Ndebele 14/4/06

Independence haisi yeZanu (PF) chete
Uzibuse kayisuye weZanu pf kuphela

Protesters want African leaders to act on Zimbabwe
Abatshengiseli bathi inkokheli zeAfrica kazithathe amanyathelo ngeZimbabwe

HARARE-Kulezizalwane zeZimbabwe ezedlula ikhulu ezitshengisele emahof

isini omeli weTanzania kweleSouth Africa, ngenjongo yokulimukisa umongameli weTanzania uJakaya Kikwete, obehambele kwele South Africa ngomumo osumi manzonzo eZimbabwe.
UKikwete ongomunye wenkokheli zeAfrica ezikhanya zidonsa inyawo edabeni lokusola umongameli Mugabe ngokwehluleka ukubusa, ubekwele South Africa ngempelaviki ezokhulumisana losowabo umongameli Thabo Mbeki ngenhlelo zokuletha ukuthula kwele Africa.
Esekhuluma labezindaba, umgcinisihlalo wenhlanganiso yeJohannesburg Support Network eyiyo eqoqe locus kutshengisela umnumzana Victor Kasaga, uthe lokho kutshengisela ngelinye lamanyathelo asesungulwe yinhlanganiso yakhe ngenhloso yokulimukisa inkokheli zeAfrica ngokushuba kwesimo eZimbabwe kanye lombuso osutshiye uluntu lusenkingeni.
“Silomlandu wokwazisa inkokheli zamazwe eAfrica ukuthi kulenkinga enkulu eZimbabwe. Ukutshengisela lokhu ngelinye lamanyathelo esesiwahlelile wokwazisa inkokheli zonke ezethekelela kweloMzansi Africa ukuze ziphindele kubo zisazi ukuthi uzulu we Zimbabwe uyayatha ngendlala, lokuhlupheka konke kubangelwa ngumbuso kaRobert Mugabe ohlukumeza amalungelo oluntu,” wenabe kanjalo uKasaga.
Abaqoqe lokhu kutshengisela bathi kuzahle kube yinhlalayenza kumahofisi wonke abameli bamazwe ngesikhathi omongameli balawo mazwe besethekelela iSouth Africa.

IZimbabwe iphakathi kwenkinga zomnotho ezesabekayo osekwenze lamandla edola ehla ngesilinganiso sokungamakhulu ayisitshiyagalolunye ekhulwini, kukanti amafutha ezimota, ukudla, amagetsi lezinye impahla eziqakathekileyo empilweni kazulu kakusabonwa sekuyiso lentwala. -Zimonline.

Dynamos smile all the way to the bank
IDimbare ibheke ebhanga iveze elomhlathi

HARARE – Iqembu leDynamos lilubangise ebhanga liveze elomhlathi kulandela umdlalo walo leMakepekepe, iCaps United ngeNsonto, okubikwa ulitholise amadola aphezu kwamabhiliyoni amathathu lengxenye.
Kubikwa kulababukeli abafika inkulungwane ezingamatshumi amathathu abebebukele lumdlalo, obuhlasimulisa inwele ngoba kudibene indala zombili kwaphetha kungutshiki lobhanqa 1 ka 1. Zimbiwe ngulindake kuDimbare eyiyo ebilandiwe ngoba izasalelwa ngamadola angamabhiliyoni amabili ngemva kokuhlawulwa kwendleko zonke.

Njengoba sekutholakala inqwabanqwaba zemali kwezenguqu kulandela ukukhwela kwemali ehlawulwa ngababukeli bemidlalo yebhola, yiloba ngubani oxhasa inkezo yePSL ngemali kuzafuze akhwathaze amabhiliyonikazi athe xaxa.
Emdlalweni lo iDynamos ibikhombisa ukuthi abafana sebeloliwe kulandela ingozi ephose yehlela iqembu labo nyakenye yokudliwa lizembe baphose bayivalelisa imidlalo yePSL.
Nomanje bekuzindala zombili, iDynamos yanelisile ukudala amathuba okuhlohla kodwa ubugeca labo bebusithi woza sihambe. Kumijaho yePSL Amahlolanyama kukhanya esenza imihlola, njengoba elokhu ebabhuqa njalonje osowabo, okucine ngayo iMwana Africa, abayinkankalaze kabili kwelilodwa 2 ka 1, enkundleni yeRufaro ngoMgqibelo. Kumqoka ukuthi abafana beBosso bazimisele ukuba zingqwele kunkezo ye PSL lonyaka.

IMonomutapa kukhanya ithole imbila zithutha ngesikhathi zijamelana leBymore enkundleni yeGwanzura ngeNsonto, umdlalo waphela zombili ziphethe amaqanda kukanti udwayi uze walithola ingqongqo lakhe ngesikhathi iShabanie Mine ilahla phansi abafana benjanji,iRailstars, nge 1 ka 0.

Kayikabi mingaki imidlalo yePSL esidlaliwe kodwa kukhanya kukomnyamubambile kuRailstars lakuZimbabwe Saints njengoba sezizule zazula kodwa phinde zilithole ngitsho lelokudlisa umuthi. Kufuzeke zombili ziqale ukuzinuka amakhwapha ngoba kuvamile ukuthi obhuqukudla abanye beqatha indima zabo bawelwe lizembe nxa abavuke ngovivi sebesidla abakutshalileyo.-Zimonline

Maize price to benefit chefs
Intengo yomumbu ekhweziweyo izanothisa izikhulu

HARARE – Uhulumende weZimbabwe usekhweze intengo yomumbu ngamahlandla alitshumi kumizamo yokuncenga abalimi ukuze bengagodli isivuno sabo. Ithani lomumbu ebelibiza amadola aphezudlwanyana kwezigidi ezimbili , selithengwa ngamadola aphezu kwezigidi ezingamatshumi amathathu lanye.
Abasiki bebunda bathi kumgceke ukuthi leyo mali izabuthwa ngabaphathintambo bakahulumende leziphathamandla zebutho okuyibo asebabelene amapulazi amakhulu kukanti inhlanyelo, imvundiso, amafutha ezimota lezinye impahla zokulimisa kuphelela kubo.
Umphathintambo wogatsha lwezokulima , uJoseph Made, ubonakale ezitshaya isifuba ephalamende ngeviki ephelileyo etsho lokutsho ukuthi uhulumende uyiphinde kabili inhlawulo ebifunwa ngabalimi.
Ababheke lokhu ngeso elibanzi bathi imibiko yabezindaba abathola usekelo lukahulumende ebesithi abalimi bemaphandleni abavune amathani omumbu aphakathi kwalitshumi kusiyakwalitshumi lambili balakho ukuzitholela amadola ayizigidi ezingamakhulu amathathu kusiya kwezingamakhulu ayisithupha, ngamanganje aluhlaza tshoko, njengoba inengi labalimi bemaphandleni lingazange lilime ngenxa yokusilela kwenhlanyelo lezinye impahla zokulimisa.
Doctor training programme faces collapse
Uhlelo lokuqeqetsha odokotela selulele ngogedla
HARARE – Uhlelo lweZimbabwe lokuqeqetsha odokotela abazingcitshi emkhuhlaneni etshiyeneyo kubikwa selulele ngogedla njengoba abafundi abanengi bengenelisi ukuhlawula amaqubaquba emali efunwa yiUnivesity of Zimbabwe Medical School, okuyiso sodwa isikolo sabodokotela elizweni jikelele.
Odokotela abasandakuqala umsebenzi kufuneka babhadale izigidi ezilikhulu zamadola ngomnyaka kodwa inengi kalenelisi njengoba lithola phose ingxenye yaleyo mali ngenyanga.
Umgcinisihlalo wenhlanganiso yabodokotela uTakarunda Chinyoka, uthi ukwehluleka kwabodokotela ukungena kulezo zifundo kungahle kube lomthelela omubi njengoba sekusitsho ukuthi kuminyaka embalwa ezayo kuzasilela odokotela abazingcitshi.
Lobanje iZimbabwe, ibisaziwa ngezempilakahle ezilohlonzi phezu kwamazwe onke asathuthukayo, okwamanje ihodoza kanzima njengoma odokotela labongi sebetshaye utshani besiyadinga amadlelo aluhlaza.
Kusenjalo unobhala wogatsha lwezempilakahle uEdward Mabhiza uvumile ukuthi isikolo sabodokotela sesizalele ingwe kodwa wathi kukhona okwenziwayo ukulungisa lezo nkinga.
“Kuliqiniso ukuthi isikolo sokuqeqetsha odokotela abazingcitshi kasitholi kahle abafundi … esikwenza manje sithemba kuzaphathisa ukuthi sibe labodokotela abaqhuba lezo zifundo,” utsho njalo okaMabhiza.

Lokhu kuvele kungumphumela wezempilakahle eseziphenduke unxiwa eZimbabwe ngenxa yokusilela kwemali, izisebenzi, imithi kanye layoyonke imithanithani edingakala ezibhedlela.-Zimonline

Editorial comment
Umbono wabahleli

Cry the beloved country
Izwe lochago loluju selimile isihaqa lameva

Ngosuku ifulegi yabahuquluzi isehliswa kuphakama eyeZimbabwe mhlaziku 18 April 1980, kwapha ithemba kumthwakazi owayevele edinwe efile ngenxa yempi yenkululeko.
Zukuzuku ngemva kweminyaka elitshumi lesithupha, sesibohlile esikaManyosi, umangoye uselala eziko, inkululeko isingeyabakhethiweyo, imisebenzi sekulilihlo lentwala kayisabonwa, umthetho kawusalandelwa kukanti iminyaka ephilwa linengi isiyehle yaphose yathi qekele kwengamatshumi amathathu.

Ukhona osethengise igazi lamaqhawe afa efela inkululeko yomuntu wonke. Babengafeli
ukunothisa amagovu angagcwali ngitsho lentende yesandla asegqilaze umuntu wonke aphanga ngitsho lemfucuza yabampofu.

Abachitha igazi babelwela umbuso okhululekileyo. Babelangazelela ilungelo lokuvota kanye
umuntu emunye. Kusobala ukuthi labo ababehluthulelwe intambo zombuso kuthiwa ngabancindezeli babehleka usulu bethi “votani ngoba phinde lilithole lelo thuba”.
Ekuqaleni umuntu wonke wadonsa ngamazinyo, kwaba kuhle kwabanjeya, izwe ligeleza uchago loluju sonke sabuzwa ubunandi benkululeko. Zehla zelekana izithembiso sithenjiswa ezempilakahle emuntwini wonke, amanzi ahlanzekileyo, lezemfundo ezilohlonzi kukanti okwesikhatshana ithemba laphuphuma emibilini yabanengi.

Impela sasingabuzanga elangeni. Lamhlanje izibhedlela kazila ngitsho lomuthi wokukhwehlela,esikolo kakubonwa bhuku, kukanti izifundiswa zonke zilifulathele ilizwe.
Izigidi lezigidi sezithe phulukundlu okomvundla ngoba labo abalamandla ombuso bevule ingavula zamazinyo besidla inyoka ephilayo. Yibo labo izolo ebesisithi ngabakhululi lamhlanje sebevuke amaganyana. Sihleli evalweni sisesaba bona kanye obekufuze basivikele.
Abantwabethu sebephendulwe ubhedani , bafunzwa ngemikhuba yobudlova lobukliwi balahlekelwa ngumkhumbulo kwasala kuphela ukwazi ukuthi kufanele balwele uMugabe.
Ilanga lenkululeko lona seliphendulwe izilo kuzulu wonke, labaligugu kuntandokazi zeZanu pf, usuku lokuhululwa kwenhlobo zonke zenhlamba enkundleni zelizwe jikelele zibhekiswe kulabo osono sabo ngesokungaboni ngaso linye leZanu pf.
UAlan Patson wakubeka kwacaca, kwabamgceke okomtshayeli wethalakitha uma ethi izwe lochago loluju selimile isihaqa lameva.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *