News in Ndebele 11/05/06

Tonga people reject researcher's claims
AmaTonga aphika imibiko yabacubunguli.
BINGA -Thina abantu bosendo lweSiTonga sethula lumbiko siphendula okuphume enhlolisisweni eqhutshwe nguSpiwe Chikosi owenhlanganiso ebona ngokuvikelwa kwabantwana eyeChild Protection Society (CPS).
Umbiko kaCh


ikosi ubulesihloko esithi “Amasiko esiTonga alesandla ekumemethekeni kwegciwane leHIV elibangela ingculaza. Lumbiko uphume kuphendaba leinternet eleKubatana leleMulonga Forum kukanti ubalwe yizigidi zabantu.
Sikubone kufanele ukuthi siphendule lumbiko ngoba usikhupha isithunzi kanye lokukhangelela phansi abosendo lweSiTonga. Kasivumelani lenhlolisiso ekhitshwe yinhlanganiso yeCPS eyokuthi abesilisa beSiTonga kufanele bangene emacansini lamadodakazi abo ngesikhathi bengena enyangeni okwakuqala njengendlela yokubavikela emoyeni yabathakathi, okuyinto linhlanganiso ethi kukhwezela ukumemetheka kwegciwane leHIV eBinga.
Kithi amaTonga lumbiko ukhombisa ukunganaki lokweyiswa kwamaTonga yinhlanganiso yeCPS. Kumqoka kithi ukuba aluba inhlanganiso yeCPS ibiloba ngabantu ebahloniphayo ibizaqathanisa lokucubungulisisa ubufakazi ukuze bube ngobeqiniso. Kulihlazo ukuba lomqondo wokuthi kulesiko elikhuthaza obaba ukuthi bangene engutsheni lamadodakazi abo.
Ukungena kwabobaba emacansini lamadodakazi abo kayisilo siko leSiTonga ngakho sikuthatha njengezinye zezindaba ezihlasimulisa inwele ezenzakala endaweni ezikude esizizwa ngenhlanganiso yeCPS.


Poverty datum line shoots up
Imuli sezidinga amaqubaquba emali ngenyanga
HARARE – Imali edingwa yimuli yabayisithupha kundingeko eziqakathekileyo ngenyanga isikhuphuke yayakuthi qithi phezu kwezigidi ezingamatshumi amane amadola. Ngokutsho kwenhlanganiso evikela ilungelo labathengi eyeConsumer Council of Zimbabwe (CCZ), limali ikhuphuke ngenyanga ephelileyo isuka kumadola ayizigidi ezingamatshumi amathathu lanhlanu.
Inhlanganiso yeCCZ ithi imbangela yokukhuphuka kwemalile yikukhwela okwenze imali ehlawulwa ngabafundi ezikolo kanye lezigulane ezibhedlela. Ngenyanga ephelileyo uhulumende ukhweze imali ehlawulwa ngabafundi ngesilinganiso sokuyinkulungwane ekhulwini. Okwamanje amayunifomu omfundi emunye abiza phezu kwamadola ayizigidi ezilitshumi lambili.
I-CCZ ithi lokhu kungahle kube lendonsela embi njengoba inengi lingasoke lenelise ukuthenga amayunifomu lawo. Kuvele kuzoba yinkinga njengoba ngenyanga ephelileyo uhulumende ekhweze iholo lamatitshala laya phezu kwezigidi zamadola ezingamatshumi amathathu lantathu kwathi amasotsha lawo alandela ngamadola ayizigidi ezingamatshumi amabili lesikhombisa. Kusobala ukuthi leliholo kalifiki ngitsho lakancane emalini edingwa yimuli yabayisithupha ngenyanga. – Zimonline


Violence in schools is forcing girls out of class
Udlame seluwadudule amantombazana ezikolweni.
HARARE – Inengi lamantombazana emazweni abalisa iEthiopia, Ghana, India, Kenya, Malawi, Mozambique, Nigeria, Zimbabwe, Afghanistan, Pakistan, kanye leVietnam, kubikwa engasalugxobi esikolo ngenxa yodlame ezikolo lendaweni eziseduze. Lokhu kuvezwe yinhlolisiso enziwe emazweni atshiyeneyo.
“Nxa amantombazana ehlukuluziwe esikolo, kusolwa wona hatshi abenze lokho. Ukuhlukuluzwa ngezocansi yikho okuphambili ekuphazamiseni imfundo yamantombazana, ikakhulu labo abahamba imiganga emide besiya esikolo,” utsho njalo uEverjoice Win owenhlanganiso ye Action Aid International eyiyo eqhube le inhlolisiso.
UWin ngomunye wabaququzela ukulondolozwa kwelungelo labomama, abaqhuba umhlangano wamalanga amathathu eHarare ophezu kokuhlaziya udaba lokuhlukuluzwa kwamantombanana.
UGrace Kaimila Kanjo owenhlanganiso yeOpen Society Innitiative for Southern Africa (OSISA), ubike ukuthi ukuthathelwa phansi kwabesifazane kanye lokuhlukuluzwa kwabo kubafaka engozini yokuthola igciwane leHIV elibangela ingculaza. Uveze ukuthi emazweni amanengi abalegciwane leli basezikolo kukanti inengi ngamantombazana ngakho ukulwisana lokuhlukuluzwa kwamantombazana kungahlenga izimpilo zabanengi.
Umhlangano wenhlanganiso lezi ozaqhutshelwa eHarare linyanga ukhangelelwe ukuhlaziya indlela zokwenza izikolo zibe zindawo eziphephileyo emantombazaneni. Lumhlangano ukhangelelwe ukungenwa yizithunywa ezingamatshumi ayisikhombisa lanhlanu ezivela emazweni asezansi yezwekazi leAfrica agoqela abaphathintambo bezemfundo, abenhlanganiso zamatitshala, abenhlanganiso ezizimeleyo kanye labaququzela amalungelo abesifazane. Bakhangelelwe ukuthola amaqhinga angasetshenziswa ngohulumende ekwethuleni izinqumo ezivikela amantombazana.
UWin uthi uhulumende angafaka indlela zokumangalelwa kwalabo abahlukuluza amantombazana, ezokujeziswa kwabo kanye lokuxaswa kwalabo abahlukuluziweyo. Wengeze ngelithi uma ohulumende besehluleka ukwenza lokho balesandla kulokhu kuhlukuluzwa.


Abafuna ukuthola okunengi ngalokhu balakho ukukhulumisana loIsabella Matambanadzo, okhokhela inhlelo zenhlanganiso yeOSISA eZimbabwe ekhelini yeinternet ethi : bella@earth.co.zw kumbe kunombolo zikamakhale khukhwini ezithi :+ 263 91 345 526 or + 27 82 610 6704.


Mugabe motorcade guard beats up young mother
Umlindi kaMongameli ubhaxabule umama ngocuku
HARARE – Omunye wabalindi abavikela umongameli Mugabe nxa ehamba, kubikwa ehudulele owesifazana phandle kwemota yakhe wambhaxabula kabuhlungu phambi kwengane zakhe kungekho olamulayo.
Lesi ngesinye sezehlakalo zokuhlukuluzwa kukazulu lokwephulwa kwamalungelo oluntu enyangeni kaMarch, okubikwe yinhlanganiso yeZimbabwe Human Rights NGO Forum.
Linhlanganiso ibike ukuthi ukuhlukuluzwa kwabantu zinhloli zikahulumende , amasotsha kanye lamapholisa kuqansile ngenyanga kaMarch . Okuphume kwathi qekele phambi kwakho konke yiso lesi isenzo sobudlova esenziwe ngolinda uMongameli Mugabe, otshaye owesifazana lo ngolunya lesihluku sesigebhenga uqobo, wampompoza igazi kanti ubekhatshwa ngapha ehaswa ngenhlobo zonke zenhlamba ezilihlazo. Ngenxa yokwesabeka kweviyo elilinda uMugabe , umthwakazi ubeme amadlodlongwane ebheke ngesihelo sosizi kodwake ngubani obengawuvula kulabo abesatshwa okwengonyama.
Owesifazana lowo owayeqhamuka eGun Hill mhlaka 28 March wayemele ukuthi imota zidlule ngesikhathi kuqhamuka umongameli lalabo abampelekezelayo. Wema ke ukuba aphe abahlonitshwa indlela kanti usezokhele amalahle ekhanda. Ngemva kokuba imota zikamongameli sezedlule, omunye wabalindi wehla esikuteni sakhe wazenzela santando kowesifazana emtshaya ngesihluku abanye bakhe bebhekile nje sengathi babona igabazi losinayo egigini likaNakaJojina.
Inhlanganisole ibike ukuthi kubelezehlakalo zokuhlukuluzwa kwabantu ezilitshumi lasitshiyagalolunye ngoMarch, zisuka kwezintathu ngenyanga ezimbili ezedluleyo. Ibike njalo ukuthi kube lokutshaywa lokubotshwa kwabantu okungekho emthethweni okwamahlandla angamatshumi amane lesithupha.


Soldiers use graffiti to denounce Mugabe
Amasotsha athethisa uMugabe ezambuzini
HARARE – Kubikwa amasotsha akhonona ngomumo kuviyo leZimbabwe Defence Forces, esesebenzisa izivalo lemiduli yezambuzi ukubhala izinhlamba ethethisa umkhokheli webutho umongameli Mugabe.
Ngenyanga ephelileyo amasotsha eviyo le 2 Brigade eCranborne, acuye izimota zehluleka ukuhamba njengendlela yokuthi sokwanele. Kubikwa inengi lenkokheli zebutho lithole incwadi ngenyanga ephelileyo ezikhombisa ukuthi umangoye uyasola ngosekelo lwazo kulabo ababusayo, kukanti amasotsha asanda kuqala umsebenzi kubikwa egane unwabu ngentukuthelo.
Umeli weMutare North edale lephalamende engoweMDC umnumzana Giles Mutsekwa ukugcizelele ukuthi inhlamba zigcwele ezambuzini enkambeni zamasotsha. “Kasilasizatho sokuthi sikuthandabuze lokhu, besivele sisazi ukuthi kakunsuku zatshwala kungenzakalanga. Inengi labakubutho liyakhonona kakhulu kodwake uhulumende kukhanya ubethi lokho kungaqedwa ngokubapha amaqubaquba email,” uchaze njalo okaMutsekwa. – SW Radio Africa


‘Amaqili okhetho aseqalile’ – Chisvuvure
BUDIRIRO – Omela iqula leMDC elikhokhelwa ngumnumzana Tsvangirari ekhethweni lokudinga umeli we Budiriro edale lephalamende linyanga, usesole amapholisa lenhloli zikahulumende ewethesa umlandu wokuhlukuluza abamkhankaselayo
Umnzumzana Emmanuel Chisvuvure uthi lokhu kwenziwa ngenjongo yokusanganisa abavoti ukuze bavotele omela iMDC ekhokhelwa ngumnumzana Athur Mutambara, u Gabriel Chaibva. UChisvuvure uthi abantu kabasoke bavotele uChaibve njengoba usebhode amabandla abalisa eleNAGG leleZUMU kodwa akazake anqobe.
UChisvuvure wethesa njalo ibandla leZANU pf umlandu wokuqilibezela ngokuqhubeka libhalisa abavoti kungelani lokuthi isikhathi sokwenza lokho sesedlule. Uqhubeke wathi inengi labantu ababhaliswayo livela endaweni ezigqagqele iHarare njalo baphiwa izithupha ezintsha.
Uqhubeke wathi amapholisa eBudiriro aqhubeka esalela abasekeli bakhe ukuthi bakhankase ngoba kuthiwa kufanele baphiwe imvumo. Wethesa lompathintambo uElliot Manyika umlandu wokwethusela abasekeli bakhe.. – SW Radio Africa


185 WOZA members arrested
Omama beWOZA abangu185 babotshiwe.
Umlobi nguLANCE GUMA
HARARE – Kukhanya bezimisele omama beWOZA njalo kungekho ongabavimbela kulokhu abakufunayo. Ngemva kokubotshwa kwamalunga ale inhlanganiso koBulawayo, amakhulu abuye angena ezitaladeni kuhlanganisa labantwana besikolo.
Amalunga alinhlanganiso edlula ikhulu aqede impelaviki ebhadla ejele ngemva kokutshengisela bekhonona ngokukhwezwa kwenhlawulo yesikolo ngesilinganiso sokuyinkulungwane ekhulwini.
Omama beWOZA bafolile belubhekise emahofisini kamphathintambo wogatsha lwezemfundo umnumzana Aneas Chigwedere, ngoMvulo emini lapho abafike bethula khona ugwalo lwezikhalazo zabo. Obekusemqoka kuzikhalazo lezo yikuthi kwesulwe ukukhwezwa kwemali yezikolo okusanda kwenziwa. Ngomthetho wezemfundo osanda kwethulwa, imali yesikolo izakhwezwa kusiya ngomumo wezemali elizweni. Njengoba amandla edola ephela ngesiqubu esesabekayo kutsho ukuthi imali yesikolo izokhutshulwa imini lebusuku.
Umkhokheli wenhlanganiso yeWOZA uJenni Williams laye obebotshiwe utshele abezindaba ukuthi ukukhwezwa kwemali yesikolo sekulimaze umuntu wonke ikakhulu abantwana asebesehluleka ukuya esikolo.
Uthe kuyamangalisa ukuthi uhulumende ukhweze imali yezikolo engatshelanga muntu, abazali babona ngezitikitana ezithi sekufuneka izigidi ezinhlanu zamadola ngomntwana emunye kukanti bebebhadala ingxenye yesigidi kuphela. OkaWilliams uthi emuntwini olomqondo obalulekileyo kakuqondanga ukuthi kukhwezwe imali yesikolo kusaziwa ukuthi isilinganiso sokungamatshumi ayisitshiyagalombili sabantu ekhulwini kabawutholi umsebenzi.
Uqhubeke wathi useyethuselwe ngokufa amahlandla amathathu kusenziwa ngesinye isiphathamandla samapholisa. OkaWilliams uthi loba lokhu kungasoke kubuyisele umsebenzi wakhe lenhlanganiso yeWOZA emuva, ukwethuselwa lokho kakutshayi ndiva.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *