Amabhanana aguqula impilo zabesintwana

Abesintwana e Jopa, kwele Chipinge sebethole indlela entsha yokuziphilisa ngokuthengisa amabhanana.

Lokhu kulandela usomabhizimusi oseguqule ipulazi lase Gombati ebelilima itiye laba ngelamabhanana amanengi.

Kuseni inye ngayinye abesintwana laba batheleka epulazini, lapho abafuqana khona bezama ukuthengisa umthelo lo ebantwini abedlula ngomgwaqo we Jopa- Chimanimani.

Umthengisi u Chengetai Murakata ubonge kakhulu umlimi lo osebaphe indlela entsha lengcono yokuziphilisa.

“Impilo zethu seziguqukile kakhulu ngoba sesisanelisa ukulala sidle ngokuqotho,” ukutshilo lokho.

“Angiselaso isikhathi sokumotsha ngoba ngivuka ekuseni ngisiyawoda, ngilale ebusuku ngemva kokuthengisa.”

Umphathisikolo se Jopa, uFarai Sithol, uthe sokube lenguquko endleleni imali yesikolo esibhadalwa ngayo lamanani abantwana abeza esikolo.

“Kusukela ngomnyaka ka 2009, siqale ukubona inguquko enhle kakhulu,” kutsho oka Sithole.

Abantwana laba sebesanelisa ukuzicecisa ngempahla zesikolo lapho besiyafunda, obesokuyivela kanci, ikakhulu ngomnyaka ka 2008, lapho isimo somnotho besibucayi.

Ugogo u Joyce Mawerede, osesebenze epulazini leli okweminyaka engamatshumi amabili, uyijabulele kakhulu linguquko.

“Bengisehluleka ukuthenga inkomo, kodwa namhlanje sengithola $10 ngosuku, okuphindwe katshumi kulokho ebengikuthola phambilini,” kutsho ugogo.

UDoreen Mudarikwa yena uthe amabhanana mahle ngoba ezala ngaso sonke isikhathi somnyaka. Lokhu kumenza enelise ukuphandela abantwana bakhe, ngemva kokubalekelwa ngumyeni wakhe owafika wathatha omunye umfazi eGoli.

“Bekunzima kimi, kodwa konke kuguqukile manje ngoba ingane zami ezimbili sengiziphilisa ngcono kakhulu,” kutsho uDoreen.

UMathias Mateu-Mlambo, omela indawo le edale lephalamende, laye uthe impilo zabantu sezingcono kakhulu.

“Ngidlula kulindawo viki zonke njalo ngiyalubona utshintsho olukhulu empilweni zabantu abanengi,” kutsho inkokheli le.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *