Ndebele 22-6-06

100 WOZA women arrested
Omama beWOZA abalikhulu babotshiwe
BULAWAYO - Omama abalikhulu babotshiwe endaweni yamabhizimusi eFilabusi ngesikhathi befolile betshengisela ngokukhwela kwenhlawulo zesikolo kanye lokuxotshwa esikolo kwabantwana abalabazali abangenelisi ukubha


dala leyo mali. Uhulumende wakhweza inhlawulo yesikolo isuka kumadola azinkulungwane ezingamakhulu amahlanu yaya kumadola ayizigidi ezinhlanu.
Omama beWOZA emaphandleni e-Insiza bebetshengisela emahofisini ezemfundo kulesosiqinti, bekhuthaza ukuthi abantwana baphiwe ilungelo labo lokuthola imfundo kungelakuncindezelwa. Omama abebetshengisela bebesedlula ikhulu lengxenye kukanti inani lalabo ababotshiweyo likhangelelwe ukukhwela njengoba kubikwa abanye abebengabotshwanga bezinikele emapholiseni bekhombisa ukumanyana kwabo lalabo ababotshiweyo.
Kusenjalo amagqwetha amela amalungelo oluntu awe Zimbabwe Lawyers for Human Rights (ZLHR) kubikwa esengenele kulolo daba. Kubikwa inkinga ivele ngesikhathi omama labo sebephindela emakhaya behamba ngendlela edlula duze lenkamba yamapholisa. Yileso sikhathi lapho inengi labo libotshwe khona
Kubikwa kuhlokome Insiza yonke ngesikhathi omama betshengisela kukanti owaziwa ngocuku oludlulise amalawulo uAndrew Langa omela I-Insiza ephalamende ubonakale ebheke ngeso lenzondo. Ngesikhathi betshengisela omama beWOZA bebecula ihubo elithi “Isikolo sesidulela wena lami kodwa abantwana kusadingeka ukuthi bathole imfundo njalo badle. – WOZA


Heavy cost for mortgaging resources to China
Inotho yelizwe isiphelela eMatshayineni
HARARE – Ngemva kokuba uhulumende kaRobert Mugabe esephelelwe ngamacebo okuvuselela umnotho welizwe, kukhanya esezimisele ukuhuqela inotho yonke yelizwe kwele China lakwamanye amazwe eAsia ethola uncedo nje olungatsho lutho.
Emizameni yakhe yokudlelana lamazwe asempumalanga, uhulumende weZimbabwe usenze izivumelwano ezinhlanu lamazwe agoqela iChina, Iran lamanye. Inengi lezivumelwano lezo ziphathelane lezokwemba, ukutholakala kwamafutha ezimota, amagetsi kanye lezokukhulumisana.
Ngeviki ephelileyo kulequla leZimbabwe ebeliseChina likhokhelwa ngumsekeli kamongameli uJoyce Mujuru. Kubikwa leli qula lenze izivumelwano ezinhlanu okukhanya zisipha ele China igunya lokuzitika santando emnothweni welizwe. Abasiki bebunda batshele iZimonline ukuthi , izivumelwano lezo zingahle ziwuguqise ngamadolo umnotho welizwe njengoba ziqhelisa igodi lezibi lapho ichina ezalahlela khona impahla zayo zohlonzi lwaphansi.
Umnumzana John Makumbe ongumbalisi eUniversity of Zimbabwe, uthi umnotho weZimbabwe lithambo nje elingelamkantsho ngakho ngeke wenelise ukudlelana loweChina kwezokuthengiselana. UMakumbe uthi iChina ibizakuba lilizwe elihle kakhulu kwezokuthengiselana aluba umnotho welizwe kawukho emathuneni. Uqhubeke wathi inyathelo likahulumende lokusungula ukuthengiselana lamazwe asempumalanga selibangele ukubhazalala komnotho welizwe njengoba inengi lamankampani enza impahla esevala ngoba engenelisi ukuncintisana lempahla zohlonzi lwaphansi ezitshiphileyo ezivela kulawo mazwe.
Omunye oyingcitshi kwezenotho UJames Jowa usexwayise ukuthi izivumelwano esezisenziwa lamazwe empumalanga, zifana lokuzimbela ingcwaba usaphila . Ugcizelele wathi lezo zivumelwano zingaba lendonsela embi nxa umnotho welizwe ungathuthuka.
“Ma ngibheka phambili ngibona inkinga enkulu ezabhekana lohlelo lokupha amandla enotho kuzizalwane zakuleli. Ubudlelwano bethu lala mazwe labo buzahlupha phambilili,” uchaze njalo okaJowa. – Zimonline


Farewell to Sigogo
Hamba kahle MfokaSigogo
BULAWAYO – Umlobi odume okwamagama oloba izingwalo ngolimi lweSindebele uNdabezinhle Sigogo kasekho. Umuyi ubhubhe eseleminyaka engamatshumi ayisikhombisa lane njalo utshiye umkakhe u-Irene, abantwana abayisikhombisa labazukulu abalitshumi lantathu.
USigogo obephakathi kwezokuloba okweminyaka engamatshumi amane, wenelise ukuloba ingwalo ezilitshumi lasitshiyagalolunye kanye lenkondlo ezinengi. Umnumzana Elias Mari oweNational Arts Council uchaze umuyi njengomuntu obezimisele ukuthuthukisa ukuloba ngolimi lwesintu.
Lobanje okaSigogo wacina ngoGrade 7, wenelisa ukufunza izikhwicamfundo ukuloba isintu soqobo. Enye yempumelelo azenelisayo yikutshicilela esintwini ingwalo ezinengi zebandla leRoma. – Intatheli yeZimbabwean


Without mass action, Mugabe will not shift an inch
Kangeke atshede engafuqwanga uMugabe!
HARARE – Abasiki bebunda bathi inkuthazo yebandla eliphikisayo yokuthi umongameli Mugabe avume ukulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha nxa engafuni umvukela ofana lowase Ukraine, kungahle kube lizabanje nxa leso sixwayiso singaphelekezelwa yikutshengisela okukhulu kukazulu jikelele.
Ngeviki ephelileyo umkhokheli webandla leMDC umnumzana Morgan Tsvangirai, wethule lokhu akubize ngokuthi yindlela ebheke ekukhululeni iZimbabwe enkingeni zomnotho lezombusazwe. Okunye kwalezo nhlelo kugoqela ukuthi umongameli Mugabe avumele ukulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha kanye lokupha amandla ombuso kuhulumende wesikhatshana ngesikhathi kusalindelwe ukhetho oluzakhokhelwa ngamazwe omhlaba. UTsvangirai uxwayise ukuthi ibandla lakhe lizaqoqa ukutshengisela okukhulu nxa uMugabe oseleminyaka engamatshumi ayisitshiyagalombili lambili engehluleka ukwenza lokho.
Ofundisa izifundo zezombusazwe eUniversity yeZimbabwe umnumzanana John Makumbe uthi kungahle kufane lokutshaya indlovu ngempama ukuzama ukuthi uMugabe ayivume leyo ndaba engaphiwanga umzekeliso walokho okukhulu okuzayo. Uqhubeke wathi lalokho kutshengisela kuzafanele kube lamandla amakhulu ngoba uMugabe kukhanya engazimiselanga ukukhulumisana lebandla eliphikisayo njengoba elethesa umlandu wokusetshenziswa ngamazwe asentshonalanga.
UTsvangirai uveze icebo lakhe kwabezindaba ngeviki ephelileyo ngesikhathi ilizwe kanye lomhlaba jikelele sebefuqa ngamandla ukuthi uMugabe alungisise inkinga ezibhekane lelizwe. Unobhala jikelele wenhlanganiso yezizwe zomhlaba umnumzana Kofi Annan usanda kutshela abezindaba ukuthi ulokhe esazimisele ehambeni lwakhe lokuya eZimbabwe. Abasiki bebunda bona bathi kungahle kwenzeke ukuthi uAnnan uqoqa ukuthi UMugabe awalahle phansi amatomu ukuze ilizwe liphiwe uncedo laye angabotshwa ngenqumbi yamacala awadale ngesikhathi ebusa.
Ingcitshi zithi ukungenela kuka Annan kungahle kube yiso isisombululo senkinga zeZimbabwe ngoba UMugabe engahle athathele phezulu udaba lokuthi axolelwe ezonweni zakhe.
UTakura Zhangazha ocubungula ezezindaba lezombusazwe, uthi okwamanje uMugabe usedlulile kubanga lokwemukela inhlelo zabampikisayo. Wengeze ngokuthi okudingekayo yikuthi labo abaphikisayo bamvezele obala ukuthi balosekelo lwezwe lonke ngokuqhuba ukutshengisela okungenelwa ngumuntu wonke. – Zimonline.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *