News in Ndebele

UHulumende umisa ukwabiwa kwenhlanyelo
MASVINGO-INGATSHA zikahulumende eMasvingo ziyala ukuthi inhlanyelo engaba likhulu lamathani iphiwe uzulu ngoba zisithi imele ihlolwe kuqala.
Sekuphele inyanga ezintathu inhlanyelo le yavela kunhlanganiso ezizimeleyo iCare International leChristian Care isiya kubalimi ezabelweni zeChiredzi leMwenezi eMasvingo.
Lanxa nje sekuphele inyanga ezimbili ukulima kuqalile,inhlanyelo le lokhu igciniwe eziphaleni eMasvingo ngemva kokuba uProvincial Ad

HARARE-ABABALISI eZimbabwe sebethe bafuna ukwengezelelwa iholo ngesilinganiso esiphindwe ngokulitshumi latshiyangalombili ukuze babuyele emsebenzini kuthemu eqala ngoZibandlela kumnyaka ozayo.

Inhlanganiso yeProgressive Teachers’ Union of Zimbabwe (PTUZ), isithe akusoze kubekuhle kuthemu elizayo nxa ababalisi bengengezelelwanga iholo lafika kumamiliyoni amadola angamakhulu amathathu alokulitshumi lasificaminwe mibili phezulu.

“Siyaxwayisa ukuba likhangelisise loludaba ukuze livikele ukuxabana lababalisisi ekuvulweni kwezikolo kuthemu yokuqala ngo2008.Kuzakuba lokungahlaliseki kwezisebenzi uma loludaba lungaphathwangwa ngemfanelo”,kutsho uRaymond Majongwe owePTUZ encwadini ayilobele abepublic Service Commission (PSC).IPSC lugatsha  olubona ngokuqatshwa kwezisebenzi zikahulumende.

Ababalisi bangabanye bezisebenzi ezithola iholo eliphansi kakhuklu eZimbabwe.Iholo labo lingaba kumamiliyoni madola alitshumi lasikhombisa ($17m).Ababona ngezomnotho welizwe bathi imuli elabantu abahlanu isebenzisa amamiliyoni amadola angamatshumi amathathu ($30m) ngenyanga.

IPTUZ yonake ithe ababalisi bafuna iholo elithi $150m ,imali yokuya emsebenzini ethi $88m le$80m yendlu ngenyanga.Inhlanganiso le icabangela ukuthi ababalisi abangaba zinkulungwane ezingamatshumi amabili lanhlanu (25 000) batshiye umsebenzi lonyaka.

Asanelisanga ukukhuluma lomgcinisihlalo wePSC uMariyawanda Nzuwa lobona ngezemfundo kuhulumende weZimbabwe uAeneas Chigwedere mayelana laloludaba. -ZimOnline

UChiwewe wephula umthetho wamapulazi

MASVINGO-UKUCWAYISISA sekuveze ukuba usibalukhulu weMasvingo uWillard Chiwewe uselamapulazi amane,okulinani elingaphezu kwalelo elivunyelweyo emlayweni kaMongameli Mugabe wokuthi umuntu ngamunye kumele abe lepulazi elilodwa.

Kunsuku ezedluleyo,uChiwewe utholele indodakazi yakhe ipulazi ngokulihluthuna kubanikazi.

Lelipulazi liba ngelesine nxa sekubalwa lamanye awathole ngalindlela kuminyaka emibili edluleyo.

UChiwewe ngomunye weziphathamandla zeZanu PF  ezephula isinqumo sikaMugabe ngokwala zilamapulazi amanengi.

UChiwewe waqiniseka ngokuhluthuna amapulazi emva kokuba asuswe esikhundleni sakhe sokuba ngunobhala kugatsha olubona ngezokudlelana lamazwe angaphandle esiyakuba ngusibalukhulu esabelweni seMasvingo.

Phakathi kwamapulazi akhe amahlanu,linye kuphela alithengayo ngo1993.Amanye wonke wawathola ngodlakela.

Kunyanga ezintathu ezidluleyo,uChiwewe wathuma amapholisa ukuba ayebopha umlimi uJohn Alford ngoba esala ukusuka epulazini lakhe leSenuko eChiredzi.

UAlford wenelisa ukusala epulazini lakhe abanye abalimi abamhlophe bethathelwa awabo ngoba esekelwa ngabemthethwandaba.

Wasuka wayacatsha emva kokuzwa ukuthi usemele abotshwe.Lokhu kwanika amasotsha ithuba elihle lokuba bahluthune ipulazi lakhe ukuze liphiwe indodakazi kaChiwewe.

Ngemva kwenyanga ezimbili uChiwewe ethethe lelipulazi,laphela amanzi,okungaba yinto embi kwelakusasa lepulazi leli lamanye aseduze lalo.

Uchago olungaba ngamalitha ayinkulungwane lamakhulu amahlanu  lwalusengwa kulelipulazi kudala.Kulezinsuku,sekunzima ukuthi amalitha angamakhulu amahlanu asengwe eSenuko.

“UChiwewe ubevele ezidingela ipulazi lokudlalisa”,kutsho uAlford.

Kodwa uChiwewe uyazivikela kusenzo sakhe,”Umnumzana Alford simuphe isikhathi esaneleyo sokuthi asuke kulelipulazi kodwa uqhubeke esala okuyikho okwenze sicine silithatha ngendlela esilithethe ngayo.Ipulazi leli selingelendodakazi yami njalo ababona ngezokwabiwa bomhlabathi sebemphile imvumo yokuba kulo”.

Kodwa lesisehlakalo sitshengisa sobala ukuthi uChiwewe uphikisana lesinqumo sikaMugabe sokuthi iziphathamandla zebandla elibusayo leZanu (Pf) kumele lazi zihloniphe umlayo wokuthi umuntu ngamunye ngamunye abe lepulazi elilodwa.

Ukuchwayisisa kuveze ukuba ibizo likaChiwewe likhona ku “Dongo List”.I “Dongo list” luluhlu olwaphiwa lugatsha lwezomhlabathi kumpendulo yombuzo owavela kowayemela iHarare South kuphalamende uMargaret Dongo.UDongo wayengomunye wabathathu ababemele ibandla eliphikisayo kuphalamende ngaphambi kukaNhlangula 2000.

Eluhlu lolu lutshengisa ibizo lokuthi Willard A. Chiwewe njalo uthiwa yisisebenzi sikahulumende.Kutshengiswa ukuba ulepulazi alithola ngoMfumfu 1993.

UChiwewe ulelinye njalo ipulazi alithathela umlimi omhlophe othiwa nguPeter Rorbye,encediswa nguElliot Manyika omunye weziphathamandla zebandla elibusayo zeZanu (PF).

Silakho ukuveza njalo ukuthi uChiwewe nguye njalo umnikazi wepulazi elithiwa Chipoli Day Farm.

Lanxa nje elamapulazi manengi kangaka,akanelisi ukuthola isivuno esihle kuwo wonke.Akula ngitsho lelilodwa lamapulazi akhe eliku 10-tonne  club,iqembu labalimi abanelisa ukuvuna amathani alitshumi kuhectare eyodwa yensimu.  

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *