry of Lands and Resettlement.
“Ngaphiwa uhlangothi oluthize lwepulazi.Angimceli ndawo yokuhlala…imthethwandaba izakwenza umsebenzi wayo aluba esala ukusuka”,kutsho uMabhena.
Umphathintambo wezomhlabathi uDidymus Mutasa uthi ukuthathwa kwamapulazi ngodlakela kuzaqhubeka uzulu wonke weZimbabwe ofuna umhlabathi aze awuthole.
NgoMpalakazi,iqembu lezomthetho elimela uhlangothi lweSouthern African Development Community (SADC) Tribunal lanquma ukuthi omunye umlimi weZimbabwe,uWilliam Michael Campbell kumele avunyelwe ukuhlala epulazini lakhe eChegutu udaba lwakhe lokuphikisana lokuhluthunwa kwalelipulazi nguhulumende luze luphele.
UCampbell wayephikisana lohlelo lokwabiwa kutsha komhlabathi,ethi luphambene lezivumelwano ezingaphansi kweSADC Treaty.
Abalimi abamhlophe abalokhu bekumapulazi abo bangafika kusilinganiso samakhulu ayisithupha. – ZimOnline.
Batsha ngokoma inyawo zisemanzini
HARARE – AMADOLOBHO eZimbabwe aqhubekela phambili engela manzi lanxa nje amadamu amanengi esephosukugcwala kulandela ukuna kwezulu kulezinsuku.Abezomkhathi bathi amadamu amanengi aselamanzi afika kusilinganiso sokungamatshumi ayisitshiyagalolunye lasikhombisa ekhulwini njalo kukhangelelwe ukuba izulu liqhubeke lisina kakhulu anduba lesisigaba somnyaka sidlule.
Egwalweni lwabo lwesimo samadamu elizweni,abohlangothi lweZimbabwe National Water Authority bathe ngolweSihlanu lweviki ephelileyo amadamu angamatshumi amahlanu lantathu abesegcwele njalo phakathi kwalelinani, angamatshumi amathathu lantathu abesechitha.
Umsebenzi wokuhanjiswa kwezamanzi emadolobheni awuphathwa kuhle selokhu ugatsha lukahulumende lweZINWA lwaqala ukuwukhokhela ngo2007 okuyisehlakalo esesibangele ukumemetheka kwemikhuhlane kumadolobho amanengi.Izizalwane zelizwe zithi IZINWA ayiwufanelanga lumsebenzi njalo yandisa inkethabetshabi lobuqili. IZINWA yona ithi iphanjaniswa yikusweleka kwezulu lemali yakwamanye amazwe.
Kukhangelelwe ukuthi amadamu amanengi azachitha anduba lesisigaba sokuna kwezulu sedlule.Izulu lande ukuna kuze kufike ekuqaleni kwenyanga kaMabasa.Phakathi kwamadamu angamatshumi amahlanu elizweni,inani elifika kumatshumi amathathu lasificamunwe munye asetshenziswa kwezokulima ngokuthelezela kukantike amanye athenjwe kwezamanzi okusebenzisa ezindlini,kwezamabhizimusi lakwezemigodi.
Ingcwethi zezomkhathi zithi phakathi kweminyaka elikhulu elilamatshumi amabili lasikhombisa,inyanga edluleyo yiyo ebelezulu elinengi kakhulu.Sekufe abantu abangamatshumi amabili lanye engozini zamanzi selokhu izulu liqale ukuna eZimbabwe lonyaka.
Imuli ezedlula inkulungwane ikakhulu esabelweni seMashonaland Central zilahlekelwe yimizi lezifuyo selokhu izulu laqala ukuna .
Amadumba edlula inkulungwane e-Epworth eHarare adilikile kulandela ukuna kwezulu.
Kuthiwa abanikazi sebezilalela nje phandle kukanti ke abanye bacela ukulala kulabo abangadilikelwanga yizindlu,inengi lazo zakhiwe zaqiniswa ukwedlula ezodaka.
Amapholisa athi abantu abanengi babhajwa ezihlengeni lasemadwaleni kulandela izulu elinengi eChipinge kusabelo seManicaland kumngcele weMozambique.
Indizamtshina eyodwa yeAir Force esetshenziswa ukuhlenga labo abawela engozini zamanzi ayiwanelanga lumsebenzi,kuthso amapholisa. – Ngumlobi wethu.
KANTI SAPHAMBANISA NGAPHI
Magari Mandebvu
Qhawe kumbe muntukazana?
Mina ngingomunye wabantu abangabhalanga umhloliso wembali kuhlandla leOrdinary Levels.
Mhlawumbe yikho okungenza ngithande ukubala ezembali.
Engikunanzelelayo yikuthi ekadeni, kundaba zokhetho lweBritain, kwakuhlala kutshukana amadoda amabili, uGladstone loDisraeli.
Lokhu ngibona kungcono kulalokhu esikubona lamhla.
Phela lamhla inkokheli yebandla lezombangazwe ingehlulwa kukhetho ixotshwa njengenja.
Lamhla liqhawe, kusasa ngumuntukazana. Akulandawo ephakathi laphakathi.
Intathelizindaba yizo ezikhuthaza imikhuba le.
Impumelelo yamagama zindaba ezimnandi njalo ukwehluleka kakhulu kubazindaba ezimnandi.
Igazi lingageleza emgwaqweni kubazindaba eziqakathekiswayo.
Kodwa empilweni esiyipilayo, amaqhawe mangaki, abantukazana bangaki?
Inengi litholakala phakathi laphakathi.
Bakhona abacabanga ukuthi uRobert Mugabe liqhawe labanye abathanda iZanu PF.
Njalo kulohlangothi oluthi lungezwa kukhulunywa ngoMugabe leZanu PF baphose bahlanze.
Bakhona njalo abathe ngokubona ukuthi uMorgan Tsvangirai laye uyaphambanisa laye njengabanye abantu, bahle bagijimela ukuthi ngumuntukazana.
Lanxa nje abaphathi beZANU-PF sebehlise ibandla labo laba ngokungumtshina wokuqhuba imihlangano yokuhlabela lokugida kuvunyelwana langabe yini abayaziswe ngomaqhuzu,basekhona abantu kubandla abayangiswa yizenzo zabakhulu kodwa bakholwa ukuthi balakho ukwenza okuhle ngokwala bekulo.Singabafanisa lalabo abangazange batshiye isonto yeAnglican kulandela isiphithiphithi esadalwa nguKunonga.Bangabe belungile,bangabe belahleka,kodwa kumele imbono yabo ihlonitshwe.
Lanxa nje amaphephandaba lezikhulumeli ezinengi eHarare zizama ukuqinisa umbono wokuthi iMDC isiguqe ngamadolo,iqiniso yikuthi lelibandla lilokhu lilabalandeli abanengi kakhulu.Ngaphandle kwezizalwane ezikholelwa kubandla,banengi njalo abantu abangavotela laloba nguphi ubabhemi ongasuye Zanu PF aluba kungaqhutshwa ukhetho olukhululekileyo.Abanengi bakhangelela ukuthi nxa kungafika kulesosigaba,lubabhemi uzabe engoweMDC.
Kodwa lokhu kudala omunye umbuzo:singakhangelela ukhetho olukhululekileyo
kusikhatshana esizayo?
Abantu bayabuza ukuthi saphambanisa yini ngokuvota kunketho zokuqilibezela esikhathini esidluleyo.Nxa singakhangelelanga ukhetho olukhululekileyo,abancintisayo bamele baziswe ukuthi asisoze sibavotele.Lanxa bengaphikelela bancintise,asisoze sibavotele futhi.
Kumele bazi ukuthi sibakhethela ukuthi bamele izifiso zethu hatshi ukuthi bamane bakholise iholo lakho konkana nje okuza lesikhundla selunga lephalamende. Â
Post published in: News

