Abantu baphathwa kabi ngabombangazwe, kutsho iCCDZ

I Centre for Community Development in Zimbabwe ithi ukungakhulumi lozulu lenketha betshabi kwezokwabiwa kwenotho kubisela emuva intuthuko kuleli.

Umbiko we CCDZ omayelana lokuthuthukiswa kwabantukazana labakhokheli bezabelo, uthi amakhansila, izinduna, abameli bephalamende labakhokhela izigaba benza untando kayiphikiswa ekuthuthukisweni komphakathi.

Endaweni yase Gambiza, kwaChilumanzu, abantu baphoqelelwe ukulima utshinda laloba umhlabathi ungavumi, kukanti eGodzi, ko Chiweshe, elinye ikhehla lithe umphakathi awuzange utshelwe ngemali yokuthuthukisa lesi sabelo ye Constituency Development Fund.

Abantu babizwe kuphela sokuthengwe amatafula kwafulelwa lezindlu zokufundela esikolo esikhulu sase Gweshe.

“Bekufanele basitshele bengakakwenzi lokho. Asithi nga thina besizifunela idibha ke?” Kustho leli khehla.

Abantu beMashonaland bakhale ngokuthi ikhansili ibize amadola amathathu ngomnyaka omthelo, kukanti kulokukhonona ngokuthi abantu ababizwa nxa kukhulunywa ngemali ezasetshenziswa ivela kubo.

“Izisebenzi zekhansili zimane zihlale phansi zizenzele umthanda zibheke izingwalo,” kutsho umlisa wase Doro, eHurungwe.

Abangafika amatshumi ayisikhombisa ekhulwini bathe abazi lutho ngendaba ze Electoral Amendment Bill, isisekelo sombuso lohulumende wezabelo ezisegudwini.

Kubuye kwavela ukuthi izinto ezinengi ezifanele zisize uzulu zihanjiswa ngokwamalunga ombangazwe, kubalisela ezokulima, ukudla lamaphilisi engculaza.

Ezokulima ziphiwa ngohlelo lwe Presidential Input Scheme, kodwa luphiwa kuphela abe Zanu (PF). Ababizwa nge MDC bakhonjwa indlela eya phetsheya.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *