News in Ndebele

Violent clashes disrupt Zanu selection
(Udlame luphazamise ukhetho lwe Zanu (PF)

KoBULAWAYO – Ukukhethwa kwamalungu azamela iZanu(PF) kukhetho oluzayo kuphazanyiswe kakubi amalungu eZanu esebambana ngemimiphimbo engavumelani ngendlela yokukhetha ngayo abameli.  

Kucine kubizwe amapholisa  eDavis Hall ngemva kokuba abasekela uhlangothi luka Jabulani Sibanda bekhonone ngokuthi abadala bafuna ukubafuqela eceleni.

USibanda ukhokhela uhlangothi olungabhemisani labadala abagoqela oDabengwa oJohn Nkomo laboMsika.  

Isikhulumeli seZanu(PF) koBulawayo uEffort Nkomo  uvumile ukuthi kube lothuthuva emhlanganweni lo. Uthe abazamela iZanu(PF) kukhetho bazakhethwa ngelanga elikhona lizaqanjwa. Ngenxa yalolo dlame, lolokhetho lwesuliwe.

Ibandla lika Mugabe liphakathi kokudinga abameli abazalimela kukhetho lwamhlaka 29 March.

Ebuzwa ngalensindabaphenduli u Sibanda  uthe , ” Kulamanyala amanengi enzakalayo kulesisigaba.Bengingekho kodwa ngizwa kuthiwa uthuthuva luvuke ngemva kokuba abadala bezame ukufaka abameli babo basunduzele eceleni ebesibakhethileyo.”

USibanda owaxotshwa ku Zanu(PF) ngo 2004 ngemva kokwala ukusekela ukwenyuswa kuka Joyce Mujuru ukuba ngu mseleli kaMongameli  yimbabazane emasendeni abadala beZanu ngapha kwelaMaNdebele.

Amalungu akwelaMaNdebele  bala mesithi uSibanda waqoqa  ubhikitsho lokusekela uMugabe  kumnyaka ophelileyo. Abadala bathi kumele akame ukusebenzela ibandla lesi senzo sakhe size sikhangelisiwe akhuzwe. – ZimOnline

Anqindene amakholwa ngenxa ka Bishop oyisikhothamathe sikaMugabe

(Fists fly in church over Mugabe’s pet bishop)

EHARARE – Ikhale inqindi kwanuka ikhovula ecaweni le St Mary’s Cathedral ngeSonto  lapho amakholwa asekela u Bishop owakhutshwayo esikhundleni ethe angeke asekele ukugcotshwa kuka Vicar General we Anglican u Bishop Sebastian  Bakare.  

Owaxotshwayo esikhundleni uBishop Nolbert Kunonga – okhotha uMugabe langemuva njalo olilungu elikhulu le Zanu(PF) uthumele imbovane ukuthi iyehlasela abantu enkonzweni. Abakhonzi abane batshaywe kakubi kulesisehlakalo.  

“Buyela lapho ovela khona. Ufuna ukuzokhuthaza  ingcekeza lobunkotshane  enkonzweni,” kumemeza omunye wabakhonzi evimbe umnyango.  

Kusenjalo ukuchwayisisa okube khona kuvumbulule ukuthi akuzange kekube lokungavumelani  mayelana lobunkotshane  emhlanganweni owabanjwa yiCentral African Province ngo September, into eyasetshenziswa ngu Kunonga ukukhupha icawo leli ku Regional Province.   

Ungquzulwano lolu lulandela isimiso senkundla yamacala esiphume ngolweSine esikubeke obala ukuthi u Kunonga angeke enqabele ukugcotshwa kuka Bakare ngoba esithi iHarare Anglican  Diocese  yiyo emele ibandla elizweni.

UHigh Court Judge Justice uCharles Hungwe ukhabele kude isicelo sika  Kunonga wanquma ukuthi u Bakare aqhubekele phambili ngokugcotshwa kwakhe njalo aqhubeke esebenzisa iSt Mary’s Cathedral.  

“Umamangala (Kunonga’s Harare Diocese) angeke ama phandle kwesisekelo esifunjethwe ngumamangalelwa  (CPCA),” sitsho isinqumo sika Hungwe. “Uhlangothi luka Kunonga alula sisekelo esingaphandle kwaleso esiphethwe ngu Bakare.Angeke  lusebenze ngaphandle kwesisekelo lesi.”  

Abantu baka Kunonga abahloniphanga isimiso sedale lesizwe. Imbovane yakhe ihambe yaya gqanqela  iSt Mary’s Cathedral ngehola lesithupha ekuseni benqabela abakhonzi ukuthi bangene  benze umthandazo.  

UBakare ucine egcotshiwe njengo Anglican Bishop we Harare emcimbini obanjelwe e City Sports Centre ongenwe liqula elikhulu labakhonzi.

“Njengoba ezikhuphile ngokwakhe  ku CPCA u Dr Kunonga  akasenguye Bishop . Akasela lungelo lokumela ibandla lanoma ngaphi. Akasela lungelo lokumela iCPCA kumbe ibandla leAnglican ,” kutsho uChancellor weAnglican Diocese weHarare uRob Stumbles ekhuluma le The Zimbabwean.  

“Yena labalandeli bakhe abasathabathi isithebe  lebandla le Church of England lemhlabeni jikelele.” – Nduna Ntatheli

Owayekhokhela iGMB uvalelwe

(Former GMB chief remanded in custody)

EHARARE – Owaye eyinduna nkulu yesiphala selizwe iGrain Marketing Board  obhekane lamacala angu 508  okudla imali yesizwe  uncitshiwe umthonisiswa ngiphangle, (bail).  

Abacuphi bophiko lwe Anti-Corruption Unit babophe u Retired Colonel Samuel Muvuti kuviki ephelileyo baze bahlasele umuzi wakhe kusihlwa.

Ngomvulo umantshi weHarare uArchie Wochiunga unqume ukuthi icala lika Muvuti lithonisiswe mhlaka February 13 ngemva kokuba  abatshutshisi bethe angaphiwa umthonisiswa ngiphandle ngoba angabaleka. Unkosikazi wakhe wakhala esizwa ukuthi angeke athole umthonisiswa ngiphandle.   

UMuvuti uvikelwa ngamagqwetha uAston Musunga lo Moses Kamudefwere. Bonake bafake isikhalazo sokuthi umkhokheli we Anti-Corruption Unit, uMs Sukai Tongogara akalamvumo yokugcina uMuvuti evalelwe.  

Abatshutshisi abakhokhelwa ngu  Obi Mabahwana loMs Rekai Maposa, bathi uMuvuti watshaphaza isikhundla sakhe watshontshela isiphala selizwe iZ$7.6bn ngokungakhuphi ama invoice agcweleyo. Bathe njalo u Muvuti wayethengisa amafutha ezimota ngomkoto.    

Leli ngelinye lamacala amakhulu enkohlakalo eZimbabwe. Le nkohlakalo igoqela lokuthengiwa kamafutha ngomkoto ngamalungu e Zanu(PF) labalimi abahluthuna umhlaba bengakwazi lokuwusebenzisa.

Amahlandla angu 507 enkohlakalo  kunye  lobusela  luhlamvana oluncane kunkohlakalo ebanzi  yokutshaphaza isivuno selizwe  kunye lakwezinye izingatsha zikahulumende.   

U Muvuti owemukwa isikhundla sokuba ngundunankulu weGMB wetheswa icala lokuthi wathenga amafutha ayi 124,453.1 litres nge Z$650 per litre wawathengisa emkotweni nge Z$4m per litre. Lamafutha ayengawe zimota ze GMB.   

Kubikwa njalo ukuthi uMuvuti wetheswa icala lokweba  i 6.5 tonnes zokudla kwenkomo akuthwala wakusa epulazini lakhe e Mvurwi.

UMuvuti uyawaphika lamacala.Uthe yena usetshenziswe njengodlawu lokubamba amalahle.

Isikhundla sakhe e GMB sesiphiwe uAlbert Mandizha, owayengu police assistant commissioner njalo olesicoco  se Leadership Development Programme asithola ku British Council.

Uma uMuvuti engatholakala elecala, angapika okweminyka engu 25 njalo ahlawuliswe imali enengi kakhulu. Ukubotshwa kwakhe kuyingxenye yohlelo lukaMugabe okwenyanga ezine olujonge ukubuyisela isithunzi sake njengomongameli ongathandi inkohlakalo. Le yindlela uMugabe angathola ngayo usekelo kukhetho oluzayo lalo olukhohlakeleyo. – Chief Reporter

I US le UK zithumele imali yokulwa lengculaza

(US and UK send cash for HIV prevention)

EHARARE – Uhulumende wamaNgisi  lowamaMelika kule iviki bathumezele imali engange US$12.5m yokunceda omama labantwana ukuthi banelise ukuthola uncedo ekulweni lengculaza.  

Lemali izasetshenziswa kuhlelo lokuvikela ukuthi ingculaza ingangeni emntwaneni isuka kumama wayo.  Izaphathisa njalo kuhlelo lokwelapha omama abazithweleyo.

Lemali ize ngophiko lwe Zimbabwe Family AIDS Initiatives (FAI),ukuze abantu makhaza basizakale.  

Iphepha le The Zimbabwean lizwe ukuthi i US$10.5m iphume ku United States President’s Emergency Plan for AIDS Relief (PEFPAR). Kuthiwe lemali izakwabiwa kusikhathi sekuminyaka  emihlanu . I US$2m izavela ku United Kingdom’s Department for International Development (DfID).  

Kusukela ngo 1990, ingculaza isiqume impilo yomuntu we Zimbabwe isuka ku 61 iminyaka isiya ku 34. ngenxa yengculaza  umntwana oyedwa phakathi kwabahlanu eZimbabwe useyintandane.

Inyathela le  US  le UK liza ngemva kombiko othi izikhukhula ziqothule isivuno esiyi 95% enhla yeZimbabwe. Inkulungwane aziselakudla.  

Umeli weMelika e Zimbabwe uJames McGee, uthe: “IMelika izaqhubeka ngohlelo lokunceda amaZimbabwe  emkhuhlaneni we ngculaza. Kuzathatha ukuzimisela lobukhokheli obuhle ukuthi sinqobe loludubo. Singabambana sizanqoba.”

Loluncedo luza ngemva kokuba iMelika yengeze izijeziso zenotho ngokugoqela lomzukulu kaMugabe.

Umphathintambo wezemibiko u Sikhanyiso Ndlovu uphinde waxabana lo McGee, ethi iZimbabwe ayiyifuni imali ye “CIA engcolileyo.

Ukuntshuma kukaNdlovu kuza ngemva kokuba u McGee ebuze kwelinye iphepha ukuthi kungani iZimbabwe ingaceli imali yokuqhuba ukhetho eMelika.  

Iphepha le The Zimbabwean lizwe ukuthi uncedo lwe US lusekelwe zinhlanganiso ezigoqela iUnited States Centres for Disease Control and Prevention (CDC), le Bill and Melinda Gates Foundation kunye le Johnson & Johnson. – Nduna Ntatheli

Sidlelezelwe

(Takafutwa)

NGU EDDIE CROSS

UHulumende kaMugabe uqhubekela phambili esala ukulandela izimiso zeSADC zokuletha ukuthula eZimbabwe. Usenqume ukuthi ukhetho lube khona mhlaka 29 March kungelasivumelwano .  

Umhlaka 8 February kuthiwa yilo ilanga abazancintisa kukhetho okufanele babhalise ngalo. Lolusuku yilo okufanele lukhangelisiswe ngoba kukhanya ukuthi lumiselwe ukuvoxa yonke into esiyenzakele kuzinyanga ezilitshumi ezedluleyo.  

Ngemva kokuboniswa kwe Zanu(PF) yi South Africa ngo March 2007 ukuthi kumele kube lokhetho olukhululekuleyo ngo 2008 , yahlala phansi iJoint Operations Command (JOC) ye Zanu(PF)yaqoqa ukuthi yenzenjani ukuze iZanu(PF) ingahluthunelwa amandla lonyaka.  

IZanu(PF) yaqala ke ukusiphuna impande ze MDC . Sebenze lokho baqala ukungathi balandela izimiso zikaMbeki  le SADC. Lokhu kwakuyindlela yokuthola ithuba lokwenza okubalungeleyo hatshi okwamiswa yi SADC. Benza umzamo wokuthi indlela akade bebusa ngayo kuminyaka elitshumi edluleyo ingabaphunyuki,kwenzele ukuthi banelise njalo ukutshontsha amavoti njenge nhlalayenza.

Elinye icebo labo ngelokuthi abazavota emadolobheni lapho iMDC ezibambe khona babe balutshwana  .

Ngileqiniso lokuthi la manyathela eZanu(PF)  okudlelezela kukhetho oluzayo asesobala lakunoma ngubani. Ngemva kwamalanga amathathu iJOC ihlangene eHarare inkokheli zeMDC zatshaywa zahlukuluzwa emthandazweni eHighfields. Inengi laphuthunyiselwa ezibhedlela. Ababili babo badutshulwa bafa.

UMorgan Tsvangirai watshaywa waqaleka akaze anelisa ukukhuluma okwesikhathi esithize. Kusukela lapho inkulungwane zabasekeli be MDC batshaywa , abanye baze babaleka elizweni.Akusela nkokheli zeMDC emaphandleni.  Iwofisi yeMDC yagqekezwa kabili.Impahla edlula ama million amadola yabhidlizwa .  

IZanu PF ibisenza ingani iyavuma izimiso ze South Africa leSADC kanti ilamanga nje ayiguqukanga. Bajike bathi izimiso lezo azisagcwaliseki. Bathi ukhetho aluqhutshwe lunjalo.  Ngesikhathi uMugabe ekhuthazwa nguMbeki ukuthi alandele izimiso zeSADC uMugabe wathi ibandla lakhe alizukuguqula   izinto ngaphandle lwalezo esezaguqulwa kudala.   

Kumzamo wakhe wokubona ukuthi amacebo akhe ayaphumelela uMugabe kuviki ephelileyo ulethe umthetho  omutsha kodwa owavumelanwa kudala. Lomthetho unika iPOSA ilungelo  lokwalela ukusebenza kwamanye amabandla ezelizwe.  

IElectoral Commission yenza sengathi yonke into imi kahle  kukanti amapholisa lamabutho aphakathi kokulungiselela ukhetho into engekho emthethweni.

Ugwalo lwamabizo abazavota seluguqulwe kabanzi. Izinto zimi kanjalo uMugabe useqhubekele phambili wamisa usuku lokubhalisa labo abazancintisa kukhetho. Lokho kuzakwenza ukuthi abebandla eliphikisayo banganelisi ukubhalisa.

Ngesikhathi esifanayo abamabhizimisi bazabanjwa ngamandla ukuthi behlise intengo yempahla zabo. Lesi senzo sifana lokuhluthunwa kamapulazi okwenziwa yiZanu(PF) ngemva kokudliwa kwayo ku Referendum ka 2000. Uhulumende wabopha  inkokheli zabamabhizimisi  abedlula 40 000, izitolo zavalwa, amakampani lemigodi kwathiwa azathathwa nguhulumende. Phakathi kwenyanga ezilitshumi ezedluleyo  abantu abedlula imillion baphuma baya phephela eSouth Africa lakwamanye amazwe. Abanye baqinisela kodwa impilo inzima.  

Okwamanje iMDC  kuyayikhathaza ukuthi yenze njani ngokhetho lolu olungalandeli izimiso ze SADC.Asikwazi ke manje ukuthi okuzakwenzakala kuyini. Sithemba ukuthi inkokheli zizakwenza isinqumo esisilungeleyo sonke. Okwamanje abalali ngaloludaba. Lapha sidlelezelwe ngamabutho lamapholisa.Umumo mubi nanku le South Africa isibasekela.  

Abantu abanengi bathi asingazihluphi ngokuncintisa kulolukhetho. Abanye bathi uMugabe wenzela ukuthi kubonakale sengathi ukhethwe  mgceke.  Lindaba ayilula. Leli licebo le Zanu(PF)  langabomo. Ubunzima obukhona lapha ngobokuthi iSouth Africa  ayizimiselanga ukusebenzisa amandla ayo ukubamba iZanu(PF) ngamandla ukuthi  iguqule umngqondo wayo. Thina sesiphongukhangela nje.

Thina sincintise yini kukhetho noma sisazi ukuthi  ikhona into enuka santungwana lapha? Kuqakathekile ukuthi lento siyikhangelise kahle. Senzeni? Siqhubeke ngokubulalana? Lokho yikho iZanu(PF) ekufunayo. Kulamanye amazwe ayisekelayo iZanu(PF) kulokho ekwenzayo . Athi kulungile.  

Ithuba lenguquko lizaphela. Kuzathatha iminyaka eminengi njalo ukuthi leli thuba liphinde lifike. Ukuxokozela akusoze kusilethele lutho. Inengi lethu alikuthandi lokho.

Akuyisithi sodwa esiphakathi kwalolukhetho . Kulamanye amabandla amancane abelakho ukuthola izihlalo aluba ukhetho beluyabe lukhululekile.  

Abamele iZanu(PF) bazathola izihlalo kungazange kuncintiswane. Inguquko ingedlula iZimbabwe izafana lamanye amazwe alabantu asebephiwa ukudla sebesehluleka lokuya ncintisa ekhethweni.   

Singakhohlwa esakufunda empini ukuthi ukujuma isitha  yiyo indlela yokulwa ikakhulu uma isitha singazi lapho okhona. Singanelisa ukwazi indlela yesitha kunye lezikhathi  zokusicathamela  silakho ukulungiselela ngaphambilini. Lokhu kungenzeka  njalo singakwanelisa.

Usuku lokubhalisa amagama  kufanele luguqulwe.  Kufanele ludluliselwe ku March. Kumele ke thina sibambane ukuze sibe lomeli we MDC oyedwa endaweni zonke. Ukubambana kukhetho kuzakwenza ukuthi isitha  sizithole sesisenkingeni.  

Kufanele ukuthi sisebenzise wonke amandla esilawo  ukucubungula yonke into ezabe isenzakala ezindaweni zokuvota.. Akufanelanga sesabe lutho ukuthi kulabantu abazakuthini. Okuqakathekileyo yikuthi sazi ukuthi bazavota ukuze balethe inguquko. Ayikho enye indlela ngaphandle kokuvota.  Kufanele njalo silwe losiko lobusela ekubaleni amavoti.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *