Indaba ngeSiNdebele 21-06-07)

Umthwetshulwa: Umsekeli kaMongameli weMDC ka Tsvangirai uThoko Khuphe ekhuluma emhlanganweni eMutare ngempelasonto

Ophakathi: I MDC ikhuthaza amalungu ayo wonke ukuthi abhalise.
(Insert – the MDC is encouraging all its memb


ers to register. )


I MDC ifuna inguquko kwezokhetho
EMUTARE
I MDC ka Tsvangirai ithi izaphatheka kukhetho lomnyaka ozayo kuphela uma sekulenguquko ezitshengisa ukuthi luyabe lulukhetho olukhululekileyo.
Okhulumela ibandla uNelson Chamisa, utsho lokhu ekhuluma phambi kwabasekeli abedlula 3000 eSakubva ngoMgqibelo.
I MDC iphe uhulumende izimiso ezinhlanu ezizakwenza ukuthi layo iphatheke kukhetho oluzayo
Ithe kufanele kube lesisekelo sombuso esibunjwe ngabantu, Kumele abantu bakhululeke ukuqhuba imihlangano yezelizwe bengelakwethuselwa. IMDC iphinde njalo yathi umsakazo kumele usakaze inhlelo zawo wonke amabandla. Inhlanganiso ezakhangela ngokhetho kumele ibe ngezimele yodwa, njalo ukhetho lungabi lodlakela.
“Kumele njalo kesime ukuya emthethwandaba njalo njalo ngemva kokhetho. Abantu batsho njalo. Abantu ukhetho abasalwethembi. Kulesidingo ke sokuthi uhulumende abuyisele ithemba ebantwini,” kutsho u Chamisa.
“Esikufisayo kusobala, ngitsho le nkokheli ze SADC ziyakwazi. Sifuna ukuthi ukhetho lube ngolukhululekileyo hatsho ukhetho esizangena kulo imiphumela yalo isihleliwe. Lokho ngeke kuqede uhlupho oluselizweni,” kutsho umsekeli kaMongameli Tsvangirai uThokozani Khupe, lapho ibandla elitshaye khona izandla kakhulu.
UKhupe ukhuthaze amalungu onke ebandla ukuthi abhalise ukuvota, sengitsho lalabo abaphandle kwelizwe.Uthe wonke umuntu olesithupha kufanele ukuthi avote njengalokhu okwenzakala ngo 1980. – CAJ News


Umthetho wenhloli udale inhlokomo kumalungu ephalamende.
EHARARE – inhlokomo ebingakhangelelwe mayelana lomthetho wenhloli zelizwe (spy Bill) ixukuxe uMongameli kanzima yachaya obala umkenke osuqhezekile phakathi kwebandla elibusayo.
Leliphepha leThe Zimbabwean libikelwe ukuthi amalungu ephalamende amanengi anqunde ubudlelwano kubandla ngokuphikisa umthetho opha uMugabe ilungelo lokunqamekela ingxoxo zabantu encingweni lencwadini zobulembu. Amalungu athe cha bo ngeke kwenzeke lokho.

Umphathintambo wezomthetho u Patrick Chinamasa, onguyenjalo okhokhela iphalamende ubike kuviki ephelileyo ukuthi lumthetho usuwamukelwe ngaphezulu, usumele nje ukugcotshwa ngu Mongameli.
Osincwebe indlebe uthe abameli bephalamende babe lokukhonona ngezinye inhlamvu zalo umthetho. Babikwa ke betshayelwe emfolweni kwathiwa abasekele lomthethjo kumbe behlelwe ngokunzima.


Bekulehungahunga elithi uMugabe angacina etshedele emuva ngalo umthetho wakhe kumbe uke ufakwe eceleni okwesikhatshana.

Sengitsho labancwebisana loMugabe elemakhala babikwa labo besithi hatshi bo , lomthetho unzima , ikakhulu uma sibhekane lokhetho oluzayo.
“Kulokukhonona okukhulu mayelana leminye imigca yalomthetho. Angikwazi ke ukuthi lindoda ijongeni ngokwethula umthetho onje ovele wona ngokwawo ungekho emthethweni. Thina ke sithe hatshi bo, ngeke kwenzeke lokho ,” kutsho elinye ilungu leZanu(PF) elicele ukuthi lingabethwa ngegama hlezi lehlelwe ngokunzima.


Silahlekelwe yiUS$8 billion ngokuhluthunwa komhlabathi.

EHARARE
Ukuhluthunwa komhlabathi okwenziwe nguMugabe kukhokhelele ekufeni kwabantu abanengi njalo kwadiliza inotho edlula iUS$8 billion.
Lo ngumbiko okhutshwe yi The Zimbabwe Human Rights NGO Forum, ngoMgqibelo.Umbiko lo uthe kungenzeka abenza lolulunya bamiswe phambi komthethwa ndaba.
Phakathi kwabantu abangu 1,3-million ababephila emapulazini angu 4 000 ngale kuka 2000 abedlula i 70% sebalahlekelwa yindlela yokuziphilisa. Balahlekelwa yimizi kunye lendlela zokwelatshwa.
Umbiko uthi i1% yabantu abasuswa emapulazini sebatshona ngenxa yohlupho. Lokho kutsho ukuthi sekutshone abantu abedlula i10 000 selokhu baxotshwa emapulazini ayebaphilisa.
Umbiko uthi kungenzeka ukuthi inani alasebefile libe liphezu kwalokho kakhulu. “Sike salandela ukufa kwabantu kuhlelo lweMurambatsvina phandle kwako Bulawayo. Abayi 40 % yalabo bantu sebatshona,” kutsho omunye wabachwayisisi.

IZimbabwe ibikwa njalo inqenqeza phambili kwezengculaza, okutsho ukuthi omunye phakathi kwbahlanu ulayo. Umbiko uthi abantu abangu 66% balabo ababesebenza emapulazini babethola imithi yengculaza. Lokho kwaphela ngemva kokuthathwa kwamapulazi.
Kulokhu kuhluthunwa komhlabathi abalimi abamhlophe balahlekelwa yi US$8billion. – ZHR NGO Forum


UMugabe wesabela ukuthi angabulawa.
EHARARE
UMongameli Mugabe ubambe izinkulumo labaphathintambo bezomvikela mayelana lehungahunga lokuthi besebenhluthunela umbuso abafana. Lomhlangano uwubambe ekuphendukeni kwakhe evela e Libya leGibite. ngeSonto.


Umphathintambo wezomvikela u, Didymus Mutasa uvumile ukuthi bamenyiwe kulowo mhlangano. Uthe bebekhuluma nje izindaba ezijwayelekileyo. Uthe intatheli zingazihluphi ngoba akulanto eqakathekileyo eya iphethwe kulomhlangano.

Kusenjalo esinye isiphathamandla esithe singachazwa sibike ukuthi uMugabe wayesidla amalahle ngalelolanga.


“UMugabe okwamanje usesengozini. Utshelwe ukuthi sekulabantu asebefisa ukumbulala ngemva kokubotshwa kwalabo ababefuna ukugenqula uhulumende,” kutsho isiphathamandla.

“Uphinde njalo wabikelwa ukuthi abaphathintambo bakhe abagoqela uMutasa lo Sekeramayi lo Mohadi babesazi ngalomzamo njalo kungenzeka ukuthi labo babelesandla kuwo.Kuyikho nje labo wababiza kulomhlangano.”


UMutasa uchaze lombiko njengenyala lamanyala. Kubikwa njalo ukuthi kuleziphathamandla zebutho eziyisikhombisa ezamiswa phambi komthethwandaba mhlaka 29 May Kuthiwa balomlandu wokuzama ukuhluthuna umbuso bawuphe uMnangagwa. UMnangagwa uwukhabile lombiko wathi ugcwele nje ubuphukuphuku – CAJ News


Izakhala iZanu(PF) ngesikhathi sokhetho
MUREHWA
IZanu(PF) isazokhala izinyembezi nanku inkulungwane zabantu be Uzumba-Maramba Pfumbwe zisithi zifuna isisekelo sombuso esitsha esizabapha ilungelo lokususa amandla kubameli bephalamende uma bengaqhubi umsebenzi ngendlela efaneleyo.


Kumcimbi womdabu osanda kubanjwa kulendayo abantu bathe bazasekela lanoma yiliphi ibandla elizasekela lesi sisekelo esitsha.

“Khathesi asisoze sisekele i Zanu (PF). Abakaze basincede ngalutho. Sifuna amandla aye ebantwini. Ibandla likaMugabe khona lizakhala ke manje,” kutsho u Shadreck Tauya.
Lendawo ibisaziwa njengesigodlo seZanu(PF). Kukhetho olwedlulayo iZanu(PF) yaba lamavoti amanengi kakhulu.Lendawo yayisaziwa njengendawo engeke ingenelwe ngamabandla aphikisayo, ikakhulu iMDC.
“Okwamanje sesivulile iminyango. Awabuye amabandla aphikisayo.Sesihlupheke kakhulu ngenxa yokusekela iZanu(PF),” kutsho omunye weziphathamandla . – Zakeus Chibaya

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *