Umganu wesitshwala lenyama ubuyi Z$320 000 kule si sitolo kuviki ephelileyo ngoLwesithathu. Ngomvulo kule iviki ubusuyi Z$815 000. Umhlikihlelwa wokuwatsha ukhwele usuka ku $600 000 kuviki ephelileyo usiya ku $1,3 million kule iviki. Lokhu ngokunye kwezimpahla ezisatholakalayo.
“Thina sesithembele kuSomandla ukuthi nguye ozangenela loludubo ngesikhathi esifaneleyo. Okwamanje sisenkingeni,” kutsho uJames Gushe, ongumlindi wendawo e Harare . “Khathesi ngihola i$8 million kukanti lapho engihlala khona intela isiyenyuke isuka ku $2 million isiya ku $4 million.”
Abemitshova labo bakweze amatikiti abo nge 300%. E Harare umtshova usuyi $300 000 umango omfitshane kusuka ku  $50 000 ebifakwe yizinja zikaMugabe zingaka goqi imisila.
IConsumer Council ye Zimbabwe izake ihlole ukuthi isitsha esanela imuli singaba yimalini. Kukhangelelwe ukuthi sizafika ku $40 million sisuka ku $20 million . I Zimbabwe Congress of Trade Union layo ithi umngcele wobuyanga ,i Poverty Datum Line isiku $40 kusiya ku $50 million ngenxa yokwenyuka kwentengo okusanda kwenzakala.
“Bayahlupheka abantu, njalo umumo ulokhu usiba mubi ngamandla. Uhulumende okwamanje usephelelwe ngamandla. Akasakwazi ukuthi abambe ngaphi atshiye ngaphi,” kutsho u Nelson Chamisa.
Kusenjalo uhulumende kaMugabe kanyikinyeki: “Sisawubhekile umumo. Sizabathathela amanyathela ababhadalisa imali ephezulu,”kutsho uObert Mpofu ongu Industry minister ,onguye oweza lesu lokwenqabela ukukhwela kwentengo. – Itai Dzamara
I Sudan ingcono khatshana
(Home worse than Sudan – peacekeeper)
EHARARE
Amabutho eZimbabwe asanda kuphindela ekhaya evela kuhlelo lwe UN olokugcina ukuthula e Sudan le Kosovo bathi impilo kulawo mazwe ingcono khatshana kuleyeZimbabwe. Â
“Yebo kambe iZimbabwe ayikho empini, kodwa umumo welizwe unjengo wezwe eliphakathi kwempi enkulu. Ngilusizi ngokuphindela kwami ekhaya. Ku United Nations besibhadalwa ngemali yakwamanye amazwe. Besiphiwa ukudla njalo sihamba ngezimota ezilamafutha. Impilo ibimnandi okwamagama,” kutsho omunye umpholisa. Â
“Ngifika ekhaya ngahlangabezwa ngumnyama wokusweleka kwamagetsi. Noma imali bengilayo esambeni , ngaswela ukuthi ngizathengani ngayo. Akulampahla.Okubuhlungu kakhulu yikuthi lenyama ayisatholakali, into enza ngikhumbule emazweni ebesikuwo.” – CAJ News.
Amakhansila eZanu (PF) asefulathele
Zanu councillors desert
ELUPANE
Amakhansila eZanu (PF) ayisithupha asebalekile ezigabeni abaziphetheyo eLupane kweleMandebele angenhla. Bafulathele ekuqaleni kwenyenga , into ebe yisibonelo sokuthi cha bo, umumo awumuhle njengalokho iZanu(PF) ezama ukuthi itshele umhlaba ukuthi uyikhokhona. Â
Abangaphakathi ku Zanu (PF) eMatabaleland North, bathi amakhansila amathathu afulathele izigaba zawo eLupane abanye abathathu bafulathela eMguza phakathi kuka October 1 lo10 lonyaka, bethi ngeke bawumele umumo wezomnotho onje.
“Basuke bengavalelisanga. Abanye babo babekhonone mgceke besithi abasanelisi ukudingela imuli zabo ukudla ngemadlana abayiphiwa yi khansili. Amakhansila awaholi, kodwa aphiwa abathi ngama allowances aya ngokuthi ukhansila ubephiwe mazopha bani kuleyo nyanga. Baphiwa leyo mali uma beke baphumela phandle kwezigaba zabo ngomsebenzi. Leyo mali bathi ,cha ayibancedi ngalutho, “kutsho owangaphakathi kuZanu(PF) ekhuluma lephepha leThe Zimbabwean ngempelasonto.
La makhansila ayisithupha acatshangelwa ukuthi aseseGoli manje ukuyadinga indlela zokuselela abantwana. Â
” Kuthiwa bathengisa inkomo ukuze babhadalele loluhambo lokuya eGoli lapho abalezihlobo khona. Kuze kube manje akukafakwa muntu ezikhundleni zabo,” kutsho owangaphakathi.- Bayethe Zitha
Ababengabalweli benkululeko labafana be Green Bombers bakhuthuza abantu.
(War vets, green bombers rob travellers)
EFIGTREE – Abazithi ngabalweli benkulueko kuye lembovane ye Zanu(PF) iGreen Bombers bahlukuluza izihambi kunye labamabhasi emgwaqweni we Plumtree lapho asebevala imigwaqo emini lebusuku. Â
Lezi zigelekeqe ezidume ngodlame ebantwini abaphikisana le Zanu(PF) bamisa amabhasi lemitshova bakhwathaze abantu bedinga impahla ezivela kwamanye amazwe. Bahlukuluza labanikazi bemitshova lamabhasi. Babethesa umlandu bathi basebenzelana leMDC ukuwisa uMugabe.
“Lezi zixhwali zohlofu ziqale lo umkhuba uhulumende aze athi imphahla zingakhwezwa intengo kunyanga ezintathu ezedluleyo. Bangamisa ibhasi bayacela ukubona amatikiti. Uma abantu bebhadale imali engaphezu kwaleyo emiswe nguhulumende balakho ukuthi ibhasi leyo iphindele emuva. Manje sebehlasela laba abathenga impahla eBotswana.bathi labo yibo abahamba bekhuluma izinto ezingalunganga ngo Mugabe,” kutsho uMkhulli Dube, ongumkhokheli webhasi eya eFrancistown.
Abazibonele ngamehlo bathi leliqembu livala umgwaqo e Figtree leMarula bathathele abantu impahla abazithenge phandle. Bathatha ukudla lezigqoko. Â
“Akuncedi ukubamangalela emapholiseni., ngoba kwesinye isikhathi ubathola bebonke. Amapholisa ayabesaba. Kwesinye isikhathi bayacela isivalamlomo nge mali yaphandle. Isikhathi esinengi bayathatha nje impahla ebantwini,” kutsho esinye isihambi.
Umpholisa e Figtree uvumile ukuthi kulalezi zigangi emigwaqweni. Â
“Bathi bathunywe yisiphathamandla zebandla elibusayo ngapha e Matabeleland South. Akukho ke thina esingakwenza. Inyathela esingalithatha lingasifaka enkingeni. Uhulumende lebandla elibusayo bangasixaka. Akulunganga abakwenzayo. Pho thina siyakhangela nje ngoba bavikelwe nguhulumende,” kutsho lompholisa.
Isikhulumeli samapholisa uChief Superintendent Oliver Mandipaka, walile ukukhuluma phezu kwaloludaba ethi akazi lutho ngalo. – Bayethe Zitha
Post published in: News

