News in Ndebele

Udubo lokuswelakala kwemali luyaqhubeka 

HARARE – Udubo lokuswelakala kwemali lukhanye luqina kuviki ephelileyo kusehlakalo esingaba yingozi kumikhankaso yokhetho eqhutshwa libandla elibusayo likamongameli Robert Mugabe iZanu (PF).

Kulesi sehlakalo esesizondise uzulu olemali emabhanga,izitalada kudolobho elikhulu leHarare ziqhubeka ziminyeke nsuku zonke kubangelwa yimizila emide yabantu abafolele ukuthatha imali.Kwesinye isikhathi abantu balinda okwamahora adlula isithupha kodwa bengayitholi imali.Abanye bacina belala emizileni le ofica imide okungaba ngamamitha alikhulu.

Amabhanga aqhubekela phambili esehluleka ukuba asize laba okuyisehlakalo esibangela ukuxabana lokulwa kwabantu kule imizila abanye befuna ukungenela labo abaqale ukufika.

Amabhanga amanengi lokhu esipha imali eyisilinganiso samadola ayizigidi ezingamatshumi amabili kusiya kumatshumi amahlanu emuntwini munye ngelanga.

Emizileni le,abantu batholakala bekhuluma ngendlela etshengisa ulaka olukhulu.

“Imidwendwe le isiphenduke yaba yimikhankaso yeMDC engekho emthethweni”,kutsho omunye wabalinda kwelinye ibhanga.”Umuntu wonke uzwakala engunguna ngoGono, uMugabe leZanu (PF).”

Umaqhuzu webhanga lesizwe uGideon Gono uchaza ukuthi uhlupho lokusweleka kwemali ludalwa ngabantu abagcina amaqubaquba emali belenjongo yokuwasebenzisa emkambo wensitha.

Kukhanya imizamo kaGono yokuqeda loluhlupho isitshaye phansi.Kunyanga ephelileyo,wethula imali entsha – $250 000 , $500 000 le $750 000 – okwaba zimali ezilesilinganiso esingaphezu kwe $200 000 yona athi ithandwa yilabo abahuquluza imali  beyisa kumkambo wensitha.

Omunye umabhalane eHarare, uMaria Moyo  uphathe amagama anzima ngoMugabe loGono lapho ekhuluma laleliphephandaba esemzileni wemali eBeverly Building Society esitaladini esithi Robert Mugabe Avenue.

“UGono loMugabe bayehluleka kakhulu ezikhundleni zabo ngabe nje bayatshiya”,kutsho lumama.”Akuze ungibonise nje ukuthi kuze kube lamuhla zilitshumi lanye kuZibandlela ngilokhu ngingakayitholi ibonus yami engayihola mhla zilitshumi lanhlanu kuMaplakazi ngomnyaka ophhelileyo.Ngayisebenzela limali,angimananga ngayiphiwa nje ngingenzanga lutho.”

Omunye ubaba osebenzisa iCBZ uthe yena uvele kasawathembi amabhanga usemane nje azigcinele imali yakhe emqamelweni.

Ababona ngezomnotho welizwe bathi uhlupho lwemali aludalwa ngabahuquluzi laba abakhulunywa nguGono kodwa imali efika kusilinganiso seZ$100 trillion esetshenziswa elizweni okwamanje ayimaneli uzulu ofika kusilinganiso sezigidi ezilitshumi lanye lengxenye.

Bathi bona abacubunguli aluba imali le isatshelwa abantu abasebenzayo abafika kuzigidi eziyisithupha nje,omunye lomunye umane athole imadlana engaba yizigidi zamadola ezilitshumi lesithupha lenkulungwane ezingamakhulu ayisithupha okuyimali ayanela ukuthenga okungumutshana kokugeza amazinyo.

 

Kufuneka imali yedili likaMugabe

HARARE – ABANTU kweleZimbabwe,kubalisa  ababona ngezombuso , abamabhizimusi, abahlaliswa  kutsha  emapulazini kanye lozulu nje jikelele kuthiwa bamele banike imali efika kusigidi esilengxenye samadola akwelemelika okuyimali ezasetshenziswa emadilini okuthakazelela ilanga lokuzalwa kukamongameli Mugabe edolobheni leBeitbridge kunyanga ezayo.

UMugabe wanelisa iminyaka engamatshumi ayisitshiyagalombili lane lonyaka.

Amadili la  akhokhelelwa ngabe 21st February Movement, ugatsha lwabatsha kubandla leZanu (PF) olwaqala ngo 1986.

Kuthiwa kuzakwenziwa imidlalo ethize ilizwe lonke nje jikelele phambi kokuba kwenziwe idili elikhulu edolobheni leBeitbridge.

Amadili la andise ukwenzelwa emadolobheni atshiyeneyo iminyaka yonke.Kumnyaka ophelileyo,enzelwa edolobheni lenkabazwe iGweru.

Umabhalane wabatsha kubandla leZanu (PF) u Absalom Sikhosana usekhuthaze abazali ukuba baphe abantwababo izipho ukuze ilanga lamhla zingamathsumi amabili lanye kuNhlolanja lifanane lelanga lokuthakazelela iKhisimusi engqondweni zabasakhulayo laba.

UMugabe wazalwa mhla zingamatshumi amabili lanye kuNhlolanja.

“Bonke abatsha bazathola ithuba lokufunda kusimilo esihle sikaMongameli Mugabe”,kutsho uSikhosana kuntathelizindaba kuviki ephelileyo.

UMugabe ubebukwa njengomunye wabakhokheli abakhulu kuzwekazi le Africa kuminyaka yakubo 1980 ngenxa yemizamo yakhe yokwakha ubudlelwano phakathi kwabansundu labamhlophe kulandela iminyaka edlula elitshumi kulwiwa.

Okwamanje,uyasolwa uMugabe ngoba etholakala evuselela inzondo lenkethabetshabi njalo ebulala umnotho welizwe lakhe ngendlela yokuzama ukwalela esikhundleni sakhe.

IZimbabwe lamuhla ibhekane lendubo ezinengi ezibalisa ukuswelakala kwemali,ukudla,amafutha okuhambisa izimota,imali yakwamanye amazwe lokunye okunenginengi okuthengwa kwamanye amazwe.

UMugabe uyawaphika amahungahunga okuthi akasaphilanga kuhle njalo wephulela izikhuni endlebeni lapho abanye kubandla lakhe besithi atshiye isikhundla.

Ingehlulwa IZanu PF kukhetho oluzayo

HARARE- UMorgan Tsvangirai owebandla leMovement for Democratic Change usethiwe nguye yedwa umkhokheli webandla eliphikisayo ozamisana lomongameli Robert Mugabe owebandla elibusayo iZanu (PF) ekhethweni lukamongameli ngoMabasa lonyaka.

UTsvangirai usethe uMugabe uvele useqalisile ukuzama ukuqilibezela kulolukhetho olusasalelwe yinyanga elengxenye ukuba lwenziwe.

UTsvangirayi usesole icebo lokuqunywaqunywa kwezabelo kusandiswa ezemaphandleni kuthi ezemadolobheni zinciphiswa.

IZanu (PF) yande ukunqoba emaphandleni  kukanti ke kusemadlelweni eMDC emadolobheni.

Ababona ngezokhetho abeZimbabwe Electoral Commission sebethe iziqinti zokuvota emaphandleni zizakwengezwa zifike ekhulwini elilamatshumi amane lantathu kuthi kukanti ke ezemadolobheni zizafika kumatshumi ayisithupha lasikhombisa kuphela.

Izabelo zeHarare leMatabeleland zona ezaziwa njengamadlelo eMDC zizakuba leziqinti zokuvota ezifika amatshumi amabili latshiyagalombili phakathi kwezabelo ezintsha ezifika kumatshumi ayisificamunwe munye.

Izabelo zemaphandleni eManicaland zandiswe ngenani elifika kumatshumi ayisithupha lambili.

Ibandla leMDC selithe abeZEC bake bame ukuquma iziqinti zokuvota kuze kuphethwe inkulumo phakathi kwamabandla la zona ezikhokhelelwa ngumongameli weSouth Africa uThabo Mbeki.

Isikhulumeli seMDC uNelson Chamisa uthi ugatsha lweZEC  luvele lulobudlelwano lebandla leZanu (PF) kungakho nje akumangalisi ukubona lizama ukuthatha amanyathela okuba uMugabe anqobe.

“Bafuna ukufaka abantu bemaphandleni esandleni sabo ngokwethusela abasekeli bethu njalo beyenga abanye ngokudla langezokulima”,kutsho uChamisa.”Ukuzigqaja kukaChiweshe ngokobumbulu,sizalwisana laye size sifike komlindi uyacina”.

UChiweshe,yena owake waba ngumahluli webutho leZimbabwe wathi ugatsha lwakhe alusoze lumelele ukugqitshwa kwenkulumo zamabandla la.

Ngumaqhuzu wenketho zonke

HARARE- UKHETHO oluzakwenziwa kweleZimbabwe ngoMabasa lonyaka lwedlula ezinye zonke inketho esezake zenziwa nxa kukhangelwa izinto ezimbalwa,kutsho ababona ngaloluhlelo.

Kuthiwa lolukhetho lukhulela ezinye nxa kukhangelwa isilinganiso semali ezasetshenziswa ukuluqhuba,inani labantu ababhalisileyo ukuba bavote kanye lenani lalabo abafuna ukuvotelwa.

Ingcitshi zokhetho zithe abantu abafika kuzigidi ezinhlanu lengxenye sebebhalisile ukuba bavote phakathi kwabantu abafika kuzigidi ezilitshumi lanye lengxenye kukanti ke iziqinti sekubekwe iziqinti zephalamende ezintsha ezifika amakhulu ayisificamunwemunye.Kukhona njalo ezinye iziqintshana ezidlula inkulungwane ezimbili esezidaliwe.

Lolu lukhetho lokuqala lapho ibandla elibusayo eliphikiswa khona kuzihlalo zonke zephalamende leze Senate.

Ukhetho lolu luzakwengeza izihlalo zephalamende zisuka kukhulu elilamatshumi amahlanu kusiya kumakhulu amabili aletshumi labantu kuthi iSenate yengezwe kusuka kuzihlalo ezingamatshumi ayisithupha lasithupha kusiya kumatshumi ayisificamunwemunye lantathu.

Imali ebikhangelelwe ukusetshenziswa ekuqhubeni lolukhetho isitholakale inganeli okokuthi abeZEC sebemise ezinye inhlelo ngenxa yaloludubo.

Kuthiwa iZEC iswela imali engafika Z$80 billion.

Kudingakala imali efika $3,5 trillion ukuze kulotshwe incwadi elamabizo abantu ababhalisa ukuvota kukanti ke obona ngezomnotho welizwe uSamuel Mumbengegwi wayebeke eceleni i$10billion kuphela.

Kuthiwa kumele amapholisa esizwe engezelelwe ngenani elifika kunkulungwane ezingamatshumi amathathu lambili ukuze balinde indawo zokuvotela ezifika inkulungwane ezilitshumi lanhlanu.Kudingakala amapholisa amane ukuba alinde indawo yokuvotela yinye ngayinye.Kulamapholisa afika inkulungwane ezingamatshumi amabili latshiyagalombili elizweni.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *