News in Ndebele

Caption: These huts were built by Operation Murambatsvina victims and MDC supporters on a plot in Headlands. They were all burnt a week ago by suspected Zanu (PF) supporters.  The occupants lost everything.
Umthwetshulwa: Lezizindlu zakhiwa ngabadilizelwa yi Operation Murambatsvina eHeadlands bebambisene labasekeli beMDC. Ziphinde zatshiswa  ngabasekeli be Zanu(PF)  kuviki ephelileyo. Abantu balahlekelwa yiyo yonke into akade belayo.


Ababengabalweli benkululeko lamapholisa bahluthuna umumbu ebantwini
Police and war vets seize maize
EHARARE – Abazithi babengabalweli benkululeko kunye lamapholisa  sebevale imigwaqo emikhulu lapho  abahluthunela khona abantu umumbu  bethi bawusa esiphaleni sesizwe iGMB. Abagadi bamabhasi kunye labo khondekitha  kule iviki bakhale kakhulu ngokuhlukuluzwa abakwenziwe ngamapholisa lalabo abazithi babengabalweli benkululeko. Bathi umumbu abayabe bewuthwele ngongenganani njalo bayabe bewuphiwe yizihlobo ukuthi bayekudla emadolobheni.
“Sitshiye abantu abedlula 15 kwenye yalezindawo ezivalwe ngamapholisa. Lababantu bebebanjwa ngamandla ukuthi bathengisele iGMB umumbu abawuthweleyo,”  kutsho omunye wabokhondekitha emgwaqweni ovela koGutu usiya eHarare. “Lathi amakhondekitha siyathathelwa umumbu  esiyabe size lawo emaphandleni siphathele imuli zethu eHarare.”
Umkhokheli walabo abathi balwela inkululeko u Joseph Chinotimba, uthe insila zakhe zihluthunela labo abayabe bevela lawo kwamanye amazwe ukuzowuthengisa.
Umcedisi kakhondekitha uJosh Dlomo, uthe umumo mubi kakhulu, ikakhulu eMashonaland. Lazi zigangi zibikwa zithe wonke umumbu usungokahulumende. 
EMt Darwin, kulozithi ngu  Kambanje oyethusela abantu esithi abemadolobheni akumelanga bathole umumbu ngoba basekela iMDC. 
Ukhondekitha uNyasha Chinyama, osebenzela emgwaqweni we Karoi-Harare uthe abagadi bakhe abangu 36 bathathelwa umumbu omnengi kakhulu ngabazenza abalweli benkululeko kunyanga ephelileyo emangweni weMagunje. Indunantatheli

Sisengozini yomkhuhlane womkhono
(Foot-and-mouth time-bomb )
EHARARE – Izinyamazana ze Gonarezhou National Park zisengozini, nanku abantu  sebengene khona bakha imizi bathumela lezinkomo zabo emadlelweni. 
Lababantu babikwa bengene  kule indawo bengelamvumo, lomphathintambo we zomhlama lokwethekelelwa uFrancis Nhema  engakwazi. Ufunge wagomela uNhema wathi akulabantu asebengene kule indawo yezinyamazana.
Uthe “Kulemihlambi nje entule yayangena eGonarezhou. Abafana bethu be National Parks sebeluphethe lolodaba. Akulabantu asebakhile phakathi kwe Gonarezhou.”
Kusenjalo esinye isiphathamandla  se National Parks silobe sathi ,   “U Agritex officer uthe abantu bakhe sebecande izitanda ezingu 520  kukanti lendawo ingaba lezitanda ezingu 750. Izinkomo zidla phakathi kwe  park nsukuzonke.   Ngosuku kuba lenkomo ezedlula 500. Uthango olugqanqalezele iGonarezhou selwadilizwa. Lokhu kuvumela inkomo ukuthi zizihambele santando.”
Ukuhlangana kwenkomo  lenyathi kungabangela ukuqhamuka komkhuhlane womkhono . Umgcinisihlalo we Masvingo Commercial Farmers’ Union uthe “Asilamithi yalo umkhuhlane ngenxa yokuswelakala kwemali yakwamanye amazwe.Lomkhuhlane ungaqhamuka  kungabikho into esingayenza.” – Indunantatheli

IZanu(PF) ichithiza umhlangano we MDC
(Zanu (PF) disrupts MDC meeting)
ECHIPINGE -Insila ze  Zanu (PF) zichithize umhlangano we MDC emzini we Gaza umango ongaba yi 200km  ezansi kwe Mutare, ngoMgqibelo.
Ekhuluma le  CAJ News, okhangele ngezomvikela kuMDC e Chipinge North  u Crispen Rambo uthe ixuku labasekeli be Zanu(PF)  bekhokhelwe ngu  khansila we    Gaza Ward u Maxwell Mbandure, bachithize lo umhlangano bethi labo bebebhalise ukuba lomhlangano kuleyo ndawo.
“Sibize amapholisa. Amapholisa wona afike asekela iZanu(PF) bathi masiyedinga enye indawo.Isimanga yikuthi besilencwadi  elotshwe ngamapholisa ebisipha imvumo yokubamba umhlangano kuleyondawo. Incwadi ye Zanu(PF) epha imvumo yokubamba umhlangano wayo kuleyondawo abazange bayikhuphe ngoba ibingekho,” kutsho u Rambo.  
UMbandure ebuzwa ngaloludaba walile ukukhuluma ethi yena akazange achithize umhlangano we MDC. Isikhulumeli se Zanu (PF) eManicaland  uKenneth Saruchera uthe akazilutho ngalolodaba
URambo ubuye wazisa ukuthi intsha yeZanu(PF)  ihambe yayavimba emzini  womgcinisihlalo we MDC  uFelix Guranungo  eGaza suburb ngaleyo ntambama. Batshiye bebulele amafasitele. 
UPishai Muchauraya ongumgcinisihlalo weMDC  eManicaland  uthe ibandla lakhe liyakhathazeka ngokuthatha uhlangothi mgceke kwamapholisa.    “Kusikhathi esizayo asizukubika lezinhlupho.Udlakela lweZanu(PF) sizaluhlangabeza,” kutsho uMuchauraya. Uthe kulomhlangano we MDC oke wachithizwa ngendlela efanayo kunsuku ezisanda kudlula. Uthe angeke bagoqe izandla nje bayekele umkhankaso wabo udilika. – CAJ News

Abajabuli ababalisi.
(Teachers not happy)
KOBULAWAYO – Abalisi abajabuli ngesinqumo sikahulumende sokuthatha ababalisi beNombolo le science  njengabo bodwa okumele bathole i retention allowance abanye batshiywe phandle. 
Abangaphakathi komnyango wezemfundo batshele iTheZimbabwean bathi liphansi idlabuzane lababalisi ngenxa yalesi sinqumo.
“Ababalisi abanengi bazizwa bebandlululwe. Uhulumende ujonge ukuqhekeza ugatsha lwezemfundo phakathi.Sifuna leyo mali iphiwe wonke umbalisi,” kutsho osincwebe indlebe  emnyango wezemfundo (Bulawayo Regional Education Office) ngoMvulo.
Ababalisi abedlula  7,000  sebekhonone bafulathela izikolo zeZimbabwe ngenxa yeholo eliphansi. – Bayethe Zitha

Ukusweleka kwezinto kuthukuthelisa umphakathi
(Shortages – people are angry)
EHARARE
Lokhu kusiya phambili ukusweleka kokudla , into eyabangelwa yikwenqabela kukaMugabe ukukhwela kwentengo .Lapha wayezama ukubuyisela umnotho endaweni yawo . Pho lokhu kwehlule ngoba ezomnotho uzitshaphazile uMugabe.
Ukudla kwansukuzonke okugoqela isinkwa, ingqoloyi, amafutha okupheka kunye lomlola akusatholakali.
Ukuswelakala komumbu okubangelwe yikuhluthunwa kwamapulazi nguhulumende  aphiwa iziquphayezi zeZanu(PF) ezingakwazi lokulima imbambayila  kodwa lokho, yikho osokwenze ukuthi intengo yokudla ikhwele.
Izazi zithi ukwenqabela ukwenyuka kwentengo kwakwenzelwe ukuhuga abemadolobheni ukuthi bavotele uGushungo kukhetho lukamongameli oluzayo.
“Pho usezitshise izandla ngalokho.Ukudla sekuswelakala njalo abantu bathukuthele okolwandle,” kutsho esinye isikhulumi. – Ndunantatheli

Isivuno segwayi sehle nge 50%
(Tobacco crop drops by 50%)
EHARARE
Isivuno segwayi sehle sisuka ku 131,3 million kilos kusukela ngo 2001, sisiya ku 71 million kilos, into etshengisa obala ubutshapha obenziwa ngokuhluthuna umhlabathi.
Insila zikaMugabe ezikula amapulazi zenqabela abantu ukuthi basebenze. Izisebenzi sezixotshiwe emapulazini,amasimu alunyathiswa.
Umongameli weZimbabwe Tobacco Growers Association u Julius Ngorima uxwayise ukuthi isivuno somnyaka ozayo silakho ukuba phansi okwedlula lapha. Ukuthengwa kwenhlanyelo kwehle nge 22%. 
IZimbabwe ithengisa  98 percent yegwayi into ebuyisa imali yakwamanye amazwe eyisilinganiso sokunye kokuthathu 1/3. – Indunantatheli

Abalimi betheswe umlandu wokulima
(Farmers in court for growing crops)
ECHEGUTU
Ngesikhathi abantu besifa yindlala ngenxa yokusweleka kokudla elizweni, abalimi abalitshumi bamiswe phambi komthethwandaba besetheswa umlandu wokulima. 
Lokhu kwenzeka ngesikhathi ukudla okunengi kuvela kwamanye amazwe.Abe World Food Programme bakhangelele ukuthi umnyaka lo ungakapheli bazabe sebenceda abantu abangu 4.1 million eZimbabwean ngokudla.
Lababalimi kuthiwa bephule umthetho we Consequential Provisions Act, othi akuphele u 30 Sebtember  sebephumile emapulazini abo lemizini yabo badedela iziquphayezi zeZanu(PF).
Umthethwandaba ubugcwele  ababengabalweli benkululeko okuyibo abazathatha la mapulazi lababalimi bengaphuma. Phakathi kwabo  kwakulo Edna Madzongwe lo   Nathan Shamuyarira, ovele esekhwapheni lika Mugabe.
UDidymus Mutasa usefunge wathi abalimi abamhlophe asebesele bazaphuma noma kanjani.  “Asilani lokusweleka kokudla. Lababalimi sithi abaphume ,” kutsho uMutasa kunsuku ezisanda kudlula. – Intatheli yethu

Ukuhluthunwa komhlabathi kulethe udubo olukhulu.
Land reform leads to crisis
EHARARE – ukuhluthunwa komhlabathi okutshiye abantu abangu 170,000 bengalamakhaya kungaguqulwa ukuze umhlabathi wabiwe  ngendlela esuthisa uzulu wonke.Lo ngumbiko ophume  nge All-African fact-finding mission from the Centre on Housing Rights and Evictions (COHRE).
Iqembu elikhangela ngokuhlukuluzwa kwamalungelo abantu eZimbabwe lithi uhlelo lokuhluthunwa komhlaba lubise usizi olukhulu ebantwini. Umbiko uthi loluhlelo lubise ukuxokozela okukhulu eZimbabwe. Ukungahlonitshwa kwamalungelo abantu kunye lomthetho sekwenqabele abampofu beZimbabwe ukuthi bazithuthukise. 

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *