Ilizwi likaMongameli uTsvangirai elikamhlaka 10 kuNhlangula, 2008 ngokhetho lwaseZimbabwe oluzayo

Kusukela mhlaka 8 kuMabasa lapho ibutho laseZimbabwe laveza khona injongo yalo, ilizwe lethu selikhangelane lokubuswa  yilo ibutho . Lokhu kuyinto engekho emthethweni. Njengesizwe sesifakwe kudlame oluthunganyelwa nguhulumende. Loludlame luyaqhubeka nje lungavinjwa.

Abantu abangamatshumi ayisithupha lesithupha sebefile, abangamakhulu amabili abaziwa ukuthi bakuphi, inkulungwane ezintathu zisezibhedlela njalo abanye abedlula inkulungwane ezingamatshumi amabili lanhlanu aziselandawo yokuhlala. Sesibone kakhulukazi ukuhlukunyezwa kulabo abakade bemele ibandla lethu ekhethweni, abathungameli labalandeli bethu. Inhlangothi ezithile ezebandla lethu sezibhidliziwe njalo labo akade besikhangelele amavoti ethu lokhe bexotshaniswa.

Njengebandla lezombangazwe siyakugcona kakhulukazi lokhu njalo siphinde sitsho ukuthi akulamuntu ngitsho loyedwa okumele afe ngenxa yokukholela kubandla lezombangazwe elithile. Lolukhetho olwadlulayo salunqoba, ngokunjalo lo odliweyo uselomona labantu abangamvotelanga. Yingalokhu nje iZANU PF isiqale izinkambanyana ilizwe lonke jikelele. UMgabe lomfazi wakhe bavakatshela besiyakhalela amalunga eMDC alimeleyo nje okokuhleka besazi kamhlophe ukuthi amamilishiya akhe yibo nje abenza yonke l’inkemenkeme.

Ngokuqakathekileyo sithanda ukugcona ngokusobala ukwenza kukakhomishina wamapholisa uAugustine Chihuri ngokwala ukwenza umsebenzi wakhe ngokusemthethweni. UChihuri nguye ovikela izigebenga ngokubopha okulokukhetha etshiya izigebenga zeZANU PF. Sizwela kakhulu lawa amapholisa aseyangiswa, etshaywa njalo behlukunyezwa ngoba beyale ukutshaya abantu abangonanga.

Kul’amalanga kuleqembu labantu abazibiza ngokuthi Vana vevhu’ asebefuna ukuphinda  futhi ukuthathela abantu umhlaba okwenzakala ngo 2000. Leliqembu lithi lona lithunganyelwa ngu Grace Mugabe. Osekucaca yikuthi uRobert Mugabe usefuna ukuqala futhi ukuthathela abantu umhlaba ngodlame kodwa esala ukuthi into enjalo iyenzeka. Siyazi ukuthi le yindlela yabo yokuthi balulaze intando yabantu ngaphambili kokuthi badliwe futhi kolunye ukhetho. Lo yiwo umumo wezombangazwe oselizweni lethu sokusele nje amalanga alitshumi lesikhombisa ukuthi ukhetho lufike.

IZANU PF isibhodisa futhi iphepha abathi libhalwe yimi lonobhala webandla lethu. Leliphepha liqamba amanga ngokumelwe libandla lethu ikakhulu indima ezadlalwa ngabamhlophe kuZimbabwe entsha njalo indima ezadlalwa ngamabutho, izisebenzi zikahulumende lababesempini yenkululeko. Kulomkhankaso njalo owokuqamba amanga ngathi kubaholi bendabuko. Sithanda ukuphinda futhi lapha ukuthi ibandla lethu lilecebo elicacileyo ngokwabiwa komhlaba, lokuthi njalo injongo yethu ngeyokuthi amabutho lamapholisa bazasebenza okusemthethweni.

Ngaphandle kwakho konke lokhu uRobert Mugabe ufuna  ukwenza konke okusemandleni akhe ukuthi anqobe kukhetho yingakho nje ezama ukululaza iZimbabwe Election Commission ngokuqatsha amamishiya lamasotsha.

Siyakwazi njalo ukuthi kulokuzama njalo ukusebenzisa ngokungekho emthethweni la amavoti abuya ngaphandle kwelizwe. Siyakwazi njalo ukuthi kulokufuna ukuncindezela abasesibuthweni ukuthi bangavoti intando yabo.Ngalol’ udlame olukhona iZANU PF isithathele abantu bethu izithupha zabo ukuze bangakwazi ukuyavota. Abanye izithupha zabo zabhidlizwa lapho kubhidlizwa izindlu zabo. Kusobala ukuthi iZANU PF ifuna ukuzisiza kulokhu kudliwa abazakwenziwa ngevoti.

Ukungabisemthethweni kukahulumende lo kuzabonakala sobala uMugabe angazithi unqobile yena edliwe.

Sekube lokukhulunywa kakhulu ngohulumende wokubambana. Kulokucabangela okukhulu lapha njalo abanye sebeze besithi vele sekuvunyelwene. Lokhu kungamanga. Kusukela mhla kukhitshwa ilanga lokuvota futhi, akuselamuntu ongakutshintsha lokhu ngaphandle kokuthi uMgabe avume ukuthi usedliwe. Lokhu ngamafitshane kutsho ukuthi uhulumende wokubambana kungakafiki ukhetho ngeke wenzeke.

Sesike sakutsho ngaphambilini ukuthi nxa singaphiwa ithuba, sizakuqala uhulumende olokuhlanganyela ukuze sikwazi ukuthi siqhubekele phambili. Sisazimisele kulokhu .

Sifisa ukutsho njalo  ukuthi le indlela okwenziwa ngayo eKenya ngeke isebenze kuleli ngoba lapha abantu sebevele bakhuluma ukuthi bafunani njalo sehlukile leKenya. Intando yabantu kumele ihlonitshwe.

Lanxa kungaba nzima okwenzakalayo manje elizweni, iMDC isazimisele ukungenela lolu khetho njalo sesiqale uhlelo olutsha lokukhampena. Ngithola isibindi ngokuzimisela kwabantu ukuthi sikuqedise ukuze siqede indlala, ukuhlupheka, ukululazwa lobuyanga mhlaka 27 KuNhlangula 2008. Lolu lutshintsho elingaluthemba. Ukunqoba kwethu kusobala.

Isiphetho

Post published in: Opinions

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *