Wasebenzela enkambeni yase Nyadzonia, eZhunda kunye leDoroi njalo wayengomunye wabakuqala abalweli ukusiwa kwele Tanzania. Wathola uqeqetsho lwakhe lokulwa impi enkambeni yase Nechingwenya. Emva kwalokho wathunyelwa emva kwele Mozambique, lapho ahlangana labanye bakhe be eMavhonde. Ngomnyaka ka1979, wathunyelwa eMaputo, lapho ahlanganyelana lamabutho eZANLA ayekhokhelwa ngu Josiah Magama Tongogara, owayengumlawuli wala mabutho.
“U Cde Tongo nguye iqhawe lami loqobo. Wasikhokhelela kuZimbabwe entsha, kodwa kulusizi ngoba wafa ngendlela engacaciyo. Kazange angene engozini yemota, umangoye uyasola.”
Ngemva kukazibuse, wangena esibuthweni esitsha se Zimbabwe National Army, lapho akhutshulwa khona waba ngu Lieutenant ngomnyaka ka 1982. Ngo 1984, wayeka umsebenzi ngenxa yokugula okwakudalwe ngamanxeba awathola empini.
Ubalise u Edgar Tekere, uEdison Zvobgo, uBasil Nyabadza- owaziwa ngelika Terrence Tanganeropa, uRichard Chauke kunye lo Stanford Tofa Shamu- owazakale njengo Cde Solo Maimbodei njengamaqhawe-kuzwa, “hatshi amasela asephethe iZanu (PF)”.
“Ngiyaziqhenya ngo Solo Maimbodei. Wayefanele ukulala endaweni yamaqhawe ye Heroes Acre. Waletha ukuhlupheka okukhulu okusahlesele abalweli lanamhlanje,” kutsho oka Rufuse.
“U Mugabe uselibele manje njalo usezitika ndawonye lamaqhawe okuzikhandela amgqiba amanga. Yena uwakhunga ngomhlaba, ama Mercedes Benz abuye abakhuphule kuhulumende. Okungabantu lokhuyana akumthandi laka nci, kuzithathela amathuba okwenza imali.”
URufuse uphila ngezigayo zakhe ezise Dora Pinto, koZimunya lakoChigodora azithola ngemali ayiphiwa nguhulumende ngomnyaka ka 1998.
I Zanu(PF) ithi ulamanga.
Inkokheli ze Zanu (PF) kwele Manicaland bona bachaze umnumzana Rufuse njengomuntu ophambene ikhanda. U Simon Makande ongomunye wabakhulu kulesi siqinti uthe, “Sikhathele ngenkulumo zakhe. Ngokungumuntu okuzihluphekelayo okuzama ukuphuma kumaphephandaba ngento engekhoyo. Konke akutshele khona kungamanga aluhlaza okungamelanga alalelwe. Uzifunela ukwaziwa nje lowo. Amaphephandaba ethu elizwe awalobi ingcekeza enjalo, yini kuphela ku The Zimbabwean eliloba udoti ngeZanu (PF).”
Umgcinisihlalo we Zanu (PF) kwele Manicaland, u Mark Madirowas unengekho ukuze aphawule.
Kunyanga edlule, umqondisi we War Veterans’ Affairs kugatsha lokuvikela, u Retired Major General Richard Ruwodo, utshele idale lePhalamende ukuthi imuli zalabo ababengabalweli benkululeko abafa phambi kuka 1997 abazange bathole usizo ngoba bengekho ukuzikhulumela ukuthi balwela inkululeko.
Utshele iParliamentary Portfolio Committee on Defence and Home Affairs wathi: “Umthetho we War Veterans Act ulezikhala zokuthi awunaki abalweli abafa phambi kuka 1997 kungakaqali uhlelo lokuhlola ababengabalweli, kustsho ukuthi amaqhawe anjengabo awabhekelwa.”
Ukunganaki izimuli zabalweli lezi sokwenze ukuthi abe Zimbabwe Liberators’ Peace Forum (ZLPF) bacele uhulumende womanyano ukuthi akhethe ungqongqotshe ubheka ngodaba lwabo.
Post published in: News

