News in Ndebele 27-07-06

Intengo yokudla isiqansile njalo
HARARE: Intengo yokudla isikhwele ngokuphindwe ngamatshumi ayisikhombisa ekhulwini, ngemva Kwemizamo kaHulumende yokufaka imigoqo kuntengo yokudla okubalela impuphu, amafutha okuphekisa lesinkwa.
UHulumende wehluleke ukumelana lamabhizimus


i aqansise intengo kulandela ukuwa kwemali yelizwe.
Kusukela ngoZibandlela idola leZimbabwe lilahlekelwe yisisindo esingamakhulu amabili liqathaniswa ledola leMelika emakathe yemali osemthethweni. Ibhanga elikhulu iReserve Bank of Zimbabwe izame ukuvikela idola leZimbabwe ngokukhweza imithelo yempahla ezingeniswa elizweni ngokulikhulu.
UHulumende uzwakale esithi iinflation yenyanga kajune yehlile ngokuyisitshiyagalo lunye ekhulwini, kodwa lokhu akubanga liqiniso ngoba abathengayo sebebhekane lokukhwezwa kokudla mahlayana.
Isinkwa sikhwele ngamatshumi ayisikhombisa lanhlanu ekhulwini, sikhwela sisukela kuntengo ebiza inkulungwane ezilitshumi lantathu zamadola sisiya kunkulungwane Uhambo lokuya elokitshini leKuwadzana solubiza amadola ayinkulungwane ezilitshumi lanhlanu,kuthi uhambo lokuya eChitungwiza solubiza amadola azinkulungwane ezingamakhulu amabili isukela kumadola ayinkulungwane ezilitshumi lanhlanu.
Ngeviki ephelileyo uHulumende unike iZESA imvumo yokukhweza intengo yamagetsi ngokuphindwe Ngokulikhulu ngemva kokuma inyanga ezimbili. – Own correspondent


UMugabe wala ukubhadala imali yesikolo
HARARE – Umongameli URobert Mugabe ubikwa ale ukubhadalela indodana yakhe yokucina, uChatunga oleminyaka eyisitshiyagalolunye, imali yesikolo. Umongameli kubikwa ethumele Umphathintambo wezemfundo, umnumnzana Aeneas Chigwedere ukuba azise isikolo seHartman House ukuthi sehlisele imali yesikolo ebisifakwe kuzigidi ezilitshumi lasitshiyagalo lunye zamadola iye Kuzisigidi ezingamatshumi amahlanu lantathu zamadola.
Incwadi ebivela kuChigwedere yazise abaphathi besikolo ukuthi imali le abayifunayo kayihambelani leConsumer Price Index (CPI), abaphathi besikolo bakulandule lokhu besithi imali ihambelana ngqeleCPI. Okube yisimanga yikuthi abanye abazali abalabntwana abafunda kulesisikolo benelisile ukuhlawula limali ebibizwe yilesisikolo,ngaphandle kwakhe umongameli.
Izikolo zikaHulumende lezizimeleyo sezisehluleka ukugcina izimiso ngenxa yeinflation eqansa mahlayana lokusweleka kwezinto. Izikolo ezinengi zikaHulumende azisenelisi ukugcina izimiso zemfundo ngenxa yokusweleka kwemali, ababalisi, ingwalo kanye lokokufundisa okubalela amatshoko okubhalisa


Operation Maguta – state-sanctioned slavery
Umlobi nguGift Phiri
Sokuphele ulwesihlanu obumude njalo unzima, isakhamuzi seInsiza uLydia Sibanda uvuswe ngumsindo wezimota emadabukakusa, wathathwa ngodlame lihlekana lamasotsha esiyalima umumbu, olinywa ngesikhathi somqando ehlelweni olusemthethweni oluthiwa yiOperation Maguta.
Ubengazi ukuthi uzahlupheka kanjani, asuke lapho athathelwe umumbu wonke ngesikhathi sokuvuna.
Izisebenzi zizihlalele ngaphi komthunzi zixoxa zibuye zlandule indlela abaziphethe ngayo eSilalatshani Irrigation Scheme, amasimu ahluthulelwa umlungu anikwa ibuth lelizwe. Zithukuthele izisebenzi kodwa lokhu azikuvezi zisesaba ulaka lwamasotsha, abakhangeleyo.
Kulomama olomlomo ongahlalwa yimpukane omadabudabu okhulume lonozindaba kodwa wala ukupha igama lakhe esesaba lawamasotsha.
Edumbeni eliseceleni kulele ingane yakhe eleminyaka emithathu, ekhala okuzwisa usizi. Ingane le ilomkhuhlane woqhuqho, kodwa unina uthi kenelisi ukumhambisa esibhedlela ngoba kumele asebenze gadalala emasimini.
“Sesikhathele ngokuphathwa njengezigqili, sikhathi sonke sisebenza singadlaga lutho.
Yibo abenza kwaseleka ukudla, besebesebenzisa thina njengezigqili,” kutsho umaMkhiza, olabantwana abane. Echothoza ukuziphatha kukaHulumende.
“Ngeke usole isikhathi sendlala kumbe imigoqo efakwe ngamanye amazwe ngoba uHulumende waxotsha abalimi abelingu wasesipha umhlabathi abantu abamnyama abangela lwazi lokulima.”
Omakhelwane bakhe ngenxa yokwesaba amasotsha bathule kodwa yena uqhubeka ezikhulumela enganaki lutho: “Akusimfihlo ukuthi amasotsha la ayasihlukumeza. Wonke umuntu ukhuluma ngakho.”
Ngemva kokususa abelungu emapulazini amasotsha yiwo asekhangele lawamapulazi ezama ukuvuselela isiphala selizwe.
Ibutho selizihlalise lapho emhlabathini owaphiwa abalimi abansundu, bebatshela ukuthi kumele balime umumbu , amatamatisi kanye lamagwili Lokunye okunenginengi.
Izakhamizi zaziqala ukusebenza emadabukakusa(6am), bencitshwa amanzi bezebephiwe ukudla ilanga selikhwelile.
Amavila ayetshaywa kabuhlungu ngamasotsha. Ukuhlukuluzwa lokhu kwatshengisa, ububi bohlelo lweOperation Maguta

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *