nga ka April wezokuhlukuluzwa kukazulu ngabezombuso welizwe, linhlanganiso ibike ukuthi inani lezehlakalo zalabo abahlukuluzwa ezandleni zikahulumende likhwelile.
Inani lalabo abahlukuluziweyo libalisa uNixon Nyikadzino, olilunga leNational Constitutional Assembly, ohlukuluzwe ngemva kokubotshwa kwakhe labanye abalitshumi lanye ngesikhathi betshengisela ngenjongo yokuququzela ukubunjwa kwesisekelo sombuso esitsha.
Abafundi abasemakolitshini labo kubikwa bedliswa imbuya ngoluthi zinhloli zikahulumende lamapholisa. Linhlanganiso ibike ukuthi phose viki zonke kubekhona umfundi ohlukuluziweyo.
Inhlanganiso yabesifazane eyeWOZA layo kubikwa ibiphakathi kwelitshe lembokodo amalunga ayo esethuselwa njalo kusetshenziswa udlame kuwo. Kubikwa omama ababelethe ingane emhlane bebephoselwa entolongweni, bencitshwa ukudla lamanzi kusenziwa yilabo abathi balondoloza umthetho kanti bawephula phoqo.
Umumo kwezombusazwe kukhanya usumi manzonzo eZimbabwe ngemva kokuwa komnotho, kukanti ababusayo sebevimba ngolaka lokuphatha njengezigqili labo abachothoza uhulumende ngokungahambisi kuhle izinto. – Lance Guma, SW Radio Africa
UZ hikes fees by 90%
Inhlawulo yeUZ isisesabisa.
HARARE – Isikolo semfundo enkulu elizweni eseUnirvesty of Zimbabwe, sesikhweze inhlawulo yabafundi isuka kuzigidi ezingamatshumi ayisitshiyagalolunye ( $90m), yaya kuzigidi ezilikhulu lamatshumi amahlanu amadola ($150m).
Kusegcekenike ukuthi abafundi abebevele behodoza phansi komnotho osulele ngogedla bangahle babhekane mathupha leziphathamandla phezu kwalolo daba.
Obona ngokuqhutshwa kwenhlelo zenhlanganiso yabafundi eyeZimbabwe National Students Union uWashington Katema, uthe kuqeda amathe ukuthi uhulumende akhweze imali zesikolo ngesikhathi inengi labafundi livele lisehluleka ukubhadala leyo ebikhona. Uthi kusobala ukuthi uhulumende wenza lokhu ngenjongo yokuvala amaunirvesity elizweni.
Lokhu kwenzakala kungensuku ngaki abafundi lamapholisa bedlale esikamangoye legundwane indaba esegudwini kuyiyo eyokukhwezwa kwenhlawulo zabafundi mahlayana..
“Le yinhlekelele ephezu kwetsunami ngokwayo. Uhulumende usehle wacobodisa ithemba lethu lonke lokuthola infundo ephezulu,” uchaze njalo okaKatema.
Uqhubeke wathi nxa uthango seluvele seluzihehebulela amakomani kuhle luhle luthelwe umlilo, wathi uhulumende okhona usehlulekile ukubusa ngako sekuyisikhathi sokuthi atshaqe imithwalo atshiyele abanye. – Tichaona Sibanda, SW Radio Africa.
Shumba rails against postponement
UShumba uthi ikomishini yezamalungelo kayikhwince izidwaba.
HARARE – Igqwetha leZimbabwe elisekuphepheleni uGabriel Shumba usechothoze ikomishini yezamalungelo oluntu eyeAfrican Commission on Human and People’s Rights (ACHPR), ngokuhudula inyawo ekwethuleni isinqumo ngodaba alukhweza kiyo emangalela uhulumende weZimbabwe ngokumhlukuluza ngocuku olwedlulise amalawulo.
UShumba yena osephephele kwele South Africa ngemva kokubaleka eZimbabwe ngo 2003, umangalele uhulumende weZimbabwe kule ikomishini ngemva kokuhlukuluzwa kwakhe zinhloli zikahulumende okuyikwephulwa komthetho wamazwe eAfrica kukanti iZimbabwe yazibophezela ekuhlonipheni imithetho yamalungelo oluntu.
Ekusunguleni komnyaka ikomishini le ibithe izadingida lolo daba emhlanganweni wayo eGambia oqhutshwe ngenyanga ephelileyo, kodwa phinde kwenzeke lokho yezwakala isisithi isizakwethula isinqumo ngoDecember.
Encwadini ayibhalele uOmari Holaki oyisiphathamandla sale inhlanganiso, uShumba uthe kuphica umqondo ukuthi kungani likomishini isidonse inyawo phezu kwalolodaba sekuze kwaphose kwahlangana umnyaka ogcweleyo.
Uthe isinqumo sale inhlanganiso siqakatheke kakhulu ekuvezeni yiloba likomishini ingathenjwa yini ekuhlomuleni labo ababhekane lemibuso yabontamozilukhuni eAfrica. – ZimOnline
Teachers demand AIDS drugs
Amatitshala afuna iphilisi legculaza
HARARE – INhlanganiso yababalisi eyeProgressive Teachers Union Of Zimbabwe (PTUZ) isixwayise ikhansili ephathisa labo abahlaselwa ligciwane leHIV elibangela Ingculaza, eyeNational AIDS Council (NAC) ukuthi iphange iphe amaphilisi ehlisa ubuhlungu lokuvikela eminye yemikhuhlane ebangelwa ligciwane leHIV. Ingculaza kubikwa isithatha imiphefumulo ezinkulungwane ezintathu ngeviki eZimbabwe
Unobhala jikelele wale inhlanganiso umnumzana Raymond Majongwe, wethese inhlanganiso yeNAC eyiyo ekhokhela inhlelo zokutholakala kwalawo maphilisi, umlandu wokungafuni ukuwanikeza kumatitshala kungalani lokuthi abamba iqhaza elikhulu ekuhlawuleni imali yokuthenga lawo maphilisi.
“Lobanje amatitshala ekhokha imali eyedlula amabhiliyoni angamatshumi amathathu amadola eyimali esetshenziswa ukuthenga lawo maphilisi lezinye inhlelo zokulwisa igciwane lengculaza, kuyadanisa ukuthi akekho ngitsho loyedwa umbalisi osesizakele phansi kwalesi sikhwama,” UMajongwe uchaze njalo.
UMajongwe uthi iNAC kufanele ibhekele amatitshala kuloluhlelo ukuze bavikelwe ekubulaweni yingculaza yona esibulele ababalisi abaphose bafike ikhulu lamatshumi amabili lonyaka kuphela. IZimbabwe ingenye yamazwe asemqoka eAfrica jikelele elabantu abahlaselwe ligciwane leHIV kukanti bayingcosana abathola amaphilisi amaAnti-Retroviral ngenxa yomnotho osulele ngogedla okubikwa inkinga kunguye uRobert Mugabe lohulumende wakhe.
Loba kunjalo inhlanganiso yezizwe zomhlaba ngeviki ephelileyo ibike ukuthi inani labantu abahlaselwa ligciwane eZimbabwe kukhanya lisehla ngenxa yemikhankaso eyaqhutshwa nguhulumende eminyakeni esanda kwedlula.
– ZimOnline
Secret report reveals Police strike
Amapholisa asemi ngamazwane
Harare – Kuselekancane ukuthi amapholisa angene ezitaladeni etshengisela lonyaka phezu kwezimo ezimbi asebenza phezu kwazo lokuwa kwenotho yelizwe : kakwaziwake ukuthi ngubani obezawathwalela ubhulo njengalokho wona akwenza uzulu. Lokhu kubikwa kuqukethwe ngumbiko obekufuze wethulelwe iphalamende kodwa wacina usutshwathikwe ekhwapheni.
Lumbiko okubikwa ubuqoqwe yikomiti yephalamende ebona ngezomvikela lokwenzakala elizweni, bekufanele wethulwe ephalamende ngenyanga ephelileyo, kodwa wacina unyamalele ngoba iziphathamandla zikahulumende kaMugabe zisesabela ukuthi ungahle ubangele umvukela wamapholisa.
Phansi kwemithetho yelizwe kulicala ukuthi amapholisa atshengisele. Lumbiko kubikwa ubuveza njalo ukuthi emapholiseni amanengi uthando selupholile genxa yenkinga ezigoqela ukusilela kwemota zokuhambisa, izankosi, amafutha ezimota, iholo lokunye. Kulemibiko ethi kungenzeka ikomiti yephalamende yethule lumbiko liviki kodwa sekucuthwe konke okuphathelene lokutshengisela kwamapholisa.
Ikomiti le ithole ubufakazi ngesikhathi isethekelela inkamba ezitshiyeneyo lapho ethole khona ukuthi amapholisa asosizini okokuthi inengi seliswela ngitsho lendibilitshi yokuthenga izikopela. Uthi njalo yonke into edingeka emsebenzini wamapholisa iyasilela okokuthi kusele kancane ukuthi angene ezitaladeni etshengisela.
Elinye ilunga lalikomiti elale ukuvezwa lichaze ukuthi isimo besesishubile okokuthi amapholisa aze ahoxisa ukutshengisela kwawo ngemva kokungenela kweziphathamandla zaphezulu sezithembise amaqubaquba emali.
Kubikwa umphathintambo wogatsha lwezemithethwandaba, imithetho lendaba zephalamende uPatric Chinamasa. etshele umgcinisihlalo wale ikomiti uClaudius Makova olilunga leZanu PF ukuthi angavezi wonke amaqiniso ombiko lowo. Kubikwa uChinamasa ethe ukwethulwa kombiko lowo njengoba unjalo kungahle kubangele ukungahlaliseki lokuntengantenga kwezokuthula elizweni.
Umakova loChinamasa balile ukwenaba phezu kwala mahlebezi uMakova wavala ngelithi kwekelwe amahungahunga kumelwe ukwethulwa kwalowo mbiko ephalamende. Amanye amalunga ekomithi lawo alile ukuchaza okunengi esithi phansi kwemithetho yelizwe kulicala ukwethula okuqukethwe yileyo mbiko ingakethulelwa iphalamende. – Zimonline
Power to the People! Competition
Ulwazi Ngamandla ! Ngena emncintiswaneni.
Zitholele isankintinkinti sakho(irediyo) mahala ngokugcwalisanje ezikhaleni kulokhu okulandelayo. Uqedanje thumela impendulo zakho kukheli ethi,
The Zimbabwean, P O Box 6560, Harare. OR 8 Craster
Road, Southerton Harare.
Woba leqiniso ukuthi impendulo yakho usuyithumele kungakafiki mhlaka 31 July 2006. Impendulo zonke zizafakwa ndawonye besekucutshwanje kungabhekwanga ezilikhulu besekuthi abanini bazo bazitholele amarediyo. Abanqobileyo bazakwaziswa kuphephandaba leZimbabwean mhlaka 3 August 2006.
Yibale qiniso lokuthi iphephandaba lakho leZimbabwean kawulikhuthi lelo langa.
1.Igama……….……………………………………………Iminyaka:………..:……………Ungowesilisa kumbe owesifazane?……………………………
2.Ikheli………………………………………………………..…..………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
Ikheli yakho ye Email …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
3.Ulibala kangakanani iphephandaba leZimbabwean?
Viki zonke …… Kanye ngenyanga ….… Gqogqo ….… Kangikaze ………
4.Wabelana labantu abangaki iphephandaba leZimbabwean oyabe ulitholile? …… ……….
5.Uyabela yini amakhasi alotshwe ngeSindebele langeSishona kulabo? abawadingayo? Yebo…… Hatshi…….
6.Uyafisa yini ukuthi siqhubekele phambili siloba ngeSindebele langeSishona?
Yebo…………… Hatshi…………
7. Zindaba ezinjani ongafisa ukuzithola kuphephandaba lakho leZimbabwean?
Ezombusazwe……. Ezempilakahle…….. Ezenkolo…….. Ezokuzithokozisa…….. Ezamabhizimusi……… Ezokulima………..
Ezinye ke yiziphi? ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
.………………………………………………………………………………………….
QAPHELA : Lumncintiswano ngowababali baleli phephandaba abahlala eZimbabwe kuphela.
Post published in: News

