Ndebele translation 01-02-2007


Inkulungwane zabantu eHarare kuviki ephelileyo zitshengisela phezu kwesinqumo sokuthi uMugabe abuse kuze kube ngu 2010.

s/demo1.jpg” width=150 border=0>
IBulawayo ithi cha bo Somakhehlane, hamba e Ntembeni iminyaka isiyanele.
INamibia le DRC zihlomisa ababengabalweli benkululeko ngezikhali.
ZILOTSHWE NGU GIFT PHIRI

EHARARE – Kulezikhali eziqhutshelanwa ngasese phakathi kwe Zimbabwe le Namibia le DRC.Lokhu kuphume ngeziphathamandla zebutho kule iviki.
Kuphume ukuthi iZimbabwe iphakathi kokuqoqa imihlobohlobo yezikhali zisiya kunkundla zamabutho ezisabalele izwe lonke.Kuthiwa lokhu kwenzelwa ukuhlasela abebandla eliphikisayo uma bengathi bakhonone.
INamibia le DRC ancedisa iZimbabwe ukuthi ibhode ngale kwezimiso eziyenqabela ukuthenga izikhali. Lamazwe ayathenga izikhali ezinengi azedlulisele kuMugabe(82)ukuze azihlomise elindele udushe olungaqhamuka kulandela ukwalela kwakhe esikhundleni.
Izikhali lezi zigoqela ezinye ezenziwa e France.Kuthiwa zizaphiwa ababengabalweli benkululeko okufanele benze ibutho elizahlala lilindile. Le yindlela ka Mugabe yokuqinisa ibutho ngabantu abamsekelayo. Umphathintambo wezokuvikela u Sydney Sekeramai asimtholanga ukuthi atsho inhlamvu zakhe ngaloludaba.
Abangaphakathi kubutho bathi ibutho lizafundisa ababengabalweli benkululeko. Bazakuba yingxenye yebutho elizakuba ngaphanzi kwe Joint Operation Command. Laba ababengabalweli benkululeko kuzabe kuyilabo abakhethwe ngu Mugabe ngokwakhe. Bazagoqela uSolomon Mujuru, uVitalis (Gava) Zvinavashe kunye lesasimethembile uDumiso Dabengwa.
I Zimbabwean izwe ukuthi kulenkamba ezinengi esezicandelwe aba bengabalweli benkululeko izwe lonke, ikakhulu kulezo zindawo ezivele zingelankamba zamabutho.
Injongo yikuthi kubenzima kubandla eliphikisayo ukulungiselela ukhetho kunye lokutshengisela phezu kwenyala lokwedlulisela ukhetho lukamongameli phambili.
Umgcinisihlalo waba bengabalweli benkululeko (ZNWVA) uElphas Chitera uthe ababengabalweli benkululeko basekela ngenhliziyo zabo zonke ukuthi ukhetho lwamalungu ephalamende lolukamongameli lwenziwe kanyekanye ukuze uMugabe abuse kuze kube ngu 2010


UBUNZIMA BOMBUSO KANTANDO AYIPHIKISWA
Ngu John Makumbe
Ababalisi bebekhangelelwe ukutshengisela ukukhonona kwabo ngeholo ngoMvulo. Kuze kube manje akukhanyi ukuthi umzamo wabo ube yini. Mdabuko ababalisi ngabantu abalovalo. Bayethuseleka lula bacine sebephindele ezikolweni lapho abazahlalake bangafundisi. Akuthembisi ke ukuthi ugatsha lwezempilo luzazihlupha ngokuthi ababalisi bathe bafuna ukubeka phansi izikhali batshengisele. U Chigwedere akala lalwazi lokuthi umumo onje angawuphatha njani. Uzakwethusela ngokuxotsha ababalisi umsebenzi lokuhambisa abakhokheli botshengiselo ezikolo ezinganhle,ezisematshokotshokweni.
Kumaviki asanda kwedlula inhlanganiso yezisebenzi zeUniversity zisongele ukukhalala imisebenzi. Abaphathi bacine besedlulisela phambili insuku zokuvulwa kwalezi zikolo zemfundo ephezulu kumzamo wokupha abazali isikhathi eside sokudinga imali yehlawulo lezifundo eselenyusiwe.
Pho izisebenzi zama university azethuki cha. Kungenzeka njalo ukuthi ngesikhathi ama university evulwa abafundi babe besemumini ongamuhle ongakhokhela ekuqhamukeni kodlame.Kungenzeka njalo ukuthi abanfundi abanengi bangaphumeleli ukuqhubeka ngezifundo. Inani lalabo lizabe lisedlula lanoma yisiphi isikhathi selokhu sazibusayo.
I Zanu(PF) ayisanelisi ukutholela imitshova amafutha ngentengo ephansi. Imbadalo isikhwele okwamagama selokhu umnyaka lo uqalile. Lembala kulamanye ama garaji abiza I $5000 /litre iphethulo kumbe idizili. Lokhu kudula kwedluliselwa kubagadi.
Kulandela amaholo akhona kulezi insuku abantu abanengi abasanelisi ukuthola imali yokuthi bagade imitshova inyanga ize iyephela. Sebezibuza ukuthi pho vele basebenzelani.
Lokhu kutshengisa ukuthi lo mumo uzamgwenxa kuphela uMugabe lombuso wakhe ka sathane. Kulemibiko njalo ethi kulabesibutho lamapholisa asebetshiyile umsebenzi ngenxa yokungaphatheki kahle. Lumbuso uphakathi kokudinga ukuthi inhlupho ezinje uziphathe njani. Amanye amabutho aseqhuba ukuganga ukuze aphile. Amapholisa afakwe emigodini yendayimana eManicaland asezicebisa ngokungekho emthethweni.Amanye amapholisa abikwa lawo esegebha lamatshe aligugu abesecela izakhamizi ukuthi awathengise badle ndawonye. Kulo umbuso, ukuba nguntando ayiphikiswa sekufake ameva esihlalweni sikaMugabe. Akakahlatshwa., khona ezakuzwa, “Tshwa!!!” athi “Mayebabo!!!”

Izifundi zilume owangaphansi ngenxa yokwenyuswa kwemali yesikolo.
NGU GIFT PHIRI
EHARARE – Inhlanganiso yezifundi e Harare i (ZINASU) ithe iphakathi kokuqoqa izifundi ukuthi zitshengisele masinyane. Zikhangelelwe ukutshengisela mayelana lokwenyuswa kwembadalo yezikolo kunye lokwethuselwa kwabafundi nguhulumende ngenxa yokungasekeli iZanu(PF).
UWashington Katema, ongumongameli we ZINASU, uthe umhlangano osanda kwenziwa koBulawayo usekele ukuthi kube lokutshengisela. Lokhu kutshengisela kuzabizwa kuthiwe Save Our Education, Save Our Future campaign. Lesi sinqumo se
ZINASU siza ngemva kokuba uhulumende evale ukuqhutshwa kwemihlangano emakolitshini wabuye wakhweza imali yokufunda.
UKutema uthe ukholwa ukuthi izifundi zijeziselwa ukusekela ibandla eliphikisayo. Uqhubekele phambili wathi imizamo yezifundi yokuthi zengezelelwe imali ikhatshelelwe kude nguhulumende. Uhulumende ukhethe ukuhlawulisa izifundi izimali ezingapheliyo.
I The Zimbabwean izwe ukuthi amapholisa aqaphele udlakela kule iviki ajonge izifundi zeBelvedere Teachers’ College eHarare kunye le Masvingo Teachers’ College ngeso elibi kulandelwa ukulungiselela kwezifundi utshengiselo. IZINASU ilamalungu adlula i 50,000 aphuma kuzindawo ezingu 40 esemfundo ephezulu.


I ZCTU izavotela ukukhalala imisebenzi
EHARARE – I ZCTU , inhlanganiso emele izisebenzi ithe izinkulumo zokwenyuswa kweholo sezehlule. Kulandela lokho kuzakuba lomhlangano ngoMgqibelo lapho amalungu azavota khona evotela ukuthi kube lokutshengisela yini kumbe hatshi. Lo ngumbiko ophume ngo nobhala jikelele we ZCTU u Welington Chibebe.
I ZCTU ithi ayingeke yemukele iholo elingaphansi kwe Poverty Datum Line (PDL), okwamanje eku Z$350,000. Linhlanganiso njalo idinga ukuthi udaba lwe housing le transport allowance lukhangelisiswe.
Abaqhatshi okugoqela abaqhatshela uhulumende ,i Public Service Commission, abavumelani lokuthi iholo lilawulwe yi PDL ngenxa yomumo wezenotho kuleli.Noma iholo lezisebenzi liphansi umongameli we Employers Confederation of Zimbabwe (EMCOZ) u Mike Bimha uthi umumo phakathi kwenhlanganiso le lezisebenzi kusafanela ukuthi uke uhlolisiwe okwesikhatshana.
I ZCTU isike yatshengisela e Harare lako Bulawayo. Uhulumende usethe akasoze avumele lolugatsha lwezisebenzi ukuthi luvoxe lenze ukuthi ilizwe lingabuseki kahle ngokutshengisela ezitaladeni. Uhulumende uthe uzakulwa lanoma yiwuphi umzamo wale nhlalnganiso wokuvusa ukuxokozela. I ZCTU kungenzekake ukuthi ithi izisebenzi zihlale emakhaya zingabi sezitaladeni. U Chibebe utshele amapholisa omvikela ukuthi ahloniphe ilungelo labantu lokutshengisela. Uthe wonke umuntu, kugoqela lawo amapholisa abenelisi ukubhadala imali zesikolo, ezokuhamba kunye lezezindlu osokudula. UChibebe uthe uyacela ukuthi amapholisa angahlukuluzi abantu uma betshengisela befuna iholo elingcono. – Intatheli yethu.


Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *