News in Ndebele 1-6-06

Tsvangirai calls for Truth and Justice Commission
UTsvangirai uthi kusungulwe iKomishini ezavumbulula amaqiniso lokujezisa abalomlandu.
Umlobi nguWilf Mbanga
LONDON - Umkhokheli webandla leMDC umnumzana Morgam Tsvangirai usekhuthaze ukuthi kusungulwe iKomoshini ezavumb


ulula amaqiniso phezu kokwephulwa kwamalungelo oluntu kanye lokuhuqwa kwenotho yelizwe yilabo ababusayo.
“Nxa kungaba lokuxolelwa kukaMugabe, imuli yakhe kanye labasekhwapheni lakhe, kudingeka kube lohlelo olubalulekileyo lokuxoliswa kwalabo abaphelelwa yizihlobo lokuhlukuluzwa ngesikhathi seGukurahundi. Kufuze njalo kube lendlela yokubuyisana lokuxolelana labantu abaphathwa kabi ngumbuso wocuku weZanu PF, ” uchaze kanjalo okaTsvangirai enkulumeni ayiqhube lephephandaba leZimbabwean ngempelaviki.
Ikomishini leyo izaphiwa umlandu wokucubungulisisa konke okwenzekayo ukuze labo abatholakala belomlandu baphiwe umvuzo wabo. UTsvangirai ubuye wagcizelela ukuthi uMugabe kakufuzanga alokothe ukwalela esihlalweni ngemva kuka 2008. Uthe okwamanje umumo welizwe usutshaye amangqetshana njalo sekusobala ukuthi uMugabe kasazi ukuthi enzeni ukususa ilizwe enkingeni alifake kuzo.
Esebuzwa phezu kwenkulumo kamongameli weSouth Africa umnumzana Thabo Mbeki eyokuthi unobhala jikelele wenhlanganiso yezizwe zomhlaba uKofi Annan nguye osekufanele akhokhele ekuhluzeni inhlupho ezibhekane lelilzwe, uTsvangirai uthe uzimisele ukwemukela loba yiphi indlela ezahlenga uzulu weZimbabwe ophakathi kokuhlupheka okukhulu.
Lobanje ethe ubengakezwa amalungiselelo kaAnnan phezu kwalolo daba, uhulumende kaMugabe usevele wabhavuma ngolaka esithi uAnnan ubedingeka ngesikhathi sikaMurambatsvina hatshi manje.
UTsvangirai wemukele ngezandla zombili imizamo yabezenkolo yokuthola isisombululo senkinga zeZimbabwe. Ngeviki ephelileyo abezenkolo abavela emabandleni atshiyeneyo baqhube umhlangano lomongameli Mugabe bekhuluma ngokungenziwa ekuhlengeni ilizwe.
Umkokheli weMDC uthi lobanje kulabanye abafundisi abakhanya besekela ukuhlupheka kwezigidi zabantu eZimbabwe, kuhle ukuthi basasekhona abafisayo ukuthi lokho kuhlupheka kuphele.
Uchaze ukukhathazeka kwakhe ngokungahlaliseki kukazulu wathi ulokwesabela ukuthi kungahle kubangele udlakela lokungahlaliseki kwezinto okungaba yinkinga kwezombusazwe. Uthe ukugcwalelana kosapho lweZimbabwe ikakhulu ulutsha olungelamsebenzi , kungacina kubangela udlame, wathi ulomsebenzi omkhulu wokupha izithembiso ezibambekayo ebantwini beZimbabwe.
Ekhulumqa labezindaba ngoLweSihlanu, uTsvangirai uthe uyakhathazeka ngezigidi zabantu asebebalekele ilizwe kukanti baphila phansi kwezimo eziyangisayo emazweni abakuwo.
Inhloso yohambo lukaTsvangirai ngeyokuchazela inkokheli zamazwe omhlaba iqiniso ngalokhu okwenzakala elizweni hatshi amanga ahululwa nguhulumende kulabo abangazi iqiniso ngalokho okwenzakalayo. Esuka eNgilandi ukhangelelwe ukwethekelela amazwe amanengi kuzwekazi le Europe abesecina ngokuya kweleMelika.

Tsunga wins award
UTsunga uzitholele umvuzo
HARARE – Igqwetha elaziwa kakhulu ngesibindi salo lokumela indaba eziphathelene lamalungelo oluntu uArnold Tsunga uphiwe umvuzo wokuba ligqwetha elisemqoka emhlabeni jikelele ekuququzeleni ukuhlonitshwa kwamalungelo oluntu. Lokhu kulandela umsebenzi omkhulu owenziwe nguTsunga ngesikhathi ukumela ezamalungelo oluntu kuyingozi kakhlu eZimbabwe.
Umvuzo we Martin Ennals, uphiwa minyaka yonke kulowo oba yintshantshu kwezokulwela amalungelo oluntu. Inhlanganiso eziphatheke kulowu mvuzo zigoqela eyeAmnest International, Human Rights Watch kanye leye World Organisation Against Torture, ukuze kuvikelwe labo abaququzela ukuhlonitshwa kwamalungelo oluntu.
UTsunga ongumgcinisihlalo wenhlanganiso yezamalungelo oluntu eZimbabwe eyeZimbabwe Human Rights Association, kukanengi edliswa imbuya ngoluthi ngenxa yokuphikisana lombuso owephula amalungelo oluntu eZimbabwe. NgoZibandlela lonyaka uke wabotshwa ndawonye leziphathamandla zomsakazo weVoice of The People kuthiwa basakaza bengelamvumo yokwenza lokho wasephiwa imvumo yokuthi icala lithonisiswe ephandle kwentolongo.
Ngenyanga efanayo kwafika umuntu owayekhanya esebenzelana lebutho leZimbabwe ethi sebephiwe umlayo wokuzingela uTsunga bamuse kogoqanyawo. Abaqoqa lowo mvuzo bakhangelele ukuwunikeza uTsunga emkhosini omkhulu ozaqhutshelwa eGeneva mhla zilitshumi lambili kuOctober.
Igama lalumvuzo lisukela kumkhokheli wakuqala weAmnest International owaphiwa inhlonipho yokuletha ukuthula emhlabeni jikelele eye Nobel Peace Prize ngo 1977.. -SW


Radio Africa

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *