Ndebele (30-11-2006)


Laba bantwana be Binga abadatshukelweyo bayibufakazi
obugcweleyo obokuthi umnotho usumi kubi eZimbabwe
.
Iziphathamandla zamapholisa zingenisa


imphahla ngomgunyathi.
Amadoda azakuwa utsho uMnangagwa

NGU BAYETHE ZITHA
EBEITBRIDGE – Iziphathamandla zamapholisa zetheswe umlandu wokukhokhela iqembu elingenisa imphahla ngomgunyathi phakathi kweZimbabwe le South Africa.

Amapholisa kaChihuri angamasela
Abasiklekle indlebe ku Zimbabwe Revenue Authority (ZIMRA) e Beitbridge bathe izigangi zohlofu zigoqela uDeputy Commissioner Innocent Matibiri, ongumzukulu kaMongameli Robert Mugabe, u Criminal Investigations Department’s Officer Commanding, Stephen Mutamba loAssistant Commissioner Justice Chengeta. Laba bona base Harare.E Matabeleland North kuthinteke uOfficer Commanding u Edmore Veterai kunye lo Superintendent Bethel Magora, ohlala eBeitbridge.
Lezi ziquphayezi zetheswa njalo umlandu wokwethusela iziphathamandla zeZIMRA ngenxa yokuthi zibopha abangenisa izimpahla okungekho emthethweni into esidilize ibhizimisi lalezi ziphathamandla zenkohlakalo ekade izihambela kahle.
“Iqembu likaMatibiri lo Mutamba lingenisa ngudlu igwayi le Savanna leRemmington Gold eSouth Africa. Uma sebephenduka bangena lemicimbi esebenzisa amagetsi kunye le sepa lamafutha okupheka,” kutsho imiyane enyenyeze ezindlebeni zethu.
“Noma nje bejwayele ukusebenzisa izakhamizi ekwenzeni lo umsebenzi, sebekuqhelile njalo ukuthuma amapholisa alezikhundla ezingaphansi. Labo bahle bahambe ngezimota zamapholisa besazi ukuthi bazangena baphume bengenziwanga lutho,” kutsho ilungu lababona ngokungena lokuphuma kwabantu eBeitbridge.
“Amanye amaqembu omgunyathi esesiwabophile asetshilo ukuthi hatshi bo, lezimphahla asizabo. Bathunywe yiziphathamandla zamapholisa. Saqala singabakholwa.Kodwa kuthe sesiqala ukubona isimota zamapholisa zizula njalo saqala ukuvula inkophe. Siqalile ke ukuguduza lezi zimota . Kulapho esithole khona impahla zomgunyathi.”
“Kumaviki amabili adluleyo sathumba enye yalezi zimota ngemva kokuyithola ilamabhokisi amafutha okupheka ang 15 lawesepa yokuwatsha angu 14. Amapholisa ayehamba ngaleyo mota asisongela athi sesizokhele amalahle ekhanda.Athi sizithelile ngoba sesithethe isepa kaMutamba. Ngosuku olulandelayo semukela ucingo oluvela kuMutamba esithi uzasithathela amanyathela alukhuni.Amanye amapholisa abacuphi abasebenzela e Beitbridge sebesixhwayisile njalo ukuthi uMatibiri usongela ukusebenzisa amandla akhe ukuthi sisuswe kule ntuba yelizwe kufakwe azababiza besabele.Bathe njalo sebethunyiwe ngabakhulu babo ukuthi basifakele imijibila ukuze sibanjwe sixotshwe imisebenzi ngoba siluhlupho.” Kutsho limiyane.
Sebesesabela imisebenzi yabo ezweni lendlala laba basebenzi baphanga bakhulula limota kunye lempahla zayo.
Umphathintambo wezengcebo uHebert Murerwa akawuvulanga umlomo ngalendaba. Kodwa uthe ugatsha lwakhe luzaqhubeka lusilwa lenkohlakalo. Uthe ozatholakala ecathula eceleni komthetho uzabotshwa.


Abalimi abatsha sebephila ngokutsheketsha
EHARARE – Abalimi abatsha asebesifa ngendlala sebetshiye ukulima baqala ukutsheketsha igolide emifuleni. Lokhu kukhombisa ukuthi lalonyaka abalimi abasoze bathole isivuno esinganelisa inswelo zelizwe. Laba balimi sebetshiye amasimu abo becabanga ukuthi igolide lingabahlenga endlaleni ngokukhawuleza.Selokhu bafakwa kula mapulazi omhluthunywa abakaphiwa inhlanyelo lemivundiso abayithenjiswayo. Omunye walaba balimi nguTanovonga Chiremba (22) owe Shurugwi. Yena ke wacandelwa eGweru. Uthi yena labanye abalimi akhelane labo baqala ukutsheketsha ngo 2003 befika kule indawo.Uthi balesifiso sokulima. Ingxaki sekuyikuthi uhulumende kakabaphi inhlanyelo lemivundiso njengesithembiso sakhe ebaletha lapha. Yikho nje sebephephela egolideni ukuze baphile. Uthe njengoba igolide libaphilisa balakho ukucina sebekhohlwe nya ngokulima uma uhulumende engasoze aphangise agcwalise isithembiso sakhe.
Uhulumende usevumeze ukutsheketsha ngaphansi kohlelo lwakhe lokuthuthukisa ezomnotho ebantwini.Ukwenze lokhu enganakile ukuthi ezomhlaba zizadilika kanjani. Abadingi begolide sebegcwele emifuleni.Ukutsheketsha lokhu kukhuthazwa lalibhanga lesizwe eselibuye lengeza imali elithenga ngayo igolide yaba yiZ$2500 ionsi eyodwa. Uhulumende usebuye njalo wabumba isikhwama seGold Trust Fund sokuthenga igolide lamatsheketshe.Osomabhizimisi labo sebehle basizakala ngalo umumo. Sebakhe izipaza lapho abathengisa khona izimphahla ezitshiyeneyo kunye lokudla.
Usomabhizimisi omncane uCornelia Mudzingwa, wakoMatenda eZvishavane uthe
Umumo lo uyadlisa okwamagama.Uthe yena ke wenza imali enengi ethengisa ukudla kunye lesepa.Uthe uthengisa ikakhulu impuphu, amafutha okupheka, isepa kunye lama worontshisi.Uthe amatsheketshe awalasikhathi soluphumula. Kuyikho nje bethenga kuye yonke into abayifunayo.Uthe ngenxa yalokho intengo ubiza santando.
UMudzingwa uthe uhlekela eceleni ngoba ngosuku ibhizimisi yakhe iyamzalela imali engange Z$20,000, kukanti izisebenzi emadolobheni zihola i Z$25 000 ngenyanga.
Abanye osomabhizimisi kunye lezisebenzi zikahulumende zibikwa seziqhatsha abantu ukuba zibatsheketshele nanku asimali elele lapho. Enkabazwe kuphela kubikwa kulamatsheketshe edlula i100 000.- Gift Phiri


IGMB ithi kubalimi “Yeyi! Lethani umumbu lina!”
EHARARE – Isiphala sesizwe iGrain Marketing Board (GMB) sesitshele abalimi ukuthi batshetshise balethe umumbu kumaviki amabili kumbe bawuhluthunyelwe ngenkani.Abalimi batshelwe ukuthi baphangise nje baye lomumbu wabo kunye le ngqoloyi kuziphala zeGMB eziseduze labo insuku ezilitshumi lane zingakedluli kusukela bephiwa ama invoice. Lombiko uphume kulesi siphala ngomvulo.
I GMB yiyo yodwa elemvumo yokuthenga kunye lokuthengisa umumbu lengqoloyi e Zimbabwe. I UN World Food Programme kunye labahlengi bomhlaba bayisola kabi lento yeGMB. Bathi uhulumende kaguqule lesi simiso sakhe ukuze ukudla kwanelise ukufika ebantwini ngokukhawuleza.Abalimi abakhulu basola kakhulu abasekeli bakahulumende ngokuthumba amapulazi babuye bayekele umumbu ubolela emasimini.
“Epulazini elilodwa kulemuli eyalahlekelwa yi 600ha yengqoloyi baze baxotshwe epulazini labo,” kutsho isikhulumeli seJustice for Agriculture, inhlanganiso elwela amalungelo abalimi abamhlophe.Inkundla yezamacala eZimbabwe isithe ikime kancane ukwethula isinqumo mayelana lomqhudelwano okhona phakathi kwenye ikampani leGMB. Lekampani ithi iGMB ake iyeke ukuba ngubambazonke ekuthengisweni komumbu lengqoloyi.
Umantshi omkhulu eZimbabwe u attorney-general, Sobusa Gula-Ndebele watshela inkundla ukuthi kusamele ukuthi abantu bavikelwe kubosomabhizimisi abazathanda ukuzicebisa ngokwengeza intengo yezinto. Uthe ukuze ukudla kufike kuhle ebantwini kuzamela ukuthi intengo yakho ibe ihlelwe ngumthetho weGMB Act. – Gift Phiri


UMugabe wathula zwi ,inkohlaqkalo eZISCO iqhela.
EHARARE – Ubutshapha obuphume eZISCO buyahlanzisa. Butshengisa ukuthi umsekeli kamongameli uJoice Mujuru labaphathintambo abane bancinda iminwe emisebenzini yenkohlakalo .

Umsekeli kaMongameli u Joice Mujuru
Lokhu kuchazwe ngomunye webandla eliphikisayo njenge nkohlakalo ebusiswe yisihlalo esikhulu elizweni.
Unobhala we MDC uTendai Biti ubesola lenkohlakalo esisuke yagoqela izingatsha zikahulumende ezimbalwa .Uthe lokhu kutshengisa ukusabalala komonakalo phakathi kukahulumende ubusayo.Uze wanika umzekeliso ngokuganga okuse ZUPCO osokufake umgcinisihlalo wayo ejele. Uthe njalo zikhona inhlanzi ezinkulu ezigoqela insikabayitshiye uIgnatius Chombo kunye lomadevu uBright Matonga. Uthe laba balindele ukubanjwa ngumambule lanoma nini.
Isimanga yikuthi uMongameli Mugabe uthule zwi ngaloludaba, kukanti wayethembisile kuqala ukuthi inkohlakalo uzayigxoba ayiqede du.
UBiti uthe kulomgunyathi omkhulu phakathi kuka hulumende Uze wanika umzekeliso mayelana lomvundizo oyize kunye lendizamtshina ezingalunganga ezathengwa eChina.
Ubiti uthe njalo kulobusela obukhulu ekuguquleni izingatsha zikahulumende ezinjenge Agricultural Finance Corporation kunye le Zimbabwe Banking Corporation zisiya kubasekeli beZanu (PF). UBiti uthe njalo uhlelo luka hulumende lokwabela abantu umhlaba luyize. Uthe ngolokunothisa iziphathamandla zeZanu(PF) njengohlelo lokungenisa amafutha kuleli. – Gift Phiri



Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *