News in Ndebele

Kambe umbuso ungahluthunwa ngegazi?

E HARARE- Kungenzeka ibutho lihluthine umbuso uma uRobert Mugabe engasoze aphumelele kukhetho oluzayo. Lokhu kufakazwa yikuthi iZimbabwe iphakathi kokuthenga izikhali zempi eChina.Wona ama China asephiwe amalungelo okulima lokwemba imigodi eZimbabwe.

Kulezikhali ezisuka eBeira zingeniswa ngudlu eZimbabwe. Zigoqela izibhamu,izimota zempi, ama tanks , iriot equipment, ama rubber butons, kunye lentuthu ekhalisa izinyembezi.

Lokhu kuthengwa kwezikhali yiZimbabwe eChina kufakazwe njalo yiChinese Defence Journal kuyole iviki.Lelo phepha lifakaze okutshelwe umphathintambo wezangaphakathi uKembo Mohadi liqembu eliphikisayo kumaviki amathathu edluleyo.

Iqembu leMDC likhokhelwe yisithunzi sika mphathintambo wezangaphakathi u Sam Sipepa latshela uMohadi ukuthi kwakuzwakale ukuthi ibandla elibusayo lalizame ukuthenga izikhali eMzansi Africa.

Kuthiwa uMbeki wachitha lomzamo wokuthengisela iZimbabwe izikhali,ethi lokhu akuhambelani lesinqumo sehlabathi liphela esenqabela ukuthengisela ilizwe izikhali uma lokhu kuzabangela uthuthuva ekhaya.

UAndrei Chang, ongumlawuli wephepha lebutho leChina i Kanwa Defense Review, eloba eseHong Kong ngoLwesihlanu olwedluleyo uthe , “IZimbabwe isithola manje inqwabanqwaba yezikhali eziphuma eChina.. Ama tanks eZimbabwe wonke enziwa e China. Okwamanje iZimbabwe ile 30 Type 59 tanks le 10 Type 69 tanks. Inengi lezimota ezivikelweyo (armoured transport vehicles) ngezohlobo lwe 63s ezenziwa e China. I Zimbabwe Air Force layo ilama J-7 fighters ayisitshiya galolunye.”

Iziquphayezi zebutho kunye lomphathintambo wezomvikela u Sydney Sekeramayi balile ukukhuluma phezu kwaloludaba. – Nduna ntatheli

Uhlelo lokudiliza-Abalimi baka Mugabe basalindele uncedo

(Mugabe’s land reform: scratching the soil, waiting for inputs)

EHARARE – “Njengoba lawe uzibonela , akula umuntu osehlanyela,” kutsho uSimba Chinyamakobvu.

Izulu belikhanya selithwele. Kodwa ingxoxo yethu ya ingajabulisi kuleli pulazi ela linganyakazi ngitsho.

“Asila nhlanyelo. Asila mvundiso. Asilalutho.Uhulumende wasithembisa lezizinto kodwa kuze kube manje asikatholi lutho,” kutsho omunye umlimi laye owahluthunela abamhlophe ipulazi.

Endaweni elesivuno esihle eMashonaland West, amasimu ahlezi nje. Uhlaza olubonayo lukhula. Amakhulu amahakela e coffee asesele engela owabhekileyo ngemva kokuba ipulazi le coffee lihluthuniwe njalo kunyanga ephlileyo. Izihlahla zezithelo zatshiswa ngo September. Lezimpopi zokuthelezela lazo zatshiswa.

Imifanekiso ethethwe ngabe ndizamtshina kumaviki amathathu edluleyo itshengisa usizi olukhulu olubangelwe yiminyaka eyisikhombisa yokubhidliza umhlaba.

Endaweni yemitshina yokuhlanyela , omama abazace okwamagama yibo ababonakala bekhotheme behlanyela ngezandla.

Imbovane ka Mugabe eyangena emapulazini ayilanhlanyelo kumbe umvundiso. Sebephongu qhwayaqhwaya nje belindile.

UMaria Moyo wabulawa- WOZA

(Maria Moyo tortured to death – WOZA)

KOBULAWAYO – abantu abedlula 1,000 kugoqela amalungu eWomen Of Zimbabwe Arise (WOZA) kunye le Men Of Zimbabwe Arise (MOZA) wonke asebenza ngaphansi kwe MDC abuthane emangcwabeni eHyde Park ngeSonta emngcwabeni welungu leWOZA u Maria Moyo, okuthiwa ufe kudlakela olubhekane lamalungu eWOZA

Ekhuluma kulomngwabo , uMagodona Mahlangu obehlulukelwe kakhulu wethese amapholisa umlandu wokubulala uMaria Moyo. Bambopha bamusa eKhami bona besazi ukuthi akaphilanga kahle, ule pneumonia

“Bamthatha ngamandla emzini wakhe kuqanda. Bamusa eganeni le Khami Ruins lapho abafika bahlukuluzwa khona lamanye amalungu eWOZA amahlanu basongelwa ukujikelwa edamu bephila,” said Mahlangu.

U Maria Moyo (57), a owayengumlweli wenkululeko ubhubhe mhlaka November 6 ngemva kokuba udokotela etshele inkokheli yeWOZA ukuthi uMoyo wayehlukuluzeke kakhulu ezandleni zamapholisa okokuthi angeke aphinde asile. – Bayethe Zitha

Ampholisa ahlomileyo avala indawo yomhlangano weMDC

Armed police seal off rally venue

EHARARE – Amapholisa abehlome ephelele avale indawo akade ifanele yenzelwe umhlangano we MDC bethi lomhlangano awuvunyelwanga ngoba iziphathamandla azaziswanga ngesikhathi esifaneleyo.

Amawakawaka amapholisa ayethwele imiqwayi lamaqobho enthuthu yenyembezi bavale iwolu yeKuwadzana Extension ngoMgqibelo.

Obeqoqe lumhlangano uMP weKuwadzana uNelson Chamisa, wayesongele ukuqhubeka ngomhlangano. Kodwa wacina etshedele emuva amapholisa esetshengise obala ukuthi ngeke uze wenziwe lowo mhlangano.

UChamisa utshele iThe Zimbabwean ukuthi incwadi wayiloba mhlaka 30 October esenzela ukuthi amapholisa aphume lesinqumo masinya mayelana lalo umhlangano.- NdunaNtatheli

UMugabe kumele ahlawulele icala lakhe le Gukurahundi

Mugabe should pay for Gukurahundi

EGOLI – Ababulali ababulala abantu abedlula i20 000 eMatabeleland ngesikhathi seGukurahundi kumele bathonisiswe edale lomhlaba, kutsho abalobi bomfanekiso othiwa Gukurahundi:A Moment of Madness.

Bekhuluma ngesikhathi besethula lomfanekiso eGoli ngempelasonto umkhuphi walo mfanekiso uZanzele Ndebele uthe abadala lamacala kumele bame phambi komthethwandaba bathonisiswe.

Uthe uhulumende kaRobert Mugabe kumele ahlawule inkulungwane zamadola ehlawula izihlobo zabalahlekelwayo labaphephayo.

UMugabe kakaze axolise , kodwa uyavuma ukuthi okwenziwa libutho lakhe kwa kuyibuhlanya obungelantandabuzo. – ZimOnline

Izihambi zisengwa amaRand

(Hungry migrants milked for rand)

ENGULUKUDELA – Uchago lunqenqeza phambili ezintweni ezithengiswa ngosomabhizimisi abeqa imingcele lapha e Beitbrigde.

“Uchago oluluhlaza luthengwa kabi kule indawo. Sengenze imali enengi ngalo.Ngiluthenga koBulawayo ngizoluthengisa lapha . Luhle luphele ngesikhatshana. Izinto zingaqhubeka zihamba ngendlela ezihamba ngayo, angisuki lapha kuze kufike ikhefu le Khisimusi,” kutsho u Sehlule Mpofu wako Bulawayo.

Laba bathengisi bathengisa uchago oluluhlaza nge R7 ipint. Inamnede eyi 300ml yona ihamba nge R10. Bathi intengo iyake yehle uma kulabantu abanengi abathengisayokumbe abalutshwana abahambayo.- Bayethe Zitha

Amapholisa ephula umthetho ukuze lawo aphile.

(Police break the law to make ends meet)

KOBULAWAYO – Amapholisa awaholi lutho bo. Aseze ethengisa imphahla ezingatholakaliyo emikambo yangasese ukuze lawo aselele abantwana.

Amapholisa ezikhundla ezingaphansi ahola imali ebuhlungu. Kuthiwa ahola iZ$12m ngemva kokukhitshwa kwemithelo lezinye indleko amapholisa aya emizini yawo le Z$3m , imali enganeli ngitsho lokuthenga amafutha okupheka ayi 2 litres. Ngenxa yalokho amapholisa asethenga izinto ezingasatholakaliyo ema supermarket , lawo azithengise emikambo yangasese.

“Lathi akukho esingakwenza madoda ngaphandle kokuthi siphephele emikambo yangasese. Akekho ongakwaziyo ukuthi thina asiholi. Lathi singabantu.Ngeke sonke sifulathele isipholisa ngoba okwamanje asilamacebo esingawenza singasifulathela.Silezimuli lezihlobo ezibheke thina,” kutsho elinye ipholisa. – Ndunantatheli

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *