tengo youkuhamba kunye lamafutha ayisabambeki. Kusenjalo u Gideon Gono uhamba nge Mercedez entsha
Zilotshwe ngu Gift Phiri
Ama Tonga ancitshwa ukudla ngoba avotela iMDC
EBINGA – Ibandla lika Robert Mugabe iZanu (PF) selibophe zaqina izintambo ekwabiweni kokudla ukuze kutholwe yilabo abavotela iZanu(PF) kuphela. Lokhu kuphuma ngenhlanganiso ezibona ngamalungelo abantu.
AmaTonga avele engakaze athole uncedo olubalulekileyo luvela kuhulumende bavotela i Movement for Democratic Change kukhetho lwamalunga ephalamende ngo March nyakenye. Baphinde njalo bayivotela kukhetho lwama khansila ngo October njalo. Ngenxa yalokho sebejeziswa ke ngokuncitshwa ukudla ukuze kusasa bakwazi ukuthi kuvotelwa bani.
“Siyakhathazeka kakhulu ngalokhu okwenzakala lapha,” kutsho uJoel Gabuzza, ongumeli we phalamende kuleyondawo. “Uma ukudla kungasoze kuthunyezwe kusigaba sami, abantu bazakufa ngendlala. Kuzasala abasekela iZanu(PF) kuphela.”
UGabuzza ngomunye walabo abakhonona kakhulu ngokuthi uMugabe uxhwale kazazi. Lapho iZanu(PF) engasekelwanga khona abantu sebencitshwa ukudla.
Ngo November nyakenye iEuropean Union yethesa uMugabe umlandu wokwala uncedo lokudla oluvela ngaphandle njengendlela yokujezisa abantu. IMelika yathi izathatha amanyathela okubona ukuthi ukudla akusetshenziswa njengesikhali sombangamandla.
Abantu abedlula I 3 million baphakathi kwendlala . Lo ngumbiko ophume nge United Nations’ World Food Programme, (WFP). IZanu (PF) iyala ukuthi yona ipha abasekeli bayo ukudla incitshe abayiphikisayo. Ithi yona hatshi , ukusweleka kokudla kubangelwe yisomiso esikulo umkhono we zwekazi le Africa.IZanu(PF) iyakhonona layo. Ithi abezoncedo balusa kakhulu lapho ibandla eliphikisayo elizibambe khona.
UGabuzza uthe uhulumende waqala ukusebenzisa ukudla njengesikhali kukhetho luka October. Kulolukhetho iZanu(PF) yakhwela yazehlela , kwazise kwakulokwethusela lokuguqulwa kwemiphumela njengenjwayelo selokhu iZanu(PF) yabusayo.
Uthi uGwebuzaa ukudla kwa kuphiwa labo ababelama khasi eZanu(PF) kuphela. Inhloli zikahulumende yizo ezazibona ukuthi lo umthetho uyalandelwa.Zazihlanyelwe kulo lonke eleBinga kunye lezabelo ezakhelane layo.
Amapholisa ahluthune izigciko zabomama ezesikhathini.
EHARARE – Amapholisa ayala ukukhulula ama phakethe angu 81 ezigciko zabomama uma besesikhathini.Lezi zigciko ezibiza iZ$129,200 zathunjwa emgwaqweni weBindura lapho amapholisa ayevimbe khona umgwaqo kunyanga ephelileyo.Amapholisa athi acabangela ukuthi lezi zigciko zingaba letshefu engaba yingozi kuzibeletho zabomama emapulazini.
Lesi sizatho esingela ngqondo sethuse kakhulu abe Zimbabwe Congress of Trade Unions (ZCTU), aba bedinge lezi zigciko kunhlanganiso ezimele yodwa okuthiwa yi Action for Southern Africa.
Lezi zigciko zazilubhekise epulazini le Docking eConcession lapho okwakumele ziyephiwa izisebenzi. Amapholisa akumisa ahluthune ayevimbe umgwaqo weBindura/Harare. Amisa imota yeGeneral Agricultural and Plantation Workers Union of Zimbabwe (GAPWUZ), elugatsha lwe ZCTU. Ahluthuna lezi zigciko athi abelungu abahluthunelwa amapulazi bafake itshefu kulezi zigciko ukuze zilimaze izisebenzi ezinsundu. Amapholisa abikwa athatha lezi zigciko ayalazo enkambeni, asebiza abezempilo ukuthi bazozihlola.
Imizamo ye GAPWUZ yokuthi iphiwe lezi zigciko ifane lokugida edwaleni , nanku akuthunqi thuli. Amapholisa asebuye futhi ahlasela amawofisi e GAPWUZ e Mvurwi. Afike njalo athumba amaphakethe angu 189 alezi zigciko intengo yazo engaba yi Z$302,400. Lazo lezi athe ziletshefu. ” Akulabufakazi obutshengisa ukuthi lezi zigciko ziletshefu,” kutsho isikhulumeli senhlanganiso ezimele yodwa.. “Kuyindlela kahulumende yokuhudulela edakeni imisebenzi emihle eyenziwa ngma NGO.”
Ukutshiya imisebenzi kwenjingalwazi kuzalimaza imisebenzi kahulumende
EHARARE – Isu lika Mugabe lokubambelela embusweni kuze kufike u 2010 sekuxotshe ingcitshi zemisebenzi ezinengi, njalo ezinye zithi aziboni kuphela inyanga eziyisithupha zilokhu zikuleli.Zithi ziyabe sezifohle uthango.
Kulandelwa imiphumela yocwayisiso olwenziwe zingcitshi zemisebenzi kule iviki, inengi labalolwazi lwemisebenzi bazalifulathela leli ,hatshi ngoba bengasuthisekingezomnotho, kodwa ngoba bengaboni ukuthi yini inguquko enhle engabuya kule iminyaka emibili ezayo.
Inengi labo bathe ukwengezwa kwesikhathi sikaMugabe ngeminyaka emibili kuhle kwadiliza lonke ithemba.
Ilizwe lizalahlekelwa zingcwethi zemisebenzi yezandla lengqondo abagoqela ama
software specialists, technicians mechanical engineers, electrical engineers, odokotela, abongikazi kunye lama apprentice journeymen.
URichard Makoni, ongu managing consultant we nhlanganiso yezisebenzi i Lorimark uthe ukulahlekelwa kweZimbabwe ngabantu abalolwazi kubuye kwakhuthazwa njalo yikukhwela kwezinto okungelamkhawulo. Uthe njalo loludubo luphinde lukhwezelwe ngezomnotho kunye lezombusazwe ezitshaphazekileyo.
Ukuchwayisisa kuvumbulule ukuthi ingcitshi azisuthiseki ngokukhwela kwezinto lemithelo kunye lokusweleka kwemphahla eZimbabwe. Zithi iholo liphansi njalo lezindlu zokuhlala azikho. Zithi ezempila kahle kunye lezemfundo zimanikiniki. Ikusasa yabantwana isedongeni.
Ukufulathela kwengcitshi lokhu kuzadiliza imisebenzi ka hulumende egoqela i
Tel*One le ZESA, asebelahlekelwe ngomanjinela abasuke balubhekisa eNew Zealand, leAustralia kunye le Birmingham e UK lapho ingcitshi ezidingakala khona kakhulu.
Omunye wabomaneja abakhulu e Tel*One uthe i 80 percent of yabantu abazi imisebenzi bayitshiyile imisebenzi kumnyaka ophelileyo. Kule inyanga yodwa ama technicians angu 15 asetshiyile umsebenzi . Uthe inengi labo baya emadlelweni aluhlaza.
Uthe kusobala ukuthi izehlakalo kwezombangazwe kunsiku ezisanda kwedlula yizo ezikhuthaze ukutshiya imisebenzi kwengcitshi.
Imiyane inyenyeza ukuthi leZESA layo ebibhekane lokukhalalwa kwemisebenzi kuviki ephelileyo ngenxa yeholo ibhekane lokulahlekelwa zingcitshi zolwazi.
Umbiko ka2006 oweUNDP uthi phakathi kwamaZimbabwe angu14 million abedlula i 3 million, inengi labo kungabalolwazi lwemisebenzi sebephandle kwelizwe.
Amapholisa adlelwa imali yiziphathamandla
NGU BAYETHE ZITHA
EMAGUMENI – Iziphathamandla zamapholisa zibikwa zibhadalisa amapholisa angaphansi imali engange Z$30 000 ukuze bafakwe emisebenzini edlisayo ebhadalwa yi Reserve Bank of Zimbabwe (RBZ).
Imiyane zesipholiseni zinyenyeze ukuthi amapholisa amancane awajabuli cha. Ngendlela yenkohlakalo eqhutshwa esipholiseni. Kubikwa ukuthi kuviki ephelileyo aze ayaceba kuChiwuri ngokwakhe.
Kuthiwa uChiwuri weza koBulwayo kulandela izincingo eza zitshayelwa iwofisi yakhe ngabakhononi ababengafuni ukwaziwa. Ubikwa ethekelele izinkamba zamapholisa aphatheke kuhlelo olubizwa ngokuthi Makorokoza Zwakwana Ubikwa etshelwe amagama alabo ababhadala imali amakhosi abo ukuze bafakwe kulolu hlelo .
Amapholisa amancane abikwa etshele uChiwuri ukuthi amapholisa aphethe izinkamba yiwo akhetha amapholisa azakuya kuloluhlelo lwamaviki amabili olubhadala iZ$300 000. Athe labo abangazimiselanga ukubhadala limali abaphiwa lumsebenzi.
Omunye umphathi wamapholisa ubikwa wathi epholiseni ,”Wena mfana uzakufa ngendlala uma ungafuni ukudla lamakhosi.” Kuthiwa ngenxa yokuthi lelipholisa alibhadalanga umgunyathi, igama lalo lesulwa kulawo okwa kufanele aphatheke kulolohlelo. Igama lakhe lacitshwa kwafakwa omunye owayesehamba okwesithathu kuloluhlelo.
Post published in: News




