Ndebele 28-09-2006

Otshisayo: Amalungu enhlanganiso yezisebenzi zeNgilandi etshengisela phambi kwewofisi yabameli beZimbabwe eBilitane
Caption: British Trade Union leaders demonstrate outside the Zimbabwe Embassy in London against police brutality in Zimbabwe.
Umugabe usekela udlame
(Mugabe endorses


state terrorism – MDC)
E HARARE – I MDC isole kabanzi inkulumo ka Mugabe yokusekela amapholisa kudlakela olubekhona kuviki ephelileyo lapho okutshaywe kwabotshwa khona inkokhesli zezisebenzi kunye labatshengiseli.
Lokhu ibandla le MDC lithe kutshengisa ukuthi uMugabe akahloniphi izimiso zehlabathi-liphela zokwamukela imibono etshiyeneyo evela kuzuku wonke noma nje iZimbabwe layo yalobelana lomhlaba luleso sovumelwano. Isikhulumeli seMDC umnu Nelson Chamisa uthe inkulumo le ekaMugabe isidilize amathuba okucanda ubudlelwano obuhle lamazwe omhlaba. Uthe akula hulumende kumbe osomabhizimisi abangafuna ukusebenza lohulumende osekela udlakela lolwa impi ebuhlungu labantu bakhe.
UMugabe uthe inhlanganiso yezisebenzi izama ukubonwa ngumhlaba ngokutshengisela lokhu. Umnu Chamisa uwachithile lawo wathi uMugabe lensila zakhe bayi zitha zesizwe, le SADC lomhlaba jikelele. Uthe ukwenza kwabo kuyingozi sengitsho lakubo.
UChamisa uthe kuyikuwumana okukhulu ukuthi uMugabe ayekuthi i ZCTU yephule umthetho ngokutshengisela ngoba lokho kulilungelo elisesisekelweni sombuso . Imibuthano enje ayidingi mvumo yamapholisa, ayaziswa nje.
Umantshi mhlaka 15 September wacela umbhalo ogcweleyo mayelana lokutshaywa kwenkokheli zezisebenzi kunye labatshengiseli eMatapi Police Station. NgoMgqibelo uMugabe utshengise ukungahloniphi idale lomthetho ngokusola uMantshi ngalesi sicelo sakhe. Lokhu kutsho ukuthi udlakela lolu lwa lukhokhelwe nguMugabe ngokwakhe.


Umkhuhlane we ngculaza uhlasela inkulungwane ezimbili ngenyanga
(2,000 infected every month – governor)
EHARARE – Usibalukhulu we Harare u David Karimanzira uvumile ukuthi imithi yokuvikela ingculaza ayisatholakali, into esifake abantu abagula ingculaza engozini. Utsho lokhu ngesikhathi esamukela ukuba ngumhlonitshwa we Provincial Aids Action Committee ngempelaSonto.Uthe ukuswelakala kwemithi le kubangelwa yizijeziso zenoto ezetheswa iZimbabwe ngamazwe omhlaba.
Uthe bangu 42,000 kuphela abantu abathola le imithi phakathi kwezigulane ezingu 171,000. Uthe uhulumende usadalala kanzima ukuze athole imali engange US$250,000 yokuthola imithi yengculaza ngenyanga.
IZimbabwe ibikwa inqenqeza phambili ngomkhuhlane wengculaza kukanti ke lezomnotho ziyayiphika.
Ukarimanzira uthe abantu abazinkulungwane ezintathu bayafa ngeviki ngenxa yengculaza.
Uthe uhulumende wafaka uhlupho lwengculaza kuzinga eliphezulu ngo 2002 ukuze kwaneliseke ukungenisa imithi yengculaza elizweni.ngaphansi kwesisekelo sokuthengiselana sezizwe zomhlaba. Ukhale ngokuthi amakampani eZimbabwe enza le mithi alodubo lokusweleka kwemali yamanye amazwe. UKarimanzira uthe kulentandane ezedlula 80 000 ngenxa kamatshaya’bhuqe eHarare kuphela. Uthe bedlula inkulungwane eziyisithupha abantu abahamba lalo ukhuhlane okusobala.
Kusenjalo inhlanganiso zoncedo zisole kakhulu uhulumende ngokudilizela abantu izindlu into eyahle yachithiza uhlelo lokulwa lengculaza.:Intatheli yethu


Noma kanjani
(Defiant protestors march again)
NGU GIFT PHIRI
E HARARE – Amapholise adilize amahlandla amabili okutshengisela abopha abantu abalikhulu lamatshumi amahlanu ngempelaSonto langoMvulo.
Abanye abantu batshaywe kakubi ngamapholisa eHarare bezama ukutshengisela. Bebefuna njalo ukutshengisela phezi kokutshaywa lokubotshwa kwenkokheli zezisebenzi.
khuluma ngaloludaba umgcinisihlalo we NCA u Lovemore Madhuku uthe noma kanjani ngeke abantu babuyele emuva. Uthe ukutshengisela kungabe kusamile okwamanje ngenxa yokwethuselwa , kodwa kuyeza.
Ngomvulo umantshi uphe umlindaphandle (bail) we $500 ngamunye amalungu e NCA abotshelwa ukusebenzisa ilungelo lokwenza imibuthano ngaphansi komthetho wezokuzinza lomvikela. Ugqwetha u Alec Muchadehama uthi icala lalaba Bantu yikwenza amalungiselelo okutshengisela.
I NCA, lenhlanganiso ezinathisana layo amanzi zithe kusamele umthetho kaMugabe lo obole kangaka uguqulwe. Zithe umthetho kaMugabe lo uzakwenza ukuthi kungabi lokukhululeka kukhetho luka 2008 , lolo uhulumende asefuna ukulwedlulisela ku 2010.
UMadhuku uthe abantu abaselayo inkululeko .Uthe noma kunjolo iNCA izaqhubeka iwubasa olenthuthu. Uthe lesi yisiqalo somsebenzi wokuguqula isisekelo sombuso.

Abasuthayo bayafa ngokusutha, abalambayo besifa ngendlala.
(Rich-poor gap widens)
E HARARE – Umngcele phakathi kwezikhulu labampofu awukaze ukhule kangaka. Okwamanje I $10200 ithenga okwa kuthengwa yi $100 ngo 1995. I $US ya iyi Z$8 ngo 1995. namuhla iyi Z$250. Emkambo wensitha iyiZ$850 Usomakhehlane Mugabe (82) osetshaphaze lelilizwe okweminyaka engamatshumi amabili lesithupha useze evela eGuinea ukuya tshayaphansi ngedolo ngemva kokuba amanye amazwe emise ukuletha amafutha eZimbabwe ngenxa yesikwelede esingabhadalwayo.
Ukutshengisela kwezisebenzi kuviki ephelileyo kuhlangabezwe ludlakela lwamapholisa lamabutho. Khona ke kubuye njalo kwatshaywa indiva ngesinye seziquphayezi ze Zanu(PF) esihambe sayandenda eKariba ngomkhumbi we Mississipi sijabulela usuku lwaso lokuzalwa.Lokhu kwenzeke bucwadlana nje lalapho akade kubanjwe khonaumhlangano wokucubungula umthetho wamalungela abantu. – Intatheli yethu
Loma qha izwe elihle


(Zimbabwe runs dry)
E HARARE – Amagaraji athe qha. Izimota zithe khwimilili. Abantwana benhlabathi bakhala ezimathonsi. Akuselamafutha eZimbabwe.
Izimota lamabhasi bekuthe gqagqa eHarare, inengi zisendwendweni zamafutha. Igabhajemu lamafutha beliyi $1200.
” Selokhu ngifike lapha izolo ebusuku,angikatholi lutho. Kuze kube manje kuqhamuke ukulwisana amahlandla ayisikhombisa. Enye indoda ize yathi sizaqhuma isibhamu sayo abantu bangake bazame ukungenela futhi,” kutsho enye yamadoda abelindile enkaba Harare. Lokhu kulwisana kucitshwe ngamapholisa.
Ekhuluma eseGibhithe elubhekise ekhaya evela emhlanganweni wezizwe ezibambeneyo uMugabe uvumile ukuthi ukusweleka kwamafutha liwuwu elisendlebeni yakhe. Uthe usake atshaye phansi ngedolo eMzansi Africa le Equatorial Guinea. Usomakhehlane ukhale ngeziquphayezi zika hulumende ezehluleke ukusebenzisa ubudlalwano phakathi kweZimbabwe le Equatorial Guinea , lapho iZimbabwe ebivunyelwa khona ukuthenga amafutha ngemali yayo besokusithi i Equatorial Guinea ibe lesandla kwezokwethekelela lezokuthengiselana inyama lendumba.
Kodwa ke injingalwazi zomnotho zithe hatshi bo, inkohlakalo yiyo yodwa cha ebangele ukusweleka kwamafutha. Zithe i National Oil Company ye Zimbabwe (NOCZIM) iyafihla amafutha ukuze umgunyathi utholise iziphathamandla inzuzo.
Lezi zikhulumi zithe iNOCZIM isiqume ubudlelwano bayo loMzansi Africa into esifake iZimbabwe engozini.
UMzansi Africa le Equatorial Guinea zipha iZimbabwe i 70% yamafutha , besokusithi i 30% ivele e Kuwait.
Iziquphayezi zikahulumende le NOCZIM zalile ukukhupha inhlamvu ngaloludaba. Abangaphakathi kodwa bathi kulokuchwayisiswa okwenzakalayo mayelana laloludaba.
Udubo lolu lubangele ukuthi kube khona abantu abathengisa amafutha ngentengo ephinde katshumi kuleyo esemthethweni.- Intatheli yethu

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *