Ndebele News – Week 26

Msika condemns land grab
UMsika usola ukuhluthulwa kwamapulazi

HARARE – Osaphethe isikhundla sikamongameli welizwe uJoseph Msika usevumile okwakuqala ukuthi uhlelo lokwabiwa kutsha komhlabathi lwanothisa kuphela abasekhwapheni likamongameli Mugabe. Uqhubekele pha


mbili ebethesa umlandu wokungenzi lutho kulawo mapulazi wathi yikho osekudale indlala eyesabekayo elizweni.


Ekhuluma ngesikhathi umongameli Mugabe engekho esemhlanganweni weAfrican Union eGambia, uMsika uthe kwaba lobutshapha ekwabiweni kwamasimu ngoba umuntu wonke ofuna ipulazi wayephiwanje kungakhangelisiswanga ukuthi kungabe ufanele yini aphiwe.


“Kasizange sihlale phansi sicubungulisise ukuthi kambe umuntu lo esimupha amasimu ukulungele yini ukulima loba ukuthi ungumlimi yini,” ulwendlale njalo lolu daba uMsika ekhuluma kuthelevizhini.


Ukhwele wazehlela kulabo abangena emapulazini behahabela kuphela izindlu zabelungu ezikulawo mapulazi. “Abakwenzayo kuphela yikuthi kho ezindlini ezatshiywa ngabelungu base bedweba okungumfodlwana bathi sokwanele. Sesithethe lumhlabathi kodwa kukhanya usetshenziswa kuphela ukusuthisa izifiso zombusazwe hatshi ezokulima, “ wenabe njalo okaMsika.


Lobanje iZimbabwe ibisaziwa ngumhlaba wonke ekutholeni ukudla okwenela amazwe onke aseningizimu yeAfrica, okwamanje isidume ngokuthenga ukudla kwamanye amazwe lokumelela uncedo lwalabo abapha ukudla abasemazweni asentshonalanga. – Intatheli yeZimbabwean


Mugabe’s ‘happy natives’
UMugabe ‘lezigqili zakhe bayathokoza’.


HARARE – Inkulumo kaMugabe yokuthi umnotho weZimbabwe kawukaguqingamadolo njalo kawudingi kuhlomulwa iveza sobala ukuthi yena lebandla lakhe bazimisele ukuphika okusegcekeni njalo baphila ezweni lamaphupho. La mazwi ethulwe yisikhulumeli sebandla leMDC umnumzana Nelson Chamisa.


UChamisa uthi kusobala ukuthi uMugabe ulonda amanyathelo kaIan Smith xhathu ngoba laye wethula inkulumo efanayo ethi kakula bantu abalentokozo eAfrica eyedlula abansundu abakhokhelayo.


Embikweni asanda kuwethula uMugabe ubike ukuthi abantu beZimbabwe balentokozo edlula amalawulo njalo kabadingi kuhlomulwa. UChamisa uthi kukhanya sekungumkhuba wabontando kayiphikiswa ukuphila phakathi komumo wokusanganiseka ongazwisiswa ngitsho ngumuntu olomqondo. Uthi njalo uMugabe nxa ethi kadingi ncedo kuyacaca ukuthi kakhulumi emele usapho lweZimbabwe.


UChamisa uchaze leyo nkulumo njengenhlamba kumthwakazi weZimbabwe. Uqhubeke wathi kuyaziwa ukuthi ibandla elibusayo libhukutsha phakathi kwegazi labantu abahlukuluzwayo, abanye bebulawa kukanti inengi latshiywa seliyizigoga. Uthe njalo lokho kuveza sobala ukuthi zinkokheli ezingazi lutho ngalokho okwenzakala elizweni kanye lezanhluphe lezankhathaze zikazulu.


IMDC ithi kusobala ukuthi okwamanje iZimbabwe idinga usizo olukhulu emazweni omhlaba ukuze kuhlengwe amahlabezulu.


“Zonke inhlangothi zomnotho esezingoqhuge zidinga usizo lwesiphangiphangi. Isizwe sonke siphakathi kokulila, ukwesaba, ukulimala lokugula ngakho sidinga ukusiliswa. Yena ngokwakhe uMugabe udinga usizo lwesikhaphekhaphe ngemva kokuguqisa umnotho welizwe ngamadolo. Izikwelede zikahulumende phakathi laphandle kwelizwe sezisesabisa. Okwamanje sesiphezu kwamazwe onke omhlaba ngokuwa komnotho. Kakusela ngitsho ndibilitshi yakwamanye amazwe edingeka ekuthengeni impahla eziqakathekileyo, sekuze kuthi amahofisi kahulumende aseswela ngitsho lokungamaphetshana nje kokubhalela,” uchaze njalo okaChamisa.


Uqhubeke wathi enyangeni ezisanda kwedlula inkokheli zebandla lakhe zihambe ilizwe lonke zidinga izifiso zikazulu ngendlela ezingasetshenziswa ekuvuseleleni umnotho kanye lomumo elizweni. Uthi kusobala ukuthi indlela ecacileyo yikwakhiwa kweZimbabwe entsha, elesisekelo sombuso esitsha phansi kokhetho oluzakhokhelwa ngamazwe omhlaba, kanye lokwethulwa kombuso olandela intando kazulu.


UChamisa uthi uhlelo lwebandla lakhe lokuphikisana lombuso kantando kayiphiswa kusetshenziswa indlela zombuso okhululekileyo luhamba kahle Uthi ngalesisikhathi kuqakathekile ukuthi amazwe omhlaba aqhubekele phambili efuqa uhulumende weZimbabwe ukuthi ahloniphe amalungelo oluntu kanye lombuso wentando yabanengi. – Intatheli yeZimbabwean


Party officials attacked by thugs
Iziphathamandla zebandla zilwiswa yizikliwi

HARARE – Umeli wedale lephalamende eHarare north engowebandla leMDC elisekela ukuphatheka kwebandla ekhethweni lwedale leSenate, uTrudy Stevenson, kanye leziphathamandla ezine zebandla lakhe, kubikwa betshaywe batshiywa sebebangwa lezibi kusenziwa yizidlova ezingamatshumi amane okucatshangelwa ukuthi ngezeMDC engavumelani lokungena kwebandla ekhethweni lwedale leSenate.


ULinos Mushonga, Simangele Manyere, Tawanda Udzerema, Luckson Mudachira kanye loStevenson kubikwa imota yabo ihlaselwe ngeNsonto duze le Circle Cement ngesikhathi besuka eMabvuku. Izikliwi lezo kubikwa zivale umgwaqo zaphahlaza amafasitela emota yabahlanu laba ngamatshe. Ngemva kwalokho leziziboto zibambe abahlanu labo zazithika betshaywa ngamatshe, insimbi, izigodo lakho konke okungasetshenziswa ngamahlongandlebe.


UTendai Biti,unobhala jikelele weMDC ekhokhelwa ngumnumzana Tsvangirai usole kakhulu lesi senzo wathi ulethemba lokuthi labo bantu bazabanjwa ngamapholisa.


“IMDC kayikukholwa ukuthi udlame yindlela yokuhuga umuntu. Kusukela ekubunjweni kwaleli bandla eminyakeni eyisikhombisa edluleyo saziwa njengebandla elingeladlame njalo eliququzela umbuso okhululekileyo. Siqhubekela phambili sisemukela ukwehlukana kwemibono kanye lokuthola usekelo ngendlela ezemukelekayo,” uchaze njalo uBiti.


Wengeze wathi amalunga ebandla azatholakala esenza ubugebenga obufana lalobo azaxotshwa ebandleni wengeza ngokuthi indawo yabo kayikho kuMDC kodwa ikuZanu PF ngoba yiyo eyazakala ngodlame.


Isikhulumeli samapholisa uWayne Bvudzijena, utshele iphephandaba leZimbabwean ecingweni ukuthi kakezwa ngesehlakalo leso kodwa unobhala obona ngezokwethulwa kwemibiko kuhlangothi lwalabo abatshayiweyo uGabriel Chaibva, uthi abalimeleyo labo bathwalelwe ekilinika yeAvenues ngemota yamapholisa.


Ugcizelele wathi abahlanu labo bantshontshelwe omakhalekhukhwini ababiza izigidi ezingamakhulu ayisithupha zamadola, imali engamadola ayizigidi ezingamatshumi amabili, izikhwama zabomama ezimbili, izicathulo, indandatho zomtshado kanye lokunye okunengi.


Ngokutsho kukaChaibva uStevenson uhehebulwe ngomhedla esiphundu, lentanyeni waqamuka isandla. UMushonga yena uqanyulwe iminwe emibili kukanti odokotela bathi ingahle ikhitshwe. UManyere yena uphume amazinyo walimala kakubi ebusweni lekhanda ngemva kokugxotshwa gxotshwa yizidlova lezo.


UChaibva ubethe amagama alabo acabangela ukuthi bayathinteka kuleso senzo wathi kakusikho kwakuqala ukuthi senzakale. Uthe ukulwiswa kwabo kuqale emhlanganweni wesabelo seHarare ngo 2001 kwaphindwa njalo ekhethweni lomeli weBudiriro edale lephalamende ngoMay lonyaka. Uphethe ngokukhuthaza amapholisa ukuthi aphendle ngayo yonke indlela ukuze lezo zikliwi zisiwe ejele lapho ezifanele khona. – Intatheli yeZimbabwean



Mayor comes to WOZA’s rescue
Umeya ulamulela omama beWOZA


BULAWAYO – Omama beWOZA abangafika amakhulu amahlanu bafolile ekuqaleni kweviki belubhekise ehofisini kameya uJaphet Ndabeni Ncube bekhalaza ngamalungelo abo wokuzithengisela impahla ezitshiyeneyo ezitaladeni.


Abameli beWOZA basanda kwethekelela umeya bemcela ukuthi ikhansili ingalaleli umqondo kahulumende wokwalisa abahluphekayo ukuthi bathengise izinto ezitshiyeneyo ezitaladeni njengendlela yokuziphilisa. Umeya waphiwa iviki ukuthi alungisise lolodaba nxa engafuni ukuthola uthando lweWOZA oluxutshanisiweyo.


Inengi labomama beWOZA ngeliphila ngokuzithengisela ezitaladeni njalo kalisazimiselanga ukufa lithule. Amanye amakhadi abethwelwe abebhalwe ukuthi umntwana ongakhaliyo ufela embelekweni. Ngemva kokufola omama beWOZA besuka eholu yeRevenue besiya eTower Block, bahlale emnyango weCity Hall becula ihubo elithi Ndabeni tshela uChombo, uChihuri loMathema ukuthi sifuna imvumo yokuthengisa. Ngaleso sikhathi inkokheli zabo bezingene phakathi kweCity Hall.


Ngesikhathi omama besondela emahofisini ekhansili kuzwakale omunye wamakhansila ethi uzabiza amapholisa azobabopha. Ngemva kwesikhatshana kuqhamuke ipholisa elizibiza ngokuthi ngomkhulu wamapholisa asebenza egqoke ezayo awe PISI. Umeya uNdabeni uhle watshela lawo mapholisa ukuthi omama labo ngabantwabakhe abazotshela uyise ngokubakhathazayo ngakho kangeke babotshwe. Qede lapho uqale ukubala amakhadi abethwelwe ngomama labo wapha impendulo kukhadi ngalinye ipholisa lilandela emuva.


Elinye lamakhadi belilotshwe ukuthi, “Maye babo! Ndabeni wasiyekela sisifa labantwabami sizancedwa ngubani?”


Kulokho ubabuze ukuthi ngubani obabulalayo bona bathi nguwe wasesithi yimi esengizalisiza. Omama labo bengakachitheki ipholisa beselibabuza ukuthi amahofisi abo angaphi lokuthi balencwadi yini ebapha imvumo yokuza kumeya.


Obebuzwa utshele lelo pholisa ukuthi ulelungelo lokutshengisela okungeladlame phansi kwesisekelo sombuso lokuthi ihofisi yabo isesitaladeni kanye lokuthi inkokheli zabo ngamahlabezulu. Ngokuyangeka ipholisa licine selimethusela ngokuthi lizamphosela entolongweni. Ngesikhathi sokucindezelwa kwaloludaba bekungakabi lomama osebotshiwe kusitsho ukuthi isixwayiso sikameya sitshaye sazwela epholiseni. Zithe sezimgubha inhloni umpholisa wezwakala esekhwaza ngelithi omama bedobhe amakhadi abo abesele phansi.


Kusenjalo omama abangamatshumi ayisithupha lantathu ababotshwa ngelanga lezithandani bamiswe phambi komthethwandaba njalo udaba lwabo ludluliselwe mhlaka 11 July. – Intatheli yeZimbabwen.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *