Ndebele 07-12-2006


Izigil


amkhuba ze Zanu(PF) ezisesipholiseni zatshaya kubi omama be WOZA labantwana kuviki ephelileyo ngesikhathi betshengisela ngokuthula.

Umonakalo ose Zisco ukhwezela umbango wesikhundla sikaMongameli.
EHARARE -Kunyathela elikhanye liyikuphindisela kwakhe uMnangagwa ukhuthaze inkundla yephalamende ukuthi yethese umphathintambo wezokuthengiselana lamanye amazwe uObert Mpofu umlandu wokudelela linkundla ngokusenga ezimithiyo phambi kwayo. Phela uMpofu nguye owathengisa amadoda ayebuthane eTsholotsho agoqela uMnangagwa , etheswa umlandu wokufuna ukukhupha u Joyce Mujuru kumqhudelwano wesikhundla sikaMongameli usomakhehlane Mugabe.

Ngo 2004 uMpofu wancweba uMugabe indlebe mayelana lalomhlangano owa use Dinyane High School e Tsholotsho owa uqoqwe ngu Mnangagwa lezinye iziphathamandla zezabelo. Lo umhlangano wakubeka kamhlophe ukuthi ufuna uMnangagwa hatshi uMujuru esikhundleni sikaMongameli. Ubuthengisi bukaMpofu balimaza kakhulu uMnangagwa owahle wakhutshwa kumqhudelwano wesikhundla sikaMongameli.
Ngemva kweminyaka emibili inhliziyo kaMnangagwa ibhibhidla, uMpofu usehudulelwe endlini yezibumbamthetho ukuzaphendula ukuthi kungani waqamba aluhlaza phambi kwephalamende engumntomdala engaka. La manga ubikwa wawaqamba phambi kwe portfolio committee ye Foreign Affairs, Industry and International Trade.Wanyathenyathela iqiniso mayelana lenkohlakalo eseZisco esuka ithinte iziphathamandla zikahulumende lo Joice Mujuru ovele engafunwa ngamadoda abuthana eTsholotsho. U Joice Mujuru kukhanya wanambitha okuzwayo imali yomgunyathi eZisco.

Manje uMnangagwa usetshaye phansi ngenduku. Usethe bonke abatinteka kule indaba uMpofu abezama ukuyigxobagxoba bahudulelwe entolongweni ngokuphangisa.
Isikhulumi sepalamende u John Nkomo, osekhanya laye efuna ukungena kulo mqhudelwano wesikhundla sexhegu lesizwe usethe ukuhudulelwa kukaMpofu emthethwanaba yinto enhle njalo eyokuqala selokhu iZimbabwe yazibusayo.
Ukucutshungulwa kukaMpofu lokhu kuzakhokhelela ekutheni zonke iziquphayezi ezithinteke kunkohlakalo yeZisco zithathelwe amanyathela afaneleyo. Abangaphakathi bathi loludaba luzawisa u Mujuru lo Joseph Msika. Lokhu kuzatshiya uMnangagwa esenguye onqenqeza phambili kumqhudelwano wesikhundla sikaMugabe.


Ibhanga lesizwe selikhulule amakampani athengisa imali yangaphandle.

E HARARE – Ibhanga lesizwe selibuye njalo lanikeza amakampani ayisikhombisa emali yangaphandle imvumo yokusebenza. La makampani ayemisiwe ukusebenza ngo October esetheswa umlandu wokungaziphathi kahle.
Lamakampani asebuyiselwe izincwadi zawo zokusebenza agoqela i Fedex Financial Services, Stanbic Bank, iNMB Bank, iZimpost, iBarnfords, iPacific kunye le CFX. Kulamanye ayisitshiya galolunye asele ngaphandle.
Kumbiko awethulele intatheli, undunankulu webhanga lesizwe umnuGideon Gono ezama ukuvuselela umnotho osufile uthe la makampani asenikezwe imvumo yokusebenza ngoba esevumile ukuthi azalandela silikici izimiso zokuthengiswa kwemali yangaphandle. Omunye okhangela ngokuguqulwa kwemali uthe ukuvunyelwa ukusebenza lokhu kulandela isithembiso sala makampani esokuthi azalandela isimiso se Exchange Control Statutory Instrument 77 ka 2004.Uthe lezincwadi zinika la makampani imvumo yokusebenza okomnyaka nje. Uthe ibhanga lesizwe lizaobe lijika ilihlo ukuthi libone ukuthi izimiso zonke ziyalandelwa.

UWelshman laye uphiwe umhlaba
EHARARE – Unjingalwazi Welshman Ncube ongunobhala webandla lika Mutambara eleMDC ngomunye walabo abaphiwe nguMugabe umhlaba kwathiwa bawugcine okwe minyaka engu 99. Lokhu kuphume ephalamende kuviki ephelileyo.
Ephendula ngesikhathi semibuzo umphathintambo wezokwakhiwa emaphandleni uEmmerson Mnangagwa uthe ukuphiwa kukaNcube umhlaba yibufakazi obukhulu obokuthi uhulumende akabandlululi muntu ekwabiweni komhlaba. Upha ngitsho lalabo ababesola kabi uhlelo lokwabiwa komhlabathi.
UMnangagwa utsho lokhu ephendula umbuzo kaTimothy Mukahlera , umeli we Gweru ephalamende. Ubebuze ukuthi kambe abebandla eliphikisayo bangathola yini umhlaba kuloluhlelo luka Hulumende. UMnangagwa uhlekise abantu aze athi “UNcube wephule izimiso zebandla, wacela umhlaba , samnika . ngilokujabula ke ukubona ukuthi lelungu lebandla eliphikisayo selize lananzelela ukuthi umhlabathi uqakathekile.”
Asanelisanga ukukhululma loNcube phezu kwaloludaba. Kodwa isikhulumeli sebandla lakhe uGabriel Chaibva uthe ibandla lakhe alisekeli uhlelo lukaMugabe lokwaba umhlabathi butshapha. U Murisi Zwizai omele iHarare Central ephalamende usole kakubi uMukahlera ngokwenza inhlekisa ngebandla eliphikisayo.


UMugabe akahlolwe ingculaza lawe.Abaphatintambo abayisitshiyagalolunye balalo igciwane.
EHARARE – Inhlanganiso elwa impi lengculaza isitshele inkokheli yelizwe ukuthi layo ihlolwe ingculaza phambi komphakathi ukuze abantu makhaza bangesabeli khatshana.
Abachwayisisa ngalo mkhuhlane batsho lamazwi ngesikhathi somkhosi wokupha isicoco sika Auxillia Chimusoro kulabo abasebenze kanzima besilwa lalo umkhuhlane.
Lesi sicoco sibizwa ngowesintwana owazichaza ukuba lengculaza ngo 1989 ngesikhathi abalengculaza bebandlululwa. Yena ke watshona ngo 1998.
Isiphathamandla senhlanganiso yeZimbabwe National Network for People Living with HIV/AIDS (ZNNP) sitshele iThe Zimbabwean ukuthi abaphatintambo abayisitshiyangalombili kuhulumende kaMugabe balengculaza. Uthe labo baphathintambo bangabanye bezigulane ezingu 500 ezinatha imithi yengculaza. Le yimithi ephiwa kungela mbadalo. Walile kodwa ukubabetha ngamagama laba baphathintambo.Uthe kuqakathekile ke ukuthi lomongameli ahlolwe ingculaza phambi komphakathi ukuze wonke umuntu azizwe ekhululekile ukwenza njalo.
Abalwa lengculaza bathi uma abaphathintambo labomongameli bengavuma ukuhlolwa, leli kungaba linyathela elihle elingaphathisa ekulweni lengculaza.
Kumanje abantu abedlula i 300,000 eZimbabwe baswela uncedo lwemithi yengculaza . Abangu 40,000 yibo bodwa abanelisa ukuthola lemithi. Ingculaza isitshiye intandane ezingu 1.6 million e Zimbabwe okwenza iZimbabwe inqenqeze phambili ihlabathi liphela.


Kulokukhonona phakathi kweZanu(PF)
EHARARE – Kuviki ezayo ibandla leZanu(PF) liya kumhlangano walo weminyaka yonke ochazwe ngababona ngezombusazwe njene ngcekeza yamagama. Bathi lumhlangano awulanjongo cha. Bathi uzabe ukhuluma ngezomhlabathi kunye lokuqinisa ibandla.
Abangaphakathi abaphathekanga kahle ngokuthi ibandla libe likhokhelwa lixhegu elingaselamazinyo abatsha bekhona. Kuze kube manje ukukhonona ngokwalela kukaMugabe embusweni sekusuke kwabeka obala ukuthi abahlamuki ngobani.
Iziphathamandla zeZanu(PF) ezikhulume le The Zimbabwean ngasese sivumile ukuthi ngempela kulokukhonona mayelana lokubambelela kukaMugabe empusweni yena esedondolozela nje. .
Sengitsho leziphathamandla zogatshwa lwezemibiko ezalileyo ukupha lintatheli imvumo yokuba kulo uhlangano zitshilo ukuthi kulento etshaya amanzi esizibeni.Bathe bazawungena nzima umhlangano wesitshiya galolunye ongowokusekela uzibuse ,lokwabiwa komhlabathi kunye lezembiwa.
Indoda engajwayelanga ukuvuma amaphutha ayo umgcinisihlalo we Harare uAmos Midzi uthe ukusweleka kwemisebenzi, ukungaqhutshwa kahle kwenhlelo zikahulumende kunye lokukhwela kwentengo sekusenza abantu babe madolonzima ukulandela ibandla elibusayo.
Abendlunkulu bathi sengitsho lebadaleni sokulokukhonona ukuthi kanti lindoda izaliyeka nini lelithambo abanye labo bakhukhuze.


Uhulumende uquma ubukhulu bamapulazi.
EHARARE – Uhulumende usenqume isilinganiso samapulazi ,wathi la azatholakala esedlula lpha azaqunywa.
Lomthetho uqonde kakhulu amapulazi abamhlophe angakathathwa nguhulumende. Uhulumende usethe emihlabeni emihle kakhulu akungabi lepulazi elizakwedlula i250hectars , (12.5sq.km). Kulo umhlaba ongamuhle kangaku ,osetshenziswa ukugcina izinkomo amapulazi kumele angedluli i2000hectars (20sq.km) ngalinye.
Umphathintambo wezokulima umnu Joseph Made uthe lumthetho wokuqunywa kwamapulazi uqala khona manje. Uthe abanye abalimi abamhlophe balamapulazi amakhulu kakhulu. Kulandelwa umbiko ophume ngebandla elibusayo kulabalimi abangu72 abasele ngaphandle kuhlelo lwe A2 scheme. Umbiko uthi laba balimi balamapulazi angu 927.
UMade uthe udaba lwabo lusachwayisiswa. Bazaphiwa izincwadi ezichasisa isinqumo lesi. Lezizincwadi zizalandelwa masinyazana nje yi 99year lease agreements . Abangasoze baphiwe lezincwadi bazakwemukwa amapulazi aphiwe abantu makhaza. Lombiko walotshwa ngu political commissar u Elliot Manyika.
Lumbiko uthi umhlaba omnengi osezandleni zabamhlophe awusetshenziswanga kuhle. Kusenjalo ingcitshi zomnotho zithi uma lumthetho uzakwethulwa izilimo kwamanye amapulazi zizakwehla kakhulu into azaphatha kabi umnotho welizwe oqhulayo. Leli nyathela liza ngemva kwamasondo eLand (Consequential Provisions) Bill ezasetshenziswa nguhulumende ukukhupha abalimi abamhlophe abasasele emapulazini.
Kuviki ephelileyo uMugabe utshele uhlangano webandla lakhe ukuthi abalimi abamhlophe lebandla eliphikisayo ngabethuseli. Uphinde wathi uhulumende we Britain nguye opha lababethuseli imali. Uhulumende weBritain uthi lokhu yikuwumana nje.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *