andla leMDC umnumzana Morgan Tsvangirai uqede iviki ephelileyo ekhulumisana lozulu koBulawayo kolunye zenhlelo zakhe zokuzwa imibono kazulu phezu komumo wezombusazwe elizweni lokutshabalala komnotho welizwe.
UTsvangirai ubephelekezelwa ngumsekeli wakhe uThokozani Khuphe, umsekeli kamgcinisihlalo uLovemore Moyo , umgcinisihlalo wabatsha uThamsanqa Mahlangu lezinye iziphathamandla.
Isikhulumeli seMDC uNelson Chamisa uthe iqula likaTsvangirai lithole ithubalokuxoxa indaba ezibanzi labasekeli bebandla e Pelandaba, eMakokoba, Bulawayo North East, Bulawayo South, Mpopoma, Luveve kanye leNkulumane.
Esephendula phezu kombono wokuthi amalunga edale lephalamende angena kuMDC ekhokhelwa nguMutambara kufanele atshiye umsebenzi, uTsvangirai uthe lolo kakusilo daba olusemqoka kodwa okuqakathekileyo yikuthi kudingwe indlela eqatha yokutshela uMugabe leZANU PF ukuthi uzulu usekhathele ngabo.
Uqhubeke wathi uMugabe leZANU PF yibo isisusa senkinga zonke ezibhekane lelizwe ngakho amandla wonke kufanele asetshenziswe ekuqedeni umbuso wabo wobandlululo.
UChamisa ubike ukuthi uzulu wemukele amacebo ebandla lakhe okuguqula izinto elizweni kugoqela ukulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha, ukuqhutshwa kokhetho olukhokhelwa ngamazwe omhlaba kanye lezinye inhlelo zokuvuselela umnotho welizwe.
UTsvangirai uphinde waqhuba imihlangano lalabo abapha amacebo, inkokheli zenhlanganiso zikazulu kanye lenkokheli zamabandla ezokholo. Ukhuthaze ukuthi kube lokumanyana ekulwiseni umbuso kantandokayiphikiswa osuhlasele ilizwe.
OkaTsvangirai ubuye wagcizelela ukuthi uzaqhubekela phambili ngokuqoqa ukutshengisela kwezwe lonke nxa uMugabe engala ukwemukela lokho okufunwa nguzulu. Phezu kodaba lokuthi yena lecele likaMutambara basebenzisa gama linye, uTsvangirai uthe kuleMDC yinye njalo abafuna ukubuyela ebandleni lakhe bayemukeleka. Ubuye wathi kusaselokukhulumisana okujonge ukulungisa lolo daba. UChamisa yena ubike ukuthi uhlelo lokukhulumisana lozulu luzaqhubekela phambili endaweni ezigoqela emaphandleni eMandebeleni, eMidlands kanye leMashonaland.
Police launch Op ‘No going back’
Amapholisa athi “Emuva akuyiwa”
HARARE –Amapholisa eZimbabwe okukhanya esephelelwe ngumphako liviki agombolozele abantshintsha imali emkambo wensitha kwabotshwa abedlula ikhulu.
Lokhu kuza ngesikhathi iziphathamandla zizama ukulwisa ukuntshintshwa kwemali emkambo wensitha lapho idola leMelika elilodwa selintshintshwa ngamadola eZimbabwe azinkulungwane ezingamakhulu amane letshumi (Z410 000).
Inengi labantu libotshwe eRoadport eHarare lapho okufikela khona inengi lamabhasi athwala labo abayaphandle kwelizwe. Isikhulumeli samapholisa uAndrew Phiri ukugcizelele ukuthi amapholisa aphakathi kokubopha labo abantshintsha imali endaweni ezaziwayo. Uthe inengi lalezo ndawo lilamapholisa agqoke ezawo ancedisa ekubotshweni kwalabo bantu wathi okwamanje sebesedlula ikhulu lamatshumi amathathu asebebotshiwe.
Kusikhatshana esisanda kwedlula amapholisa asungule kabutsha uhlelo lokududula lokubopha labo abathengisa ezitaladeni , abamemezela imitshova labantshintsha imali okungekho emthethweni. Lokhu yikuvuselelwa kohlelo lweMurambatsvina phansi kwesihloko esithi “Emuva akuyiwa” kungakhathalekile ukuthi loluhlelo lwachothozwa ngumhlaba wonke jikelele.
Phansi kohlelo lweMurambatsvina kwadilizwa izinkulungwane zezindlu, inengi lasala etshatshalazini kukanti uquhaha lwalabo abazithengisela ezitaladeni lwaphoswa entolongweni. – CAJ News.
Makwavarara takes control
UMakwavarara usehluthule amatomu
HARARE – USekesayi Makwavarara owazipha amandla okuba ngusihlalo wekhansili yeHarare engakhethwanga nguzulu kubikwa esehluthule amatomu njalo kunobhala wedolobho uNomutsa Chideya, kukanti usezitshaya usomandlase wekhansili.
Kuphica umqondo ukuthi isenzo sikaMakwavarara lesi esiphambene lomthetho siyaziwa ngumphathintambo wezabelo U-Ignitius Chombo loSibalukhulu weHarare uDavid Karimanzira. UMakwavarara usevale imihlangano yamakomiti akhokhela inhlangothi ezitshiyeneyo kanye lenhlelo zekomishini walaya ukuthi zonke indaba zilethwe kuye yena umaqhuzu.
Loba kunjalo yena uMakwavarara uyala ukuthi uhlose ukukhipha uChideya emsebenzini ngoba emethesa icala lokuncweba indlebe abezindaba ngalokho okwenzakala ekhansilini.UMakwavarara ukewaba lodumo olubi kumaphephandaba ngemva kokuzama ukuzithengisela indlu kaManisipala ngemadlana engatsho lutho kukanti ngakolunye uhlangothi wahuquluza amabhiliyoni amadola ezithengela amakhumukhumu kanye lezinye impahla zokuzijabulisa.- Intatheli yeZimbabwean.
Travel ban to stay
Onteletsha balokhu besebhodweni
LONDON – Inhlanganiso yamazwe e Europe leMelika sezivumelane ukuthi izijeziso zokwalela uMugabe lalabo atshaphaza labo inotho yelizwe ukuthi bahambe endaweni ezithile kaziyi kususwa. Amaqula womabili la athi lezi zijeziso zizahlala zikhona nxa kungakavunyelwa umbuso okhululekileyo eZimbabwe kanye lokuhlonitshwa kwamalungelo oluntu.
Phansi kwezijeziso lezo kulabantu abalikhulu lamatshumi amabili abangavunyelwayo ukungena kweleMelika loba emazweni e Europe. Kukhangelelwe njalo ukuthi inotho yalabo bantu esendaweni abangavunyelwa ukuya kuzo ithathwe kodwa lokhu kakukenzeki njengoba inengi latshwathika leyo notho phansi kwamagama ezihlobo.
Kolunye uhlangothi uMugabe lequla lakhe bathi izijeziso lezo kazikho emthethweni njalo bathi yizo esezibangele ukuthi umnotho welizwe ulale ngogedla. Loba kunjalo inengi lithi ukuwa komnotho kubangelwa yikubusa okungaqondanga, uncindezelo, lobuqili obabakhona ehlelweni lokwabiwa komhlabathi. Uhlelo lokwabiwa komhlabathi lwatshiya ezokulima kogoqanyawo indlala yakhwela yazehlela kumthwakazi.
Kukhanya lawo amazwe e Europe engavumelani ngesisusa senkinga zeZimbabwe njengoba amazwe abalisa iFrance kukhanya endimimbili ngemva kokunxusa uMugabe emhlanganweni eParis eminyakeni embalwa esanda kwedlula kungakhathalekile ukuthi lokhu kuphikisana lezijeziso azethulelwayo. – Intatheli yeZimbabwean.


