(Terror squads unleashed – CIO doc)
Ngu Bayethe Zitha
KOBULAWAYO – UMongameli Robert Mugabe usetshale abethuseli bakhe kulo lonke. Labo bagoqela amalungu eCIO, abesibutho kunye lamapholisa. Umsebenzi wabo yikwethusela lokuthulisa kokuphela abazavula umlomo kulungiselelwa ukhetho oluzayo.
Incwadi yeCIO ebonakeleyo elotshwe ngumqondisi wezomthothaphansi (Spy Agency) uHappyton Bonyongwe, uMugabe usethe abebandla eliphikisayo iMDC kunye labe National Constitutional Assembly (NCA) kunye lamalungu eWOZA le Crisis in Zimbabwe Coalition kufanele beluswe kabanzi.
UBonyongwe uthe lezinhlanganiso zinhlanganiso eziyingozi okumele zithathelwe amanyathela anzima ukhetho luka March 2008Â lungakafiki.
“UZim1,(NguMugabe lowo) usethe zonke inhlelo ezazimisiwe okwesikhatshana maziqale manje… Ikakhulu kufanele lezinhlelo ziqondiswe ku MDC, NCA,Crisis in Zim kunye laku WOZA.Inkokheli zalezi nhlanganiso kumele zeluswe kanzima, lapho okudingeka ukuqondiswa khona ngamanyathela alukhuni makuqondiswe.”
Abangaphakathi kweCIO batshele i The Zimbabwean ukuthi “izindlela zokulungisisa ezitshiwoyo encwadini kaBonyongwe zigoqela ukubotshwa, ukuthunjwa, ukujeziswa kunye lokuthunyelwa kwagoqwanyawo. Lokhu yikwenza kwabethuseli baka Mugabe iCIO esatshwa yilizwe lonke.
“Isiqondiso esivele ngaphezulu sithi lezinhlanganiso kumele zibhidlizwe ziphele ukhetho oluzayo lungakafiki. ,” kutsho lincwadi elenombolo ezithi DGRO93/07.
Lencwadi kukhanya yalotshwa mhlaka 12/01/07, isiya ku mqondisi wangaphakathi (Director Internal), ku Didymus Mutasa, umphathintambo wezomvikela,, abasekeli babaqondisi kunye labezomvikela ezabelweni.
Lincwadi eqala ngokuthi zonke izinto sezimi endaweni yazo iqhubeka njalo isithi imisebenzi ka APN okutsho u(Bulawayo Roman Catholic) Archbishop u Pius Ncube kumele ihlale imisiwe.
“Sisalinde imiyalezo emitsha mayelana lalomuntu. Okwamanje izinto zisamisiwe ,” kutsho incwadi eyatshengiswa leliphepha ngoLweSihlanu olwedluleyo.
Lencwadi iphetha ngokuthi imibiko eya kumalungu eCIO angaphansi kumele ithunyezwe ngomlomo kumbe ngo cingo , hatshi ngomakhalekhukhwini.
Abangaphakathi kuCIO bachaze ukuthi inhlanganiso le isiphiwe imali edlula i Z$5 trillion yokuqhuba uhlelo lwayo lokuqala olokwethusela . Loluhlelo lubizwa kuthiwe yi”Operation 2008″. Amalungu ale nhlanganiso esetshaliwe lapho afuneka khona.
Le ncwadi iqhubeka njalo ithi amapholisa labebutho sebazisiwe ngaloluhlelo okufanele luqale masinyazana nje.
“Kulamalungu e CIO asebenza ngaphakathi kwalezinhlanganiso. Baphuma lolwazi olukhulu mayelana lenhlelo zalezi nhlanganiso kunye lokuthi imihlangano lemibhikitsho ziyenza nini,” kutsho ilungu leCIO koBulawayo ngoLweSihlanu.
UMutasa walile ukukhuluma phezu kwaloludaba. Ekhuluma ngomakhalekhukhwini uthe “Yeyi wena, angifuni kukhuluma lawe! Akutshiyane lami! Ngiphathekile kakhulu.”
Inhlanganiso zamalungelo oluntu zisole kakhulu uhulumende ngokwethusela kunye lokucindezela ilizwi labalensolo ngombuso kaMugabe. UMongameli weMDC uMorgan Tsvangirai wethese iZanu-PF umlandu wokungathembeki ezinkulumeni zokuletha ukuthula eZimbabwe ezikhokhelwa ngu Mongameli weSouth Africa u Thabo Mbeki obekwe yiSADC.
Uhulumende uyakuphia lokho ethi kukhona impehlane ezingafuni ukubona kusiba lokuthula lempumelelo elizweni.
Â
UMugabe ufuna ukufela esikhundleni
(Mugabe wants to die in office)
EHARARE – UMongameli Robert Mugabe usekubeke obala ukuthi ufisa ukuqhubeka ebusa iZimbabwe okweminye iminyaka emihlanu. Uzabe esebuse okweminyaka engu 32. Lo mahlakanipheni use bambe amalungu ebandla amaphambili wathulisa bonke akade beleminye imicabango. Bonke usebabuyise kweyakhe indlela. Â
Ekhuluma emhlanganweni omkhulu eHarare uMugabe ukubeke obala ukuthi uzawisa bonke abaphikisana laye. Uthe njalo umnotho uzawusa ezandleni zabansundu ngokuphangisa. Â
Wemukelwe ngenjabulo enkulu eCity Sports Centre. Akubanga khona owazimisela ukuqhudelana laye.
UMugabe uthe uhlangothi luka Mujuru aluthembekanga. Uthe lukhuluma kubi ngaye lebandla.
“Akuyisuye wonke umuntu ofuna lesi sikhundla ozanqoba.,” kutsho uMugabe. “Labo abangasoze anqobe kukhetho bangakhahleleli ibhola egangeni.” Â
Uthembise ukuhluthuna amakampani akwamanye amazwe akuleli agoqela lemigodi.awaphe abansundu. Uthe kumele kube lomthetho opha abansundu amandla kwezomnotho. Â
“Inkululeko ayitsho lutho uma inganiki abantu amandla kwezomnotho,” kutsho uMugabe.
UMugabe uthi ugcotshwa amabala ngokulwela kwakhe amalungelo abantu. Â
“Inkululeko yabo yinkululeko yami. Ukuhlupheka kwabo yikuhlupheka kwami. Yibo abanikazi be Zimbabwe. Mr. Blair, Mr. Brown,lo Mr. Bush, alisibo bakithi. Akeliphume ezindabeni zethu.”
Kusenjalo abacubunguli bathi kusobala ukuthi amaZimbabwe ngaphansi kombuso wakhe asehlupheka okudlulisileyo. Impilo yabantu isiqunywe yaba ku 36 years . Inhlelo zakhe sezidilize umnotho welizwe ela lilesilimo esihle lemfundo ephezulu kunye lezempilakahle enhle. Umnotho usudluliselwe kuziquphayezi zeZanu(PF) lakuye ngokwakhe. Umuntu makhaza cha, akaselalutho. Â
Uqhubeke wathi ibandla eliphikisayo labunjwa yi Britain lokuthi angeke libuse,”iZimbabwe yam!” Ucine ngokuqonqosela ukuthi ukhetho lube lokuthula.  Â
Abacubunguli bathi lokhu yikuluma ephozisa nanku lonke udlakela luvela kunsila zakhe njalo lokhu lusiya phambili. Â
Umcubunguli wezombusazwe u Ibbo Mandaza, njalo ongumqondisi we Sapes Trust think-tank uthe: “Into nje ayifunayo yikufela embusweni. Usezenza inkosi.” – Nduna Ntatheli.
I NCA ikhabele kude isisekelo sombuso esibunjwayo.
(NCA rejects draft constitution)
—ikusasa yeZimbabwe ngeke ilawulwe yiZanu(PF) le MDC kuphela.
EHARARE – Abagqugquzeli benhlanganiso zamalungelo oluntu sebesongele ukwenza utshengiselo olukhulu lokumisa ukugxotshwa kwesisekelo sombuso esitsha  kule iviki phakathi kweZanu(PF) le MDC kunye loMongameli weMzansi uThabo Mbeki. Lesi sisekelo siphume ngezinkulumo ezikhokhelwa yi SADC. Â
Isikhulumeli seNational Constitutional Assembly (NCA), uMaddock Chivasa utsho lokhu ngemva komhlangano weNCA, elumanyano lwamasonto,lenhlanganiso zezisebenzi kunye lenhlanganiso zamalungelo abantu. Â
Uthe iMDC leZanu (PF) zizabhekana lokutshengisela okukhulu bangagxoba lesi sisekelo kule iviki. Â
“I NCA ithanda ukucacela iMDC le Zanu (PF) ukuthi injongo yabo yokuzakwethula isisekelo sombuso eZimbabwe izakhahlelelwa kude ngamaZimbabwe nanku iyabe ingekho emthethweni.,” UChivasa utshele i The Zimbabwean. Â
“Sizaqoqa abantu sithi bakhabele kude isisekelo sombuso esilotshwe ngabezombusazwe abalobugovu. Isisekelo lesi ngese Zanu(PF) le MDC. Ayisiso sabantu.”
Inkulumo lezi ezingaphansikophiko lwe SADC zikhokhelwa ngu Thabo Mbeki. Lezi zinkulumo zike zama kancane kuviki ephelileyo ukuze iZanu(PF) yanelise ukuqhuba umhlangano obunge mpelasonto. Â
Inhlamvu zalesi sisekelo azikaziwa okugcweleyo. I NCA ithe ikusasa yeZimbabwe ngeke ibe semahlombe eZanu(PF) le MDC. Â
“I NCAiyayazi ingozi yokwethemba abezombusazwe ukuthi benze izinqumo ezitinta umphakathi bebodwa,” kutsho uChivasa . “Ukuthi la mabandla ahlale phansi ewodwa abumbe isisekelo sombuso akuhambelani lombuso lentando kazulu. IZimbabwe ngeyamaZimbabwe. Abantu kumele baphiwe ithuba loku khetha umkhondo ilizwe okumele lihambe ngawo.”
I NCA yafaka umgoqo kusisekelo sika February 2000 into eyenza ukuthi uMugabe ehlulwe okokuqala empilweni yakhe. Â
IZimbabwe ayikaze ibe lesisekelo esithandwa nguzulu wonke selokhu sathola umbuso ngo 1980 ngemva kwempi enkulu eyawisa u Ian Douglas Smith. Lelilizwe belilokhu likhokhelwa yisisekelo somlamlankunzi esagxotshwa eLancaster House eBritain ngo1979. Â
UChivasa uthe ama Zimbabwe azakhabela kude lesi sisekelo esizagxotshwa ngabezombusazwe kule iviki nanku umphakathi awuzange ucele lamabandla ukuthi alobe isisekelo lesi. Â
“I NCA ithe inoma yini ezavunyelwana phakathi kweZanu(PF) le MDC , amaZimbabwe azaqhubeka ekhalela isisekelo sombuso esizawapha amalungelo agcweleyo kwezombuso lakwezomnotho,” kutsho uChivasa.
Abezombusazwe bathi isisekelo esitsha ngeke saletha inguquko ngaphandle kokuthi isimo sezombusazwe siguquke. UChivasa uthe inkokheli ezizaphuma kukhetho olungasekelwanga ngabantu azemukeleki emphakathini.
KUPHAMBANISEKE NGAPHI?
(WHERE DID WE GO WRONG?)
Ngu Magari Mandebvu
Besingawuzwisisi umsebenzi wamalungu e phalamende.
Kudala le sisakholwa umsebenzi wephalamende sasike sibone izincwadi emaphepheni sincoma kumbe zisola amalungu ephalamende ngokungaqhubi kahle umsebenzi.
Kuyamangalisa lokho. Yithi esazikhululayo. Yithi okumele silethe inguquko ezabelweni zethu. Akekho ongasipha inkululeko ngaphandle kwethu. Akekho ongaletha intuthuka ngaphandle kwethu. Sikhangelele ukuthi abasimeleyo basincedise sithole konke esifuna ukuletha ngakho inguquko ezabelweni zethu.
Yebo kambe, basimele. Kodwa akufanelanga sibathumele ephalamende ukuthi bayebuya lezipho. Kumele babe yilizwi lethi ngaphezulu. Asingaphathwa njengeziceli. Asihlonitshwe sitsho ukuthi sifuna ukubuswa njani. Isiceli siyavuma ukuthi lo esicela kuye ulamandla. Nguye oyenza izinqumo. Uyapha. Isiceli esihlakaniphileyo siyakwazi ukuncenga ophayo, ikakhulu ophayo uma ezwisisa ukuthi nguye olamandla njalo upha ngothando. Ayisiyo ndlela okumele sidlelane ngayo lohulumende leyo.
Kumele sibakhomande, singabaceli. Singakwenza lokho sizabona inguquko. Uma izabelo zonke zizakuthi kumeli wazo zifuna imigwaqo emitsha, izikolo, amaklinika, umphathintambo wezemali angacina esesithi, ‘Lifuna izikolo ezingu 3000. Lonyaka silemali yokwakha ezingu 500.’ Kuzamela sikholwe ukuthi uma sizakuthi silinde , kumele silinde ngoba ubesesekhona olenswelo ezingaphezu kwezethu. Ngeke siphe imilayezo sikhangelele ukuthi ilandelwe ngokuphazima kweso. Endaweni eziqakathekileyo yebo singakwenza lokho.
Uma sifuna imithetho emitsha silelungelo lokubona ukuthi uMP uyayiletha leyo mithetho. Uma thina eMudzi kumbe e Mount Pleasant, silento esiyifuna kakubi,kodwa ilizwe lisithi aliyiboni iqakathekile kangako, ngeke siyithole. Noma kunjalo , umeli wephalamende kumele alandele iziyalezo zethu ethule isikhalazo sethu ephalamende. Uma isicelo sethu sikhatshelwe kude, lathi sizakwazi ukuthi inengi alivumelananga lathi njalo lezizatho zakhona sizibonile. Kumele sazi ukuthi noma sisanelisa ukupha uMP wethu imiyalezo, ngeke sikwenze lokho kuye wonke umuntu eZimbabwe.
Kusenjalo, uma sithuma u MP ukuthi ayekwethula umthetho omutsha, kungenzeka ukuthi wethula udaba abanye labo abaluthakazelelayo kodwa akade bengazange balucabange. Lokho kuzakwenza ukuthi sithole umthetho ongcono. Kodwa singayekela ukuthi MP abe lilizwi lethu, khumbulani ukuthi umntwana ongakhaliyo ufela embelekweni. Lokhu kunga yikufa kwamalungelo ethu. Â
Â
Post published in: News