Ndebele 31-08-2006

Uhlamvu: Omama be WOZA bakhwinca amalogwe njalo.
Lingafihli imali, kutsho uGono
(Don't hoard money , says Gono)
E HARARE – Usibalukhulu we bhanga lesizwe (Reserve Bank of Zimbabwe(RBZ)) uGideon Gono usecebise amaZimbabwe ukuthi angalingi afihle imali ezindlini ngoba u


kumiswa kwemali endala sekusiza entsha kuzakwenzeka ngokuphazima kweso.
Ekhuluma ngempelasonto umnu Gono uthe unyawo lokucina lokwethula imali entsha, endala isimiswa luzathatha usuku olulodwa qha.
“Uma le inguquko isisenzakala isikhathi sayo sizakuba sifitshane okombane.
Lizaphiwa usuku olulodwa nje, njalo imali eyabe ivunyelwa ukuthi umuntu ayise ebhanga iyabe isilesilinganiso esiqunyiweyo. Ngakho maZimbabwe qaphelani lingathi ngilijumile,”kutsho uGono.
Ugono ucebise njalo uzulu ukuthi lale imali entsha angalingi ayigcine ngekhaya kodwa ayise ebhanga. Uthe kungenzeka enye ezayo ilithole abantu belibele.
“Manene lamanenekazi, Musani ukufihla imali emiqamelweni.Lingabi lokungama bhanga kwenu ngoba lizazisola kusasa.,” kutsho uGono.
Kunsuku ezedluleyo umnu Gono uke wethesa amaZimbabwe umlandu wokuba lamabhanga ezindlini lapho abagcina khona imali besebeyithengisa ngemali yaphandle. Ukhale ngokuthi leso senzo asikho emthethweni. – ZimOnline


Indodakazi kaMujuru isihluthune ipulazi.
(Mujuru’s daughter grabs farm?)
E HARARE –U Kumbirai Madzima, indodakazi kamsekeli ka mongameli u Joyce Mujuru, kunye lomkakhe uTapiwa kuthiwa baxotshe umlimi uDarryl Zietmann epulazini lakhe iAshcott farm, elisesigabeni esilesivuno esihle kakhulu. Leli pulazi lingama kilomitha angu 150 enhla-mpumalanga kweHarare.
UTapiwa Madzima uphike wemba phansi, ewakhaba amazwi okuthi yena lomkakhe sebehlala kulelo pulazi.Uthe bona babhalisa ukuthi labo bathole ipulazi njengaye wonke umuntu. Uthe okwamanje basalindile.
Unina uMujuru usekela kakhulukazi uhlelo lokuxotsha abalimi emapulazini. Sikhuluma nje uhlezi epulazini alithola ngokuhluthuna . Elakhe yiAlamein Farm eku 70 km ngezansi kweHarare.
Ngesikhathi uhlelo lokuhlalisa abantu butshapha luqhubeka, umongameli Robathi Mugabe usethe abalimi abansundu abahluthuna amapulazi kumele bawasebenzise abe lesivuno esihle . Uthe bengehluleka lokho bazawathathelwa abe ngaka hulumende.
Owayengu sibalukhulu we siphala sesizwe (Grain Marketing Board) okwamanje osengu nobhala wezokulima kubandla le MDC, umnu Renson Gasela, usetshengise ukukhathazeka ngokuthi inengi lalabo abaphiwa amapulazi okuhluthunwa zimpunputhe ezingazi umehluko phakathi kwekhuba lehloka, lenhlanyelo lo khula. – Staff reporter
Ukubotshwa kwabakhohlakeleyo yinkohlakalo ngokwakho


Corruption blitz a farce – MDC
Ngu GIFT PHIRI
E HARARE – Ibandla eliphikisayo le Movement for Democratic Change (MDC) lihleke usulu ukubotshwa kwengqungquthela ye kampani yomumbu ngecala loku khohlakala lisithi kubanjwe isayimana nje, omadevu basele enzikini yesiziba.
USamuel Muvuti, ongu sibalukhulu we siphala sesiwe iGrain Marketing Board (GMB), wabotshwa ngo Lwesihlanu ngaphansi komthetho wokuvikela inkohlakalo elizweni, (Prevention of Corruption Act). Kuthiwa wayethatha izisebenzi zesiphala selizwe ziye sebenza epulazini lakhe elingenhla yeZimbabwe . Eqhuba lokhu kuxhwala,uMuvuti kuthiwa wasebenzisa imali yesiphala selizwe engange Z$1 million eholisa lezi zisebenzi.
I MDC ithe ukubotshwa kuka Muvuti kutshengise ngempela ukuthi I Zanu(PF) yindawo evunde yavundisisa ngenkohlakalo. Inuka phusu kusukela phezulu .
“I MDC ikholwa ukthi ukubotshwa kukaMuvuti yikusibhada amehlo ngodaka, ukuze sicabange ukuthi iZanu(PF) ithatha amanyathela ngalokhu kukhohlakala okusukela esihlothini sebandla kunye laku hulumende,” kutsho isikhulumeli seMDC umnu Nelson Chamisa.
“I MDC iyakubona ukuthi lo uhulumende akalasifiso sokulwa lobubi kunye lenkohlakalo. Ubusela lusiko lweZanu(PF) lo hulumende kusukela kudala. Ukubotshwa kuka Muvuti kunye lomkhulu we ZUPCO u Charles Nherera yikubanjwa kwenhlanzi ezincane. Insikabayitshiye zilokhu zizidlela nje santando emanzini, kambe zingenziwani,”
Ukubotshwa kuka Muvuti, okhokhela ugatsha lwesizwe oluqakatheke kangaka kuza ngemva kokubotshwa kuka Nherera, umngcini sihlalo wamabhasi esizwe owetheswa umlandu wokuzama ukuthola imali engange US$85 000 ngomgunyathi. Le mali yayizavela kubenzi bamabhasi okwakumele aze eZimbabwe.
Ekhuluma kuyole inyanga u mongameli Robathi Mugabe ,ezenza ozonda inkohlakalo, utshele iziphathamandla zakhe ukuthi ozazama ukuzinothisa ngendlela engekho emthethweni uzawukhomba olotshwala.
Kusenjalo u Chamisa uthe kubanjwe inhlanzi ezincane, ezinkulu zakhona zavulelwa omambule ukuthi siphunyuke.
“Ngaphandle kokuthi izixhwali zabaphathintambo kunye leziquphayezi seZanu(PF) baze babanjwe ukulwa lenkohlakalo kuzakuba lizaba nje.,” kutsho uChamisa. ” Uhlelo lweZanu(PF) lokulwa lenkohlakalo lujonge inhlanzi ezincane. Ezinkulu ziyesabeka. Kungakho ziyayekelwa zidilize ezomnotho kungekho ozitintayo.”
“Amagama eziphathamandla ezaziwayo kubandla kunye lakuhulumende anqenqeze phambili ekutshontsheleni amapulazi. Batshontshele njalo iskhwama salabo ababengabalweli benkululeko sokuthola izindlu ( War Victims Compensation fund and the Pay-For-Your-House scheme). Isimanga yikuthi akulanto eyenziweyo ngabo”, kutsho uChamisa.


Amagqwetha amalungelo abantu awalamathe ngoku wumana kukaMahoso.
(Human rights lawyers slam Mahoso)
E HARARE – Isitha sentatheli zindaba uTafataona Mahoso uthukuthelise amagqwetha elungelo labantu ngempelasonto aze awumane athi I inhlanganiso yawo iLaw Society of Zimbabwe ifuna ukubuyisela ilizwe embusweni wamabhunu .
Kumbalo osanda kuphuma ochaza mgceke ukukhohlakala kwakhe umnu Mahoso ongumgcini sihlalo wenhlanganiso ebona ngokukhipha kwamaphepha imibiko ( Media and Information Commission), uthi inhlanganiso ye LSZ yisikhothamathe senhlanganiso sasentshonalanga ezifiza ukubuyisela iZimbabwe kumbuso wabokuza.
UMahoso uthi ukutsho lokhu ngoba akathandanga indlela i LSZ eyachothoza ngayo ukhetho lwezabelo luka 2005. Lolukhetho lwachazwa njengokhetho olwa lungaqhutshwanga ngendlela naku kwaba lokudlelezela lokwethuselwa okummgceke.
Isitha selizwi likazulu uMahoso, usevalise amaphephandaba amane kuminyaka emine edluleyo.Usesongele I LSZ ngokuthi ingaqhubeka iphikisana lezinqumo zika Mugabe izathathelwa amanyathela alukhuni ngu hulumende.
I International Bar Association’s (IBA) Human Rights Institute ithe iyakhathazeka kakhulukazi ngokusongelwa kwe LSZ ngu Mahoso lo hulumende U Justice Richard Goldstone, Co-Chair IBA Human Rights Institute, lowayengu
South African Constitutional Court Judge batshele leliphepha ukuthi iLaw Society of Zimbabwe yinhlanganiso ezimele yodwa elomsebenzi oqakathekileyo kakhulu eZimbabwe ikakhulu ngalesi isikhathi sobunzima kumbali yesizwe. Uthe linhlanganiso ayisekeli hlangothi.
U Justice Goldstone uthe . “I LSZ kumele izimele yodwa ingalawulwa ngu hulumende.Kumele ilawulwe ngumthetho kunye lesisekelo sombuso. Ukuthi I ISZ iye songelwa yisisebenzi sikahulumende akwemukeleki.”
Igqwetha elilezicoco eziphezulu umnuArnold Tsunga, onguye njalo umqondisi we LSZ uthe wethuke kakhulu ukuzwa ukuthi umuntu okhethwe nguhulumende ube lesibindi sokuhlambaza i LSZ, inhlanganiso engasekeli hlangothi , njalo ecandwe yisisekelo sombuso ukuqondisa ezomthetho.
“Abezomthetho bami phakathi kukahulumende osebenzisa amandla butshapha labantu makhaza abahlukuluzwa ngu hulumende. Imele ukuvikela abantu ababotshelwa ukukhuluma lokuphatheka kundaba zama lungelo abantu.,” kutsho u Tsunga “Akungimangazi ke ukuthi uhulumende use hlasela inhlanganiso eyiyo ethiba njalo ecebisa iqondisa izisebenzi zomthetho.”
Isitha selizwi likazulu uMahoso usevale imisakazo ye wayilesi ezimele yodwa. Usevale lemisakazo ye TV kunye lamaphephandaba amane. Akavumeli intatheli zindaba zeZimbambwe ukuthi zizisebenzele ngokuzithiba. Ufuna ukuthi zilawulwe ngu hulumende. . – Intatheli yethu


Abantu baseMzanzi baqoqe imali yokuthengela amaZimbabwe ukudla..
(SA groups raise money to feed Zimbabweans )
E HARARE – Umanyano lwenhlanganiso zo luntu eMzansi Africa zither zizaqoqa imali yokuhlenga amaZimbabwe kulobu bunzima abhekane labo.
Umanyano lolu lugoqela iCongress of South African Trade Unions, le South African Non-Governmental Organisations (NG) Coalition, le Centre for the Study of Violence and Reconciliation,le Lawyers for Human Rights, leNetwork of Independent Monitors kunye leAmnesty International.
Kumbiko ophume ngemva komhlangano omkhulu kuviki ephelileyo umanyano lolu luthe luyabona ukuthi akulambuso wentando kazulu eZimbabwe.Lomthetho awukho into ebangela ukuthi abantu bahlukuluzwe kungendaba zamuntu. Lolu manyano luthe luzaphathisa u hulumende we Mzansi ukuthi ancedise ekuvikeleni umthetho lokuthula eZimbabwe. Luthe kuzamela ukuthi kube lokusebenzelana phakathi komanyano lolu kunye lenhlanganiso ze Zimbabwe ezisebenza ukuphathisa uzulu.
Abantu abedlula i 3,3 million eZimbabwe baswela uncedo lokudla olungavela kuhulumende lakunhlanganiso zoncedo ezizimeleyo.Kulendlala enkulu ebangelwe yikuswelakala kwezulu kunye lokutshaphazwa kamapulazi ngamatshapha eZanu (PF) angazi ngitsho lokulima imbabayila kodwa lokho.
Inkulungwane zeziphepheli ezitshiye imizi yazo ngenxa yodlakela lwe Zanu(PF) zicele uncedo kunhlanganiso zosizo. Umumo lo onzima kukhanya uzakoma kakhulu kuzinyanga ezizayo. – Intatheli yethu

…uMugabe elokhu ethenga izikhali thina silamba
(… while Mugabe splashes out on more weapons of war)
E HARARE – Ibhanga lesizwe liphe amabutho emoyeni iUS$4 669 065,72 eyingxenye yemali yokuthenga indizamtshina zebutho eziyisithupha eChina. Ugatsha lwezomvikela luwuvumile lumbiko.
Unobhala walolugatsha uTrust Maphosa uchaze lokhu kukomidi yephalamende ebhekane lezomvikela kunye lezangaphakathi kwelizwe
“Siyambonga kakhulu usibalukhulu webhanga lesizwe ( RBZ governor) ngokukhulula imali enganeUS$4 669 065, 72 yokuthenga lezi ndizamtshina. Sizokwemukela-ke indizamtshina zebutho eziyisithupha ezizavela e China umnyaka lo ungakapheli” watsho engelanhloni lona ilizwe libhekane lendlala engaka.
UMaphosa akazange achaze ukuthi vele indizamtshina lezi ziyimalini kunye lokuthi sekusele malini okufanele iye eChina. Uqhubeke njalo wathi abesibutho baphakathi kohlelo lokuthola izindlu olubanzi kakhulu.Uthe abesibutho abazakwakhelwa izindlu bagoqela abaseHarare leGweru kunye lakwamanye amadolobho.
UMaphosa ukhale ngamazwe angentshonalanga ngokungathengiseli ibutho leZimbabwe izitho zemitshina yalo (spare parts). Uthe lokhu sekulethe uhlupho olukhulu kakhulu kuleli butho – Intatheli yethu

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *