Izindaba ngesiNdebele (14-12-06)


ang=EN-GB>Zilotshwe ngu Gift Phiri






Umthwetshulwa
: Umfanyana uthanyela ingcekeza ngemva
kokudilizelwa indlu yakwabo kuMrambatswina wesibili

kunyanga ezisanda kwedlula.



Amafekitali amakampani angaphandle azathathwa


(Foreign owened firms to be nationalised)


EHARARE – Uhulumende kaMugabe usethethe inyathela elikhulu lokufaka ezomnotho emaphikweni akhe. Usejikele phandle zonke izivumelwano zomnotho azenza lamanye amazwe . Uhulumende wenkohlakalo usesebangeni lokuthatha wonke amafemu alawulwa ngamakampani angaphandle. Lokhu ukwenza ngaphansi kohlela athi ngolokufaka ezomnotho ezandleni zikazulu, umthetho omukelwe yi cabinet ka Mugabe kuviki ephelileyo.



Leli linyathela lokucina lohlelo olwaqala ngo 2000 olokufaka ezomnotho ngaphansi kuka hulumende. Loluhlelo lwaqala ngokuhluthuna amapulazi. Lokho kwalandelwa yikutshontsha izimpahla izimota kunye lezindlu zabalimi abaxotshwayo emapulazini aye eyinsika yezomnotho wakuleli. Lokhu kwakusenziwa ngodlakela olukhulu.



Imigodi yezembiwa iyalandela. Kulomthetho okwamanje osacutshungulwa ephalamende. Lo ngowokupha uhulumende imvumo yokuthi alawule i51% yomnotho wezemigodi ephethwe ngamakampani angaphandle.



Kule iviki abasekhwapheni lika Mugabe batshele i The Zimbabwean ukuthi uMugabe uzimisele ukufohla idale lezemithetho ngomthetho othi amakampani angaphandle kumele asikelane lohulumende phakathi laphakathi. Amakampani la agoqela iOld Mutual, Barclays Bank, Stanbic, Standard Chartered, mining conglomerates Anglo American, Rio Tinto, BHP, Lever Bros, BAT le Olivine.




Indlebe zesizwe zithi kungaba lomvukela.


(CIO warns of civil war)


EHARARE – Abalezikhundla zaphakathi lezaphansi ku Central Intelligence Organisation (CIO) sebethe umongameli Mugabe akayiyeke lento yokudlulisela ukhetho luka 2008 ku 2010 ngoba lokhu kungalumathisa umlilo womvukela.



Lo umbiko uphuma ngemva kokuba ezithobeleneyo ku MDC sezithe ziza thuza ndawonye ukuwisa inkunzi ye Zanu(PF) ukuze umzamo lo wokwalela esihlalweni udilike.



Amalungu e CIO esixoxe lawo kule iviki athi abakhulu be CIO bayawuvala lo umbiko ukuze ungayifika ngaphezulu. Athe inengi lama CIO akhangelane lemizwa yabantu ngo Mugabe (Presidential Poll) athi kuyadingeka manje ukuthi ibandla elibusayo livuselelwe kakutsha kulokwedlulisela ukhetho phambili.



“Kungumlandu wethu ukulalela inhlamvu zikazulu sizedlulisele ngaphezulu zinjalo hatshi ukuthi siqale sizilolonge ukuze zibe mnandi ezindlebeni zabaphathi,” kutsho ilungu le CIO. . “ Inengi leziphathamandla zethu sezifakazile ukuthi kulokukhonona okukhulu ebantwini mayelana lokwedlulisela ukhetho phambili. Abantu makhaza bathi ngeke basekele iZanu(PF) uma uMugabe engasoze ehle esihlalweni. Kodwa uMongameli akacetshiswa kahle yilaba abaseduze laye.” Uqhubekele phambili wathi le yimizwa ephakathi kwabo bonke abalezikhundla eziphakathi lezingaphansi kunhloli zeliwe, okuyibo abanengi kunhloli ezingu 3000 ezikhona.



Leli lungu lithe inhloli ezisebenza ukuxubana labantu zilalele imizwa yabo sezike zahlolizisa imizwa kazulu okubalulekileyo.



I MDC ayivumelani lokwedluliselwa phambili kokhetho


(MDC to oppose 2010 elections)



EHARARE – Ibandla elibusayo likhangelelwe ukugcoba umthetho omutsha wokuthi ukhetho lukamongameli lwenziwe kanyekanye lolwamalungu ephalamende. Lelibandla selihle latshela iZimbabwe Election Commission kunye lo Registrar of Voters ukuthi bake bame ukwenza amalungiselelo okhetho kuze kwethulwe umbiko ozalandela.



Abangaphakathi bathi u Registrar-General Tobaiwa Mudede lo ZEC chairman Justice George Chiweshe sebetsheliwe ukuthi okwamanje bagcizelele kukhetho lwamakhansila kunye lolwamalungu ephalamende esabelweni se Chiredzi South, isikhala esavuleka ekutshoneni kuka MP Aaron Baloyi owayelilungu leZanu(PF).



Abasincwebe indlebe ewofisini ka Mudede loChiweshe bathe labo batshelwa ukuthi bake bakhohlwe ngokhetho lukamongameli okwamanje. Batshelwa ukuthi ake bakhangele kakhulu ukhetho lwamakhansili amadolobho oluzakwenziwa ngo August kumnyaka ozayo.



Kusenjalo umnu Nelson Chamisa, oyisikhulumeli se MDC ka Morgan Tsvangirai, uthe ibandla lakhe lizaphikisana lokwedluliselwa phambili kokhetho lukamongameli. Uthe lobu yibuqili obumgceke. Lo Gabriel Chaibva oyisikhulumeli seqembu lika Mutambara laye utshayephansi ngenduku wathi ngeke bagoqe izandla uMugabe eganga. Abameli kunye lenhlanganiso zamalungelo abantu bathi hatshi bo, lento ayilanyulwe yi referendum hatshi ukunqunywa yi Zanu(PF).



Izinkomo ezilohlonzi sezibulawa.


(Prime cattle killed)



EHARARE – Akusekho okunye abangakwenza abalimi be Zimbabwe ngaphandle kokuthi babulale izinkomo zabo ngoba amadlelo esechithizwe yizikliwi ezangena emapulazini. Lo ngumbiko ophume ngenhlanganiso zabalimi kule iviki. Abalimi babikwa sebehambise izinkomo zabo ezedlula i550 000 esilaheni. Lezi zinkomo zigoqela lezimithiyo. Kungenxa yokuthi abasekeli baka Mugabe batshisa utshani kunyanga ephelileyo eChimanimani , okokuthi izinkomo azisela madlelo.



Umeli wesigaba we Commercial Farmers’ Union, uthe “Inani lezinkomo zomhlobo wokuzalisa selehlile kakhulu ngoba akusela madlelo.Angikaze ngibone izinkomo zicaka kanjena ngesikhathi esifitshane kangaka, ikakhulu kumaviki asanda kwedlula.” Uthe khona izilaha zigcwele kuze kube ngu February.


Kukhanya ukuthi laba bantu abangena emapulazini sebebulele izinkomo ezinengi kunye lezinyamazana zasendle kumaviki adluleyo. Kusenjalo lezi zigangi ziqhubekela phambili zifuna imali yomgunyathi kubalimi abamhlophe.


Uthe, “Siyazi ukuthi izulu uma lisina kanje kuzamela sise izinkomo zethu esilaheni ngoba lezi zigangi zizobe zifuna imali kithi zisithi izinkomo zethu zidle amabele azo.”



Amabheka asevalwa


( Bakeries close down)


EHARARE – Amabheka aseqalile ukumisa abantu umsebenzi, nanku alahlekelwa yi$5.8 million ngosuku. Lokhu kunge nxa yombango phakathi kuka hulumende kunye lamabheka mayelana lesinqumo sentengo yesinkwa. Lo mqhudelwano ukhanya awulasiphetho esiseduzane.



Amabheka athi alakho ukuvalwa angaqeda impuphu alayo yokwenza isikwa. Lokhu kunge nxa yokulahlekelwa abhekane lakho ngenxa yemithetho kahulumende eyomileyo. Umgcinisihlalo we National Bakers Association uBurombo Mudumo uthe , amabheka alahlekelwa yi $5.8million ngosuku ngenxa yesimiso sika hulumende ngentengo yesinkwa.. U Mudumo, usevela entolongweni esetheswa umlandu wokwengezelela intengo yesinkwa. Utshele iThe Zimbabwean wathi “Kunzima ukwenza isikwa nge $520 ubususithengisa nge $295. I bhizimisi eyenza njalo izadilika kuphela.”


Uthe inhlanganiso yakhe isilobele umphathi ntambo we Industry and International Trade icela imvumo yokuthengisa isinkwa nge $700.



Umaneja okhangelane lokuphekwa kwesinkwa kwenye yamabheka uthe bayalahlekelwa kakhulu usuku ngosuku. Uthe akusasebenzeki, into esibangela ukuthi ezinye izisebenzi zimiswe imisebenzi.



Ibajethi le yize leze


(Budget a ‘slap in the face’ – ZCTU)



EHARARE – Inhlanganiso yabasebenzi iZimbabwe Congress of Trade Unions, ZCTU, isizake idinge imizwa yamalungu ayo mayelana lokukhalala imisebenzi kulandelwa ubuqholo buka hulumende phezu kwesicelo sezisebenzi sokwengezelelwa iholo, ukwehliswa kwemithelo kunye lokwenza ukuthi imithi yengculaza itholakale lula.


Undunankulu weZCTU u Lovemore Matombo uthe ibhajethi ka mphathintambo wezengcebo u Herbert Murerwa yinhlamba nje kuzisebenzi . Uthe uMurerwa akazange azihluphe ngesicelo sezisebenzi sokwenyuselwa iholo ngenxa yokukhwela kwezinto nsukuzonke.


I ZCTU ibifuna ukuthi iholo lihambelane le Poverty Datum Line (PDL), okwamanje ekuZ$208,714.84. Linhlanganiso ifuna ukuthi njalo kekukhangeliswe ukuthi izisebenzi zingaphathiwa kanjani ku transport le housing allowances.



UMatombo uthe i ZCTU ayizimiselanga ukutshedela emuva kusimiso sayo sokuthi iholo lengezwe ngokunganani ngoba i PDL yenyuka maviki wonke. Kumele ilungisiswe khona manje izinto zingakonakali.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *