Ndebele Feature

Igoli yeqiniso
"IJohannesburg yindawo yegolide kodwa igolide alitholakali"

JOHANNESBURG – ULinda Mbiko*, ngumfelokazi owangena elizweni le South Africa ebaleka iZimbabwe ecatshe phakathi kwemota.

Uthi wayebaleka ubuyanga loHulumende owehluleka ukuhlenga indodakazi elomkhuhlane wengculaza.

ULinda uthi wathi engena kuleli wacabanga ukuthi uzathola imali enengi kuhlanganisa eyokuthumela ekhaya kuzihlobo labangane leyokuzelaphisa lengane yakhe.

Kodwa ukungabi lencwadi ezimnika imvumo yokuba elizweni leli okusemthethweni sekumdlise imbuya ngoluthi.

“Ngemva kokufelwa ngumyeni wami onguye engangimthembile ngaqala ukulamba. Ngasala labantwana ababili njalo ngiyintandane. Kwamanye amalanga ngangilala ngingadlanga ngenxa yokuswela imali. Kwesinye isikhathi, lapho ngilemali, ngangisenelisa ukuswela  okokudla ngoba kungatholakali emavinkilini. Ngagula lomtanami  okwesikhathi eside. Lami ngangswela ukuthi ngiguliswa yini. Njengomuntu oswelayo,  ngangisehluleka ukuzihlenga.

“Eclinic bahlola igazi lengane yami yatholakala ilegcikwane lengculaza. Ngesaba kakhulu sengikhumbula ukuthi lami ngangilegcikwane. Kwakungela imithi eclinic okwangenza ngiqale ukuphila ngamahlamvu esihlahla soMuringa. Ngangicola amahlamvu alesisihlahla besengiwahlanganisa lelambazi. Abanengi bathi kuyasiza, yikho engangiphila ngakho.”

Uqhubeka esithi uLinda: “Ngisiza eSouth Africa,ngangilethemba lokuthola umsebenzi ngenelise ukondla abantwabami. Gazitshelaukuthi gingaya eGoli, endaweni yegolide, inhlupho zami zonke zizaphela. Kodwa sengazibonela ngawami ukuthi igolide alitholakali ungaze ugebhe njani.

“Engakubonayo kutshiyene lalokho engangikukhangelele. Ngahlala endaweni zokuphumula  (park). Phela kuhlalwa emapark ngoba kungela ndawo zokuhlala.

“Ngelinye ilanga ngahlangana lomunye ubaba owathembisa ukungisiza ngingazi ukuthi laliliqhinga lokuthi siye emacansini. Wangivalela endlini yakhe ngacina ngibalekile.

“Ngagula ngacina ngihambe  eclinic eseBraamfontein emzini weJohannesburg ukuze igazi lami lihlolwe. Umongikazi owanginika umpumela yokuhlolwa kwegazi lami wangibikela esithi , ‘Nansi impumela yokuhlolwa kwegazi lakho. Ulengculaza, hamba uyekufa. Awula ncwadi ezikuvumela ukubalapha okusemthethweni.  Asenelisi ukuthi sikuphathise.

“Ezinye izigulane zangitshela ukuthi ngiyedinga inkonzo emzini we Nazareth House ophethwe yinsonto yeRoman Catholic. Bangiduduza banginika amaphilisi. Ababuzanga incwadi lamaphepha.

“Lokhu ngihlala eNazareth House. Angazi ukuthi izihlobo zami ekhaya ziphila njani. Abanengi engihlala labo bavela eZimbabwe.”-IRIN – *Igama lakhe alisetshenziswanga.   

Kanti iMDC ivalwe amehlo nguMugabe leZanu (PF)?

NGOJOSEPH SITHOLE EHARARE

UMONGAMELI weSouth Africa uThabo Mbeki uqhubekela phambili etshela uzulu ukuthi uyaphumelela emsebenzini wakhe wokuthi ibandla eliphikisayo eleMDC leZanu PF akhumelane umlotha.

Kodwa, ababona ngezombangazwe bathi akukakhanyi ukuthi uMbeki uyaphumelela emsebenzini wakhe.

“Ubukhokheli beZimbabwe buzinikele ukuthi inhlupho zelizwe ziphele,” watsho njalo uMbeki kunyanga edluleyo emi phansi kukaMugabe owayemukhangele ngelihlo elibomvu gebhu.

Kusonto esanda kwedlula, uMbeki utshele isethekeli sakhe, inkokheli kaHulumende weIreland uBertie Ahern ukuthi nomanje inkulumo sezizaphumelela, kukhona okulutshwana okusafuze kulolongwe.

Kunkulumo eziqhutshwa nguMbeki, ibandla eliphikisayo likhankasela ukuba kubelesisekelo sombuso esitsha, ukuqedwa kodlakela ngesikhathi sokhetho lokuba labo abadinga inkonzo kwamanye amazwe bavunyelwe ukuvota.

UMugabe wala ukuthi kube lesisekelo sombuso esitsha, okwenza ibandla eliphikisayo lithi selicela ukuba kubelesisekelo sombuso esizasebenza okwenyanga ezinlutshwana.

UMugabe wala njalo.

Abebandla eliphikisayo sebekhala njalo bethi uMugabe lebandla elibusayo, iZanu PF sebephika ukuthi kwavunyelanwa ukuba kube lesisekelo sombuso esizasetshenziswa okwenyanga ezimbalwa.

Omunye ohlolisisa ngezombangazwe uthi uyaswela ukuthi uMbeki nxa esithi inkulumo ziqhubeka kuhle, utshoni.

“Mhlawumbe kukhona abakwaziyo esingakwaziyo,” watsho njalo eveza ukumangala ngembiko yodlakela lwezembangazwe elizweni.

Abaziyo ngokwenzakalayo kunkulumo lezi bathi iqula leMDC lihlelatshotshobala ngokwesaba uMugabe aze ale ukuba kube lesisekelo sombuso esitsha lokuthi ukhetho lubuyiselwe emuva.

Akula zifiso zeMDC esezike zananzwa nguHulumende ngaphandle kokuguqula imithetho yokugcina ukuthula elizweni okungatsho lutho.

Sekusele inyanga ezimbili kuphela ukuthi ukhetho lwenziwe kodwa amaphephandaba lemisakazo okuphethwe nguHulumende kuqhubekela phambili kuchothoza amabandla aphikisayo.

Waqhubeka phambili esithi ibandla leMDC lilethemba lokuthi lingaqilwa kukhetho, kuzavuka  umvukela, udlakela lothuthuva njengalolo oluseKenya.

Ibandla leMDC elikhokhelwa nguMorgan Tsvangirai lithi selilenhlelo zokufola betshengisela emadolobheni ukuze bagcizelele ukungasuthiseki kwabo ngobuqili beZanu PF.

Unonbhala jikelele walolucezu lweMDC uTendai Biti wathi: “Kusukela lamuhla sesisiyatshukana leZanu PF ezitaladeni. Sifuna ukubona ukuthi bayahlonipha umsebenzi kaMbeki na?”

 

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *