Ndebele 17-08-06

Kuviki ephelileyo inkulungwane zamaZimbabwe zijabule zafa sisizwa ukuthi ziwine ama wind-up radio ku mcintiswano wezemikambo obuku phepha lesintu le Zimbabwean. Lo mfanekiso ongaphezulu ngoka Mnu T Medzani and Nk .M Moyo abe Harare abangabanye abanqobileyo kulo umncintiswa


no.Labo abangaka tholi ama radio abo bekezelani kancane. Sizali xhuma ngemva kwesikhatshana sililayele lalapho elizakuya thatha khona ama radio enu. Lezi zindawo sikhona ihlabathi liphela.

UMugabe uzonde wadlinja ngephepha elicela inguquko ku Zanu-PF
(Mugabe rages over ‘New Look’ Zanu doc)
E HARARE – Umbalo wokuvuselela ibandla elibusayo owethulwe phambi kwe politburo kuviki ephelileyo awubanga mnandi ku Mugabe. Lumbalo ukhuthaze ukuthi kube lenguquko ezibanzi kundlela ibandal leZanu(PF) elibusa ngayo ukuze leli bandla eseliqhula kakubi lingalahlekelwa ngamavoti, liqhubeke libusa njalo.
Lumbalo uthukuthelise uMongameli Mugabe . Uhle wathi wonke amaphepha akade ekulo umhlangano ahluthunwe abuyiselwe emuva , njalo kungabikho ozake anyenyezele intatheli zindaba ukuthi la maphepha abequketheni.Utshele iPolitburo ukuthi leliphepha ingalemukeli ngitsho lakancane.
Leliphepha lalotshwa ngu Mphathintambo wezomthetho umnu Patrick Chinamasa ecelwe zinkokheli zebandla elibusayo ukuthi alobe njalo ethule leliphepha lokuvuselela ibandla ngoba seliphikwa nguzulu okungceke.
“Iphepha leli belithetha inyani,” kutsho ilungu le Pulitburo elicele ukungachazwa nanku lingazokhela amalahle ekhanda. ” Leliphepha livule abantu amehlo babona ukuthi awungeke wenza inguquko uma wean ungaguquki.”
“Amalungu amanengi e Politburo ababale leliphepha bachasise ngoku cacileyo obekuleli phepha elilamakhasi amabili. Ikhasi lokuqala belikhuluma ngendlela i Zanu(PF) ezethula ngayo emphakathini into eseyenza ukuthi ilahlekelwe ngama viti,” Kutsho lelilungu.
Leliphepha libikwe liphe imbali yebandla kusukela ngo 1964 libunjwa e Highfields kuze kufike namuhla.
“Liyatsho leliphepha ukuthi ngokuya kwesikhathi ibandla laqala ukwenza amaphutha ayingozi ngoba alizange lizwisise inguquko yabo 1990 emphakathini . Leliphepha belibuza njalo ukuthi kwaba yikuhlakanipha yini ukuthi iZanu(PF) ingahlali phansi lebandla le MDC kuntethwanthethwano okwa kumele ibe phakathi kwala amabandla ngo 2003.
Ikhasi lesibili libikwa ke kuyilo elivuse uMugabe umhlonga. Lelikhasi likhulume kabanzi ngokubaluleka kwezinkokheli okungaphezu kwebandla (personality cult ). Libuze kakhulu ukuthi kambe nga inkokheli zebandla zingaphezu kwebandla na. Litshengise njalo ukukhathazeka ngokuthi imihlobo yonke ayimelwanga ngokulinganayo kuZanu(PF) Libeke obala ukuthi ukumela amaZezuru okwedlula eminye imihlobo sekubulele ibandla kakhulu, ikakhulu kusukela ku 2000 Iphepha leli lithe iZanu (PF) kufanele ithuthukise ubudlelwano bayo lazo zonke isindawo zelizwe iyekele ukuhlukanisa abantu ngezigaba (regionalism) into eyiyo ebalula iZanu(PF) kakhulu.
Leli phepha lithe iZanu (PF) kufanele I guqule izenzo zayo ukuze yanelise njalo ukuba libandla labantu. Okwamanje izifiso zabantu iZanu (PF) ayizazi cha. Lithe iZanu(PF) kufanele ukuthi iyeke ukuba libandla lomhlobo owodwa kodwa ibe libandla labantu bonke.
Isikhulumeli se Zanu (PF u Nathan Shamuyarira uvumile ukuthi i Zanu (PF) iphakathi kohlelo lokuguqula izindlela zayo ze socialism . “Sizakwethula isisekelo sebandla . Okwamanje ibandla likhokhelwa yi socialism. Okumele sikwenze yikuthi sifake inguquko ezimbalwa kule si sisekelo ukuze sihambe le nguquko.” Kutsho u Shamuyarira


UMugabe ujabulisa izinceku zakhe ngezimota
(Mugabe buys cars to keep middle ranks happy)
E HARARE – U Hulumende we Zimbabwe ukhulule imali engane US4 million yokuthengela amapholisa alezikhundla eziphakathi izimota ezingu 320. Kulohlelo njalo oluzabiza iUS$10million lokuthengela izimota abakubutho kunye labakunhloli zikakulumende abalezikhundla eziphakathi. Lobu bufakazi obuqinileyo buphiwe iZimOnline.
I US$4 million iyanelisa ukuthenga i 16 000 tonnes yomumbu oyiwo ofunwa ngabantu.I tonne inye iyabe iyi US$250 . Lo mumbu unganelisa ukuphilisa abantu abangu 266 000 okwenyanga. Inhlanganiso zoncedo lokudla zithi imuli engaba labantu abayisithupha ingaphila nge 60kg yomumbu ngenyanga.
Abangaphakathi bathi u mongameli uvumeze ukuthengwa kwalezi zimota ngemva kwesikhatshana nje uhulumende echithe imali engange US144million ethengela amabutho lamapholisa izimota. Kulandelwa isicebiso esavela ku Joint Operations Command (JOC), egoqela abezomvikela ,labebutho, lendlebe zikahulumende , abezamajele kunye labalwa besemoyeni.
Ababona ngezokuthula bathe lokhu kuqakathekile ukuze kungabi lokukhonona kwabalezikhundla eziphakathi. Bathe kuqakathekile ke ukukhweza iholo labo kunye lokuthuthukisa izindlela abasebenza ngazo. Kuthiwa le yiyo indlela ezakwenza ukuthi basekele uhulumende noma sekutheni. Okwamanje inhlangothi zonke elizweni zilokukhonona okuthize ikakhulu ngomumo wezenotho, okungacina kokhele uhulumende amalahle ekhanda.
“Ukukhwezelwa kweholo kwezisebenzi zikahulumende ngo May kunye lokuthengwa kwezimota konke kube yisicebiso esivele kugatsha lwezokuvikelwa kwelizwe”, kutsho ilungu lezomvikela elingathandanga ukubethwa ngegama, kwazise likgawukhomba olotshwala. ” Abalawuli bamaviyo laba batshela umongameli ukuthi , uma kungaba lomvukela obaswe libandla eliphikisayo , laba abalezikhundla eziphakathi yibo abazalwisana labomvukela . Kungakho kumele baphathwe kahle.”
Isikhulumeli samabutho kunye lesikhulumeli samapholisa azizange zibe khona ukupha uvo lwazo ngalo umbiko. Omelane lokuvikelwa kwelizwe umnu Didymus Mutasa uthe uhulumende uphakathi kohlelo loku thuthukisa inhlala kahle yabavikeli belizwe. Walile ukukhuluma ngezimota lezi ezidale ukhophe.
UMtasa wethese umlandu abaphikisana lohulumende ngokungafuni ukuthi inhlalakahle yebutho lamapholisa ithuthukiswe . Uthe bacabanga ukuthi uma amapholisa lebutho behlupheka bazasekela ibandla eliphikisayo.
Abangaphakathi bathi ama Peugeot 306 la ahlanganiswe yi kampani ye Quest Motor Corporation e Mutare. Kuthiwa athunyezelwa e Morris Depot e Harare kumaviki amabili edluleyo..
La ma Peugeot azaphiwa iziquphayezi ezingo superintendent labo chief superintendent, obekukade bengelazimota eziqondane labo.Lezi bazazigcina uma sebethatha umhlalaphansi. .
Kusikhathi esedluleyo amapholisa alezikhundla ezinkulu abanjengabo assistant commissioners, senior assistant commissioners kunye labo deputy commissioners yibo bodwa ababevunyelwa ukugcina izimota zabo uma sebethatha umhlala phansi. – ZimOnline


Amapholisa eMzansi ahluthune izimota zeziquphayezi ze Zanu(PF)
(SA police seize luxury cars from Zanu chefs)
E GOLI – Amapholisa eMzansi athathele iziquphayezi ze Zanu (PF) izimota ezitshontshiweyo.
Lezi zimota zibikwa zittathwe eZimbabwe kulandela umkhankaso omkhulu woku bhidliza iqembu elihluthuna izimota ngodlame elisebenzela phakathi kwe Zimbabwe loMzansi. Kulolu hlelo lwamaviki amabili kuphume amahlanzo ayangisayo agoqela iziquphayezi zika hulumende. .
Owake wamela iZanu (PF) kuphalamende umnu Philip Chiyangwa, utholakale ele Mercedes Benz le Kompressor kunye le BMW X5 eza zitshontshwe eMzansi.
U Chiyangwa uliphikile lelicala ethi akazange atshontshe imota. Uthe akakwazi yena ukuthi lezi zimota zatshontshwa.Uthe wayecelwe ngabadlelani bakhe ababexotshwe ngamapolisa ukuthi abagcinele lezi zimota emzini wakhe we Harare.
Enye imota yohlobo lwe Porsche Cayenne, yatholakala emzini wesinye seziquphayezi uVivian Mwashita. Sehlulekile ukuxhumana laye ukuze sizwe uvo lwakhe ngale indaba.
Izimota ezingafika ku 30 000 ziyatshontshwa eMzansi ngomnyaka.Zithengiselwa e Zimbabwe, Mozambique le Zambia.
Kunyanga ephelileyo umphathintambo wezokuvikelwa kwe Mzansi umnu Charles Nqakula, usole amaZimbabwe abalekele ubunzima ekhaya ngokukhokhela lobu budlwangudlwangu.
Umeli weZimbabwe eMzansi umnu Simon Khaya Moyo, uwakhahlelele kude lamazwi ethu ayisigcono esenza ukuthi amaZimbabwe akhangelelwe emanzini ngabe Mzansi.- ZimOnline



Amaqhawe aphela nge nngculaza (AIDS) – Kutsho uMugabe.
(Heroes dying of AIDS – Mugabe)
NGU GIFT PHIRI
E HARARE – Umongameli Robert Mugabe uxwayise aba bengabalweli benkululeko mayelana lokungaziphathi emacansini, etsho ethi uselahlekelwe yizihlobo ezinengi kakhulu ngomkhuhlane wengculaza lo.
Engaqambanga gama lamuntu utshele umbuthano wokuthakazelela ilanga lamaqhawe ukuthi labo okufanele ukuthi ngabe badla izithelo zenkululeko bayafa ngomkhuhlane we ngculaza.
Uxwayise abaphathi ntambo lezisebenzi zikahulumende ukuthi zizithibe emacansini, etsho ethi akula muntu ozaphepha kulo umkhuhlane uma abantu bengaziphathi nanku lumkhuhlane awulabani.
“Ingculaza ayilabani. Ayilankosi . Lamakhosi siyawangcwaba ngalesi sifo. Ingculaza ayilakuthi wakhethwa nguMugabe ukuthi ube mngumphathintambo cha. Ungaba le ngculaza uyahamba six feet down”, kutsho uMongameli.
Ekhuluma eqonde imuli yakhe uthe zikhona izihlobo zakhe ezilalo umkhuhlane. Akazange azitsho ngamabizo. Uthe sengitsho lezihlobo zikamongameli azicezwanga yilo umkhuhlane.
“Sengilahlekelwe yizihlobo ezinengi ngalo umkhukhane,” kutsho u Mugabe Ekhangeleka edangele umongameli osele minyaka engu, 82 uthe ingculaza ngenye yezinhlupho ezibhekane lohulumende . Uthe ukunqotshwa ingangqotshwa uma abantu bengaziphatha . .
Abacubunguli bezinkulumo bathi ubunzima be ngculaza busibekelwe yibunzima bezenotho osobudilize ilizwe.
UMugabe uthe kulesidingo esikhulu kakhulu sokuphuma lamasu okulwa lalo umkhuhlane. Ukhathazeke ngokuthi omunye phakathi kwabane eZimbabwe ulawo lo umkhuhlane. Lokhu kutsho ukuthi ihlabathi liphela iZimbabwe inqenqeza phambili ngalo umkhuhlane..
Abezempilo bathi noma nje kulengculaza, ukufa kwabantu kwesulelwa ku fuba, lemvukuzane kunye lokugula isikhathi eside.
Ingculaza ngumkhuhlane abantu akade bengafuni ukuphumela egcekeni ngawo into enze ukuthi abantu abanengi bafe bengazange bake bavule umlomo ngawo.Abezempilo bayazama ukuthi abantu bakhulume ngalento.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *