Lokhu kulandela amalungiselelo okubungaza insuku ezilitshumi lasithupha ezimiselwe ukulwa lodlame lolu, edilini elibekelwe mhla ziku 25 kulinyanga kusiya mhlaka 10 ngo Mpalakazi.
Incwadi evele kwabe Zimbabwe Lawyers for Human Rights, ubudlwangudlwangu lobu lukhuphuke kakhulu kusuka ngomnyaka ka 2008, lapho okwakulamacala afanayo edlula inkulungwane lamakhulu ayisitshiyagalolunye lamatshumi amane phezulu amangalwayo. Ngomnyaka ka 2011 kuphela inani leli lafika ku 10,351 kukanti imibono ithi lindlela ingaqhubeka lonyaka amanani asengakhuphuka njalo ngoba ngenyanga ezintathu zakuqala kuphela amacala la afike ku 3,141.
Amapholisa athi bayisikhombisa labevayo abantu abafa ngodlame lwezindlini ngendlela ezehlukeneyo emacaleni angu 149 odlame lolu ezweni jikelele.
Abahlaziyi bona basola isizatho senhlanganiso zabesintwana, ezingabonisi ngokusobala isizatho sokubakhona ekulweni lodlame kubomama. Umqondisi we Musasa Project, u Netty Musanhu uvikele inhlanganiso lezi kodwa wasola ukwehluleka kwazo kuhulumende, yena owehluleka ukuncindezela imithetho ezavikela abesintwana.
“Njengenhlanganiso emela omama, sisabalulekile ekulweni lodlame lolu, kodwa uhulumende usidonsela emuva. Silwelani pho nxa abadali bamacala bengenziwa lutho? Sesibone ukwanda kwamacala la, kodwa umthetho yiwo ongenzi okunengi ukuwaqeda. Kukanti amanye awo ayedale Ukufa,” kutsho u Musanhu.
Ubalise udaba lapho omunye owesintwana wagxotshwa lijaha lakhe elaphuma enkantolo ngemali engange $100 yebheyili.
Evumelana laye, umqondisi we Girl Child Network Zimbabwe, uEdinah Masanga, uthe inhlanganiso yakhe ilwisana lodlame ezindlini ngokufundisa amantombazana.
“Siba lesiqiniseko sokuthi amantombazana ethu ayaqhubeka ngesikolo njalo siwapha amathuba okukhuluma ngalezizinto,” kutsho u Masanga.
U Emilia Muchawa, oqondisa iZimbabwe Women Lawyers Association, yena uthe bafuna ukugcwala migwaqo yase Harare bekhalaza ngokuhlukunyezwa kwabesintwana okwenzakale lonyaka.
“Thina besisiza bahlukunyeziweyo ngokubamela enkantolo, okubonisa ukuzimisela kwethu ekulweni lalesi sinanakazana. Inhlanganiso yehtu isize njalo ukuthi kuncindezelwe imithetho eminengi evikela udlame lolu.”
Ngomnyaka ka2007, uhulumende umise umthetho we Domestic
Violence Act, obukwe njengendlela emqoka yokuvikela loludlame. Lumthetho umiselwe ukwethula imithwalo ubuye uvikele labo abasile kudlame lolu.
Post published in: News

