Indaba ngeSiNdebele 15-02-07


UMugabe unikeza izikhothamathe zakhe izikhundla

N: 0cm 0cm 0pt”>


Ngu JOHN MAKUMBE



EHARARE :Ezama ukuvala ubunqunu bakhe uRobert Mugabe uguqule abaphathi ntambo bakhe wafaka izibi zodwa.Izikhundla ezinhle ziye kulabo abamkhothamela njengabafazi bakhe. Labo ngabakade bedumisa igama likaMugabe kusukela ekuguqulweni kwezikhundla zabaphathintambo okwedlulayo. U Herbert Murerwa wajikelwa kude le njengesaka lezibi. Icala lakhe laba yikutsho insolo yakhe ngokuphathwa kwezemali.


UMugabe yena wazi ukuthi umphathintambo wezemali kumele kube ngumuntu ozagida ingoma ahlatshelwa ngu sibalukhulu webhanga lesizwe uGedion Gono.



Ophiwe isikhundla sikaMurerwa ngelinye nje impara elinguMbengegwi indoda engakwazi ngitsho lokubala amazwane. Akalalwazi ngitsho ngezokuphatha imali.Akulabufakazi bokuthi uyakwazi ngitsho lokubala elakhe iholo.


Leso sikhundla ke uMugabe ubone simfanele ngenxa yokuthi kumele umphathi ntambo wezemali kube ngumuntu ongazi lutho ukwenzela ukuthi uGono akhwele azehlele. Kusobala ke ukuthi njengoba eyimpumputhe engazi lokubala, ozobe ezibambile mpela mpela nguGono.



UJoseph Made, owake waba ngumphathintambo wezokulima sikhuluma nje ulesithuli.Kucandwe ugatsha lukahulumende olutsha ukwenzela ukuthi laye athole angakwenza.Lokhu kuzakwenza ukuthi athule zwi mayelana lokudilika kwezokulima okubangelwe yibutshapha bokuhluthuna amapulazi ngabantu abangakwazi lokulima imbambayila kodwa qha. Ngenhlanhla enkulu iBenz yakhe uzayigcina .



Akukaze kube lomphathintambo wezamatalakita lemitshina yokuvuna selokhu leli lizwe laba yilo.U Made ngowokuqala embalini. Ufohle ngentutshana ngoba kukhulu okukade kungamehlela. Lapho akhona ngilethemba ubonga amadlozi. Manje ugatsha lwezokulima selulabaphathi ntambo abathathu. Ingxaba ngxoza ezakuba lapha ngiyayesaba. Ngubani ozokuba lomlandu uma kusonakala? Kungasenani uMade akasokuba lalo ke ithuba lokusenga ezimithiyo mayelana lesivuno ahlezi ethi sihle noma kungelalutho.



Ngobuphukuphuku obukhulu uMugabe ukhethe ukugcina u Chombo umuntu ozondwa kunye layizinja ngemva kokudala inxabangxoza ekusebenzeni kwamakhansila. Osekhwapheni usekhwapheni. Sonke siyazi ukuthi kungani uChombo engeke afunyanwa elesici emehlweni kaMugabe.




Ziluhlupho indwangu



Ngu TUSANG JABAVU-FUSHAI



E FOLOSI –Kusukela ngo 2001 inani lendwangu selikhwele okwesabekayo. Uyazithola nje zihweda phakathi kwedolobho zinganake lutho.


Azitshontshi nje zilomuntu phansi. Akutshiywa ifastele livuliwe lapha. Kunjalo nje zidala ingcekeza enengi kakhulu ngokuwisa ama bhimu zidinga ukudla. Kusihlwa zikhwela phezu kwezindlu zilale. Ziyona ke phezulu ikakhulu ezindlini ezifulelwe ngotshinda (asbestors) .



Umbuzo okhona ke yikuthi kungani abe Department of National Parks and Wild Life Management bengathathi amanyathela afaneleyo. Siyabuza ukuthi kungani beyeka umumo lo usonakala ngamandla bona begoqe izandla. Kuqala babedubula izinyamazana eziyingozi njenge nyathi uma zithe zasondela kakhulu emizini yabantu. Umbuzo okhona yikuthi kungani kungenziwa into efanayo ngendwangu lezi



Kunyanga ezisanda kwedlula umzukulu wami watshaywa yimota evela esikolweni ebalekela indwangu eza zimxotsha. Ugatsha lwe Parks and Wildlife aluzange luphathise ngitsho ekwelatshisweni kwakhe esibhedlela. Alubana wafa lolugatsha lwa luzasihlawula ngani?



Mhlawumbe lolugatsha lukhuthalela ukudubula inyathi uma zithe zasondela ebantwini ngoba kulenyama lapha.Ngenxa yokuthi indwangu azidliwa abalantshukuntshu yokuzidubula.



Uma kunjalo ngilesicebiso. Abe Parks and Wildlife abazidubule lezindwangu bazise e Central le West Africa lapho inyama yendwangu eligugu elikhulu.




I CIO isigcwele eJozi idinga ababaleke kubutho lesipholiseni.


Ngu TSEPO LIVOMBO



EGOLI-Ibandla le Zanu(PF) selithumele amalungu e CIO eGoli ukuyalonda umkhondo wamabutho kunye lamapholisa asefulathele umsebenzi eZimbabwe. Ngenxa yendlala.



La malungu e CIOasesabalele e Pretoria le Goli kuthiwa afundiswa umsebenzi yi KGB eUnion of Soviet Socialist Republic (USSR). I KGB iyesabeka.



Ichwayisisa, iCAJ News ivumbulule ukuthi inengi lala ma CIO ahlala e Braamfontein, kukanti ingcosana isithunyelwe le Soweto, Hillbrow, Yeoville kunye le Sandton.



Abanye kuthiwa sebefunda eUniversity of Witwatersrand. E Devonshire Hotel, Parktonian, Hillbrow Inn kunye lezinye izindawo ezitshiyeneyo ezigoqela iSummit, Diplomat le Ambassador Hotels, bayabonakala lababantu bezenza amadoda adinga amawule. – CAJ News




UZvinavashe usongela izakhamizi.



Ngu GIFT PHIRI


EHARARE – I Zanu (PF) iphakathi kohlelo lokwethusela izakhamizi ukuze inqobe kukhetho lwe Chiredzi South. Okhankasela iZanu(PF) osowathatha umhlalaphansi uGeneral Vitalis Zvinavashe wethusele izakhamizi wathi iZanu(PF) ingadliwa kulolukhetho lokho kuzahle kutshengise mhlophe ukuthi izakhamizi lezi ngabahlamuki. Uthe uhulumende uzahle athumele ibutho kuleyo ndawo ukuzokulwa labahlamuki. Izakhamizi zizawukhomba olotshwala.



UZvinavashe, owayengu mlawuli webutho okwamanje osengu Senator koGutu utshele umbuthano e Chikombedzi Growth Point ukuthi iMDC esekelwa ngama British inganqoba uhulumende uzahle azi ukuthi iChiredzi South ngeyezitha, izikhothamathe zama British .



UZvinavashe uthe uhulumende uzaquma uncedo lokudla athumele amabutho ukuthi azothatha amanyathela afaneleyo.



Esethusela abantu uZvinavashe uthe: “IZanu(PF) ingadliwa kulolu khetho sizahle sikwazi ukuthi lina selihlamukele uhulumende. Liyazi ukuthi uhulumende wenza njani abahlamuki.Sizathuma ibutho lizokulwa labahlamuki. Ngakho ke lingavota butshapha lizazisola.”



Umumo ubikwa umubi kakhulu kulesosigaba. Izimota zamabutho zibikwa zizulazula into eyesatshwa ngabantu. Lolu khetho luzatshengisa mgceke ingabe uhulumende usese losekelo emaphandleni phezu kobunzima obungaka abantu abaphakathi kwabo.




UMurerwa wavele weqa engakafuqwa



EHARARE – Owayengu mphathintambo wezemali u Herbert Murerwa waloba incwadi yokutshiya umsebenzi ngo December kumnyaka ophelileyo ngemva kokunga bhemisani kahle loMugabe.Babebanga indaba eziphathelane le Bretton Woods Institutions, I The Zimbabwean ilobufakazi balokho.



UMurerwa njalo wayengavumelani lo Mugabe kunye lo Gideon Gono mayelana lokuhlelwa komnotho. Yena wayefuna ukuthi kube lenhlelo ezizakwenza ukuthi iZimbabwe yamukeleke kuhlabathi liphela.U Gono lo Mugabe babeqakathekisa ezokulima



Abangaphakathi bathi kanengi uMurerwa wayegwenxana lo Mugabe edabeni lokuthi iZimbabwe itshaye phansi ngedolo ku International Monetary Fund (IMF) laku World Bank mayelana lesimo somnotho.



“Baxabana kakhulu uMugabe waze wathi uMurerwa kufanele aguquke kumbe atshiye umsebenzi,” kutsho osinyenyezeleyo.. “UMurerwa wayephakathi kwetshe lembokodo ngoba wayebanjwe ngamandla nguMugabe ukuthi alandele ingcekeza okuthiwa yi ‘political economics’



“Kulesikhathi lapho uMugabe azonda wadlinja esizwa ukuthi uMurerwa ukhulumisana labameli be European Union ,” utsho osincwebudlebe.



Noma nje lamadoda engaphumeli egcekeni, uMurerwa lo Gono bebengasa bhemisani. Babehlala bekhuthana endabeni zomnotho.– Itai Dzamara




Mubi umumo. Ziyelekana izidumbu



Ngu HERBERT DAPI



EMASVINGO – Sekulo monakalo endlini yezidumbu esibhedlela seMasvingo. Izidumbu ezedlula amatshumi ayisikhombisa zabola kuviki ephelileyo kulandela ukukhalala imisebenzi kwamadokotela labongikazi, into ehle yadiliza zonke ezempilakahle.



Iziphathamandla zithe izidumbu lezi zabola zilindele ukuhlolwa ngamadokotela zingakayi ngcwatshwa.



Okutholakale ekwethekeleleni lesi sibhedlela yikuthi indlu yezidumbu elendawo yezidumbu ezilitshumi lasitshiya galombili ibilezidumbu ezingamatshumi ayisitshiyagalombili zelekene.Iphunga likuhlangabeza usentubeni into esisenza ukuthi izisebenzi zesibhedlela zixwaye indlela edlula endlini yezidumbu.



Inani labantu abafayo laqonga kakhulu kumaviki amabili edluleyo ngoba izigulane zingasatholi uncedo oluvela kumadokotela labongikazi. Odokotela labongikazi bathe ngeke baphindele emisebenzini uma uhulumende engengezelelanga iholo labo. Odokothela bafuna I Z$5million kukanti omongikazi bakhala nge Z$3million.



UTawanda Gambinya, osebenza endlini yezidumbu utshele i The Zimbabwean, ukuthi umumo uya usiba mubi ngamandla usuku ngosuku.



“Indlu le isincane kakhulu. Kufa abantu abedlula itshumi ngosuku kulesi sibhedlela. Akusela ndawo lapho esingabafaka khona,” kutsho uGambinya ekhuluma evale amakhala



Umqondisi wezempilo eMasvingo u Amedus Shamu wale ukukhuluma phezu kwaloludaba.



Kusenjalo ababalisi kuzwe lonke labo bakhalale imisebenzi kuviki ephelileyo bethi bazaphindela emisebenzini uma uhulumende esephendule izikhalazo zabo.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *