Imali iqedelwa ezibukweni

Abahlali balindawo bathi abajabuli ngendlela obamela edale lephalamende u Evelyn Masaiti asesebenzise i$50,000 yokukhuphula isigaba sakhe esakha amazibuko.

Lalabo abe MDC-T abahlala kukomithi yesiqinti bathi abajabule neze ngalokho ngemva kokuba uMasaiti ache izibuko lenyawo elihlanganisa iDzivarasekwa ezimbili wabuye wapenda indlu eyodwa yokuhlanganela umphakathi, qede wathi lokho kubize imali engange $46,000.

“Angiboni lokuthi angahamba kulindawo angalahleki ngoba vele akasivakatsheli. Njengami angikaze ngimbone njalo angimazi lanxa nje ngamvotela,” kutsho u Sekai Matyora wase Dzivarasekwa 3.

Omunye umhlali, u Peter Mazara, yena uthe uyamazi ummeli wabo, owamcina kudala wabuye wathi iwofisi lakhe lephalamende lihlala livaliwe.

Omunye omkhulu we MDC uthe uMasaiti kasazibambi incingo ezibuya kwabakhulu besiqinti ezimtshela ukuthi ambe imigodi ngemali yokuthuthukisa isigaba leso.

“Sazivumelene ukuthi uhlupho lwethu lwakuqala yikufuneka kwemigodi ukuze abantu bathole amanzi ahlanzekileyo, kodwa yena wenza okwakhe,” kutsho lowo.

U Masaiti ukuphike wemba phansi ukuthi utshaphaze imali, ethi ubuye njalo wathenga izihlalo zezindlu zokuhlanganela ezintathu wabuye walungisa amafasitela, kodwa intatheli yethu izibonele amafasitela afileyo.

“Ngembe njalo umgodi e Dzivaresekwa Extension, kodwa abantu abenza umsebenzi lo sebemi ngoba bethi umtshina wabo ufile. Ngilawo wonke amaphepha abonisa lokho njalo ungayabona u Munodakufa (owogatsha lwezomthetho-sekelo) uzamthola elakho konke lokho,” kutsho ummeli.

Intatheli yethu ibone ubuyanga obukhulu kundawo ezibalisiweyo, kukanti umgodi obekuthiwa uyembiwa lawo ubungabonisi mahluko omkhulu. Omunye weMDC usole kakhulu inkokheli zalelibandla, athe zikhethe ukuthi imali idliwe.

Banengi abameli bephalamende bebandla leli leMDC-T labe Zanu (PF) asebebotshelwe ubukhohlakali ngoba bedlalisa imali yokuthuthukisa le, kukanti abanye basaphenywa ngemva kokuba imali le itshone phansi njengomsenya behluleka ukuveza lapho eye khona.

Kodwa igqwethakhulu likahulumende selimise uphenyo lolu lathi ugatsha lwenkantolo-sekelo liphenye abalikhulu lamatshumi amabili alaba, osokubekwe ngabahlaziyi njengendlela yokuvikela abe Zanu (PF) abebebotshiwe.

Uphenyo bekufanele luphele ngenyanga kaNhlangula, kodwa ungqongqotshe wogatsha lwenkantolo-sekelo, u Eric Matinenga, uthi luzogqitshwa ngomnyaka ozayo.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *