FAMILY: Arial; TEXT-DECORATION: none; mso-bidi-font-size: 12.0pt; mso-bidi-font-family: ‘Times New Roman’; text-underline: none”>
WOMEN OF
Write: Box FM 701, Famona,
WOZA means ‘Come forward’. By women for women and with women, across race, colour,
creed, class or political persuasion. Empowering women to be courageous, caring, committed
and in communication with their communities.
Amalanga Alitshumi Lesithupha Okuqeda Udlakela Ezimulini
Injongo: “Qhuba Amalungelo Oluntu- Qeda Udlakela Olubhekiswe Kubomama”
Isivumelwano ekuqedeni indlela zonke zokubandlulula abesifazana (CEDAW) ichaza udlakela oluqondiswe kubomama njenge ‘senzo sodlakela oluqondane labomama olungaphetha ngokulimaza kumbe ukuhlukuluza omama kumbe izenzo zokwethusela ukubamba ngamandla kumbe ukwalela inkululeko lokhu kungenzakala emphakathini kumbe ensitha.’
Amakhosikazi labomnumzana beWOZA/MOZA banxusa amaZimbabwe onke ukuthi baxhasane labo lonyaka ensukwini ezilitshumi lasithupha zomkhankaso wokuqeda udlakela kwabesilisa labesifazane, kusukela mhlaka 25 kuLwezi kusiya ku10 Mpalakazi. Amalanga la okunanza loludlakela asungulwa ngo1991 kumhlaba wonke jikelele. Amalanga la u25 KuLwezi lo 10 Mpalakazi akhethwa ukuze ahlanganise ukunanzwa kodlakela kubomama lokunanzwa kwamalungelo oluntu njalo kutshengisa ukuthi udlakela oluqondane labomama yikwephulwa kwamalungelo oluntu. Lonyaka iZimbabwe izamanyana lomhlaba wonke ekunanzeni umhlaka 29 KuLwezi okulilanga lokunanza amakhosikazi alwela ukuvikela amalungelo oluntu- USUKU LWETHU OLUQAKATHEKILEYO!
KUNGANI? Ngoba kuyingqubela phambili yokufeza izithembiso ezikumthetho wokuqeda udlakela emulini njalo uqede udlakela olubangelwa nguhulumende sikhangelane lokwakha iZimbabwe lokuthi siphephise izimpilo zethu…
Udaba Kwezempilakahle Lamhlanje: “Owesifazana eZimbabwe ukhangelelwe ukuthi aphile iminyaka engamatshumi amathathu lane (34), yiyo encane emhlabeni, sikuthola kumbiko wenhlanganiso ekhangele ngezempilakahle emhlabeni. Abesilisa bakhangelelwe ukuphila iminyaka engamatshumi amathathu lasikhombisa (37).”
Udlakela Olubangelwa Yikuthi Ungowesifazane kumbe Owesilisa Ezimbabwe
Omama bangamatshumi amahlanu lesithupha ekhulwini (56 percent) eZimbabwe njalo yibo abakhangelelwe ukudingela imuli ukudla, lanxa kungela
Umkhankaso lo uza emva kokubekwa komthetho wodlakela ezindlini eZimbabwe. Umthetho lo wenza udlakela lwezindlini kube licala njalo ugoqela ukuhlukuluzwa kwezomnotho, engqondweni, ukwethuselwa kanye lokuphikelela uhlukuluza. Ukuqhutswa kwemkhuba eyangisa omama enjengokuhlolwa ubuntombi, ukusoka, ukungenwa lomkhuba okunika amantombazana amancane njengenhlawulo kumuli eziyabe zixabene kulicala.
Udlakela Oluqondane labomama legcikwane lengculaza
Inhloliso eyenziwe emhlabeni jikele, udlakela oluqondane labomama ikakhulu ukubanjwa iganyavu, kwandisa amathuba okuthola igcikwane, udlakela, lokwesaba udlakela kwenqabela omama ukuba bakhulume ngendlela elokuvikela emacansini lanxa kulesivumelwano. Omama abalegcikwane kumbe abacatshangelwa ukuba bengabalalo bengahlangana lodlakela kumbe baliwe. Ukwesaba udlakela lokuyangiswa kungenza omama besabe ukudinga ulwazi ngokuphathelane lengculaza kumbe ukuyahlolwa igazi, lokuveza isimo sabo, ukudinga ukwelatshwa kanye lokwelulekwa. Njengoba udlakela lunganqabela isifiso sabomama ukuba bayehlolwa, kuletha impumela enganhlanga ekuzameni ekwehlisa ukumemetheka kwengculaza lokuvikela kwayo.
Kulemihlobo emithathu yodlakela okuhlanganisa udlakela olubangelwa nguhulumende, yikho kwenza abantu beZimbabwe bafe bebancinyane udlakela lwezibhakela, udlakela lolimi njalo lodlakela lwenhliziyo, sincedeni ekuvezeni sobala udlakela lolu njalo abakwenzayo babelokuthonisiswa.
Ukuqhuba Amalungelo Oluntu
Ekusungulweni kweWOZA ngo2003, abasunguli babona ukuba omama yibo okumele bathole indlela zokuselela imuli kunika idlabuzane endlini, ukuze kube lokujabula lokuthula. Ngakho baqoqana balungiselela ukuba benganzani ngodlakela lukahulumende njalo baqhubeke betshengisela ngokuswelakala kokudla lombuso ongabalulekanga, lelungelo lemfundo yabantwana. Kulokuthi uhulumende weZimbabwe alungise udaba lwethu, uyasibopha abesesitshaya njalo asihlukuluze, okufunwa ngabavikeli beWOZA leMOZA yikuqhutshwa Kwamalungelo Okukhuluma Ukhululekile, Ukuchothoza, Lokutshengisela, Lokubuthana Ngokuthula Sikhululekile.
Inengi lamaZimbabwe lalwa impi yenkululeko ukuze kube lokulingana lokwenza bekhululekile. Manje amaphephandaba, amaradio labomabonakude bakahulumende sebelilizwi lebandla elibusayo, lanxa sivuma ukuba lomthetho weAIPPA sisola indlela yobandlululo eqhutshwa ngayo. Ingaphi iDaily News, iTribune, lamanye amaphephandaba azimele wodwa, kungani amagagasi eStudio 7 lo SWRadio Africa ephanjaniswa? Yena uSmith kazange azehlise kangaka ngokuvala amagagasi kaRadio Qiniso eyayisakaza iseMozambique ngesikhathi sempi yenkululeko. Kuyini okubi ngembono yethu, kungani singenelisi ukulalela uStudio 7 loSWRadio
Siqhubekela Phambili Lanxa Kulengozi
Loba umthetho wokuqeda udlakela ungabisa ukuphumula kwabatshayiweyo labahlukuluziweyo kwabesifazana labesilisa, iWOZA, njengamakhosikazi alwela amalungelo oluntu eZimbabwe kawavikelekanga ngaphandle kwemizi yabo. Imithetho elukhuni enjenge “POSA, AIPPA leCriminal Law Codification Act” ilokhu iqhubeka isihlukuluza. Lanxa abalweli benkululeko abakuhulumende bakebabotshwa ngaphansi komthetho weLOMA, ukwethula kwabo limthetho engalunganga kithi kutshengisa inhliziyo zabo ezimbi.
NgePOSA leAIPPA uhulumende ucabanga ukuba usethulise izizalwane zeZimbabwe, kodwa abavikeli abeWOZA leMOZA bazimisele ukwephula imithetho engalunganga, bakhulume bazwakale lanxa kule POSA baqhubeke besenza. Lanxa begcinwa ezitokisini ezingcolileyo behlukuluzwa ngamapholisa agqoka izigqoko zomsebenzi labangagqokiyo abalomoya omubi baqhubeka bekhuluma bazwakale.
Sibamba amazwi kadade uRhoda Mashavave egwalweni lwakhe okuthiwa yi‘Women Pin Hopes on Domestic Violence Bill,” kusuka ku zimbabwejournalists.com, “Kulusizi ukuthi umthetho lo oqeda udlakela awusoze ugoqele udlakela olubangelwa nguhulumende oluqhubeka lulandela amakhosikazi. Khangela udaba lweWOZA, omama abazimiseleyo. Omama abatholakala phambili betshengisela ngokukhwela kokudla lokwephulwa kwamalungelo abantu elizweni. Ngesenzo lesi amakhosikazi sehlala ebotshiwe ngenxa yokutshengisela ngokuthula, bayahlukuluzwa batshaywe ngamapholisa ekwenzeni kwabo”.
Loba bengasenzani iWOZA leMOZA iyaqhubekela phambili ikhuluma njalo isola udlakela oluqondiswe kumaZimbabwe wonke kungaba ngomama, obaba kumbe abantwana, asoze sife sithule, sifuna lisixhase – amazwi womunye wabasunguli beWOZA umuyi uSheba Dube “Sukumani, limanyane, njalo lingatshayi inja lifihla umphini”.
UTHINTE UMFAZI UTHINTE IMBOKODO
Sixhaseni Ekufikiseni imbono kuhulumende wabahuquluzi – Yenzani umsindo ngokutshengisela.
Asisoze sithule – Asithabanga sifuna libekwazi
Join WOZA by sending your application letter to P.O. Box FM 701 Famona Bulawayo. Tell us who you are and why you want to join WOZA. Write in any local language. Send us a self-addressed with postage stamp for us to send your Sisterhood Promise. Once you have signed this and posted it to us we will send you your membership card in the second self-addressed and postage paid envelope. We will then bring you into our WOZA family.
Post published in: News


