Ukwehluleka okunengi kukahulumende weZanu PF

Nxa ezempilo zisehluleka

Abantu abanengi kathesi banakanela ukuthi inani labantu elitholakala kuleli ilizwe libalisa izigidi eziyisificangalombili (8 million) kusiya kuzigidi eziyisifacangalolunye (9 million). Kukanti, kusikhathi sibalisa iminyaka engamatshumi ababili lasifincangalolunye, lapho esasilungiselela ikusasa yethu, sasicabanga ukuthi inani labantu kuleli ilizwe lalizakhula okuphindwe kabili silandela lokhu okwakusenzakala kumbali yelizwe. Kanti yikuyini osekwenzakale kuzigidi ezilitshumi zabantu labo abangasahlali njalo bengasasebenzi kweleZimbabwe? Siyazi ukuthi inani labantu elibalisa izigidi ezine selamuka lisiyahlala kumbe ukuyasebenza emazweni, lizama ukuphilisa izimuli zabo ngokudinga amadlelo aluhlaza. Okunye Kwakhona?

Ingxenye yempendulo kule imibuzo ilele emathuneni atholakala ngangaphandle kwamadolobho akuleli ilizwe. Iqiniso yikuthi iminyaka ephilwa ngabantu le eyaziwa ngokuthi yilife expectancy ngesiNgisi isiyehlile okwesabekayo. Kukanti iminyaka eyayiphilwa ngabantu abanengi baseZimbabwe yayibaliselwa kumatshumi ayisithupha, kathesi isibaliselwa kumatshumi amathathu lanhlanu—iya ilokhu isehla nxa kukhangelwa omama kumbe abesifazane. Izigidi zabantu sezafa njalo zilokhu zisifa isikhathi sokufa singakafiki zibulawa ngumkhuhlane wengculaza. Imbangela yalokhu ngumumo wezempilo kuleli ilizwe. Izibhedlela zethu seziphenduke zabangamamosha.

Olunye udubo lwakhona lwethulwe ngumkhuhlane wengculaza wona odla ubhedu kuleli ilizwe. Ingxenye enye kwezine yabantu abadala, isigidi eselenkulungwane lenkulungwane ezintathu lenkulungwange lenkulungwane ezimbili zabantwana bahlaselwe yilo’mkhuhlane ongelaphekiyo. Izigidi ezintanthu zabantu eZimbabwe zifa zibulawa yilo’mkhuhlane ngaviki yinye ngayinye. Abantwana abangamakhulu amathathu lamatshumi amahlanu batshiywa bezintandane ngalinye ilanga ngenxa yengculaza yona esitshiya isigidi esilenkulungwane lenkulungwane eziyisitshiyangalolunye zentandane—okulinani elikhulu kakhulu nxa kukhangelwa esihlakalo esifanayo emhlabeni wonke.

Ukuvuselela ezempilo ukuze zibuyele kusimo sakuqala asiyonto elula ukwenza njalo kayitshiphanga. Kumali engasetshenziswa yilizwe (budget proposal)—kulizwe elitsha leZimbabwe—iMDC ithembisa ukuthi ingenelisa ukusebenzisa amadola angamatshumi amabili lantantu aseMelika kukhangelwa inzuzo yelizwe (US$23 per capita) njengesisusa sokulungisa umumo wezempilo. Ibandla leli njalo lithembisa ukuqhubekela phambili ngosizo oluvela kumhlaba wonke jikelele ekulwiseni umkhuhlane wengculaza kunye lokwethula ezempilo kuqala.

Ukuthela izigidi zamadola akusiyo yodwa indlela yokwenza izinto— ezimayelana lempilo ezakuqala emuntwini (primary health care) kunye lezokwenqabela imikhuhlane kufanele kutholiswe ukuqakathekiswa okuphezulu ukwedlula lokhu okwakusenziwa ngaphambilini. Silamakilika ayisigidi lenkulungwange ezilenkulungwane isiyithupha kunye lezibhedlela izinhlobonhlobo kuziqinti kunye lezabelo zeliwe kukanti kulezibhedlela ezinkulu ezitholakala emadolobheni amakhulu. Amakilinika kunye lezibhedlela lezi kumele zisekelwe zilungisiwe njalo imali yokwenza imisebenzi yezempilo itholakale ngaleso ‘sikhathi ifuneka.

Indlela yokunceda izizalwane zakuleli ilizwe mayelana ngezempilo lokwelatshwa iyadingeka ukuze wonke umuntu athole ukwelatshwa ngesikhathi. Lolu sizo luzatholakala kuzibhedlela ezinengi ezizabezisebenzela ebantwini njalo ziqondiswa ngabantu bakulo umango indleko zakhona zibhadalwa nguhulumende. Ukuthi isizalwane seZimbabwe sithole usizo lwezempilo kumele lokhu lwenziwe kungela mbadalo ukuze kwehliswe inani lemikhuhlane eminengi ehlasela abantu bakuleli ilizwe kukanti indingeko zabomama abazithweleyo zizatholakala kuleli ibanga. Ukutholakala kokwelatshwa okuthe thuthu kumele kuqakathekiswe njengamanye amalungelo akuqala abantu.

Kudubo oluhlasele ezemfundo, inkalakatha yendaba imayelana lokugcina lokulondoloza izisebenzi zezempilo zona ezidingakalayo ukuba zilondoloze njalo zigcine izibhedlela zakuleli ilizwe. Lokhu kuzatholakala ngemuva kokukhuthaza amaZimbabwe afundela ezempilo ukuba aphenduke ukuzasebenzela kuleli athathe imisebenzi eminengi etholakala kuleli njalo afundise izisebenzi ezintsha kakhulukazi.

Impilo enhle iyindingeko yakuqala kundingeko zabantu abasebenzela intunthuko. AmaZimbabwe akhangelela ukuthola limpilo enhle ngokugcweleyo hatshi ngobuqamu qamu. Udubo lwengculaza kusafanele luqakathekiswe lukhangelwe njalo lulungisiswe njengesiphithiphithi sezwe lonke.

 

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *