Ndebele Translation 08-02-2007


A


makhulukhulu abantu ahlabele etshengisela koBulawayo kuviki ephelileyo ecela isisekelo eitsha kunye lokuthi ukhetho luka 2008 lungadluliselwa phambili.Amapholisa ajunywa yilokhu kutshengisela. Aze afika abantu sebechithekile
ZILOTSHWE NGU GIFT PHIRI
Abalimi abatsha sebewufulathele umhlaba wabo.
UMugabe usilahlile”
EHARARE – Inkulungwane zabantu abatshontshela abamhlophe amapulazi sebephindela emakhaya.Bathi ixhegu elinguMugabe (82) libalahlisile.Bathi uhulumende wahuga abantu emadolobheni ukuthi baye emaphandleni. Babethenjiswe umhlaba lamafutha ephethulo kunye lokudla ngesikhathi besebenza ukuze amapulazi la abe lenzuzo anelise ukupha iAfrica yonke ukudla.
Ababekuthenjisiwe akukafiki. Umumo wamafutha mubi. Abemitshova batshayana kakubi ngenqindi bebanga amafutha emagarajini.
Abanye abathola imisebenzi emapulazini ahluthunwayo abatholi mali.Batshele iParliamentary portfolio committee ukuthi i$8 500 abayiholayo ngenyanga iyinhlamba enkulu.Sikhuluma nje inkulungwane zezisebenzi zemapulazini sezihudula inyawo emisebenzini.
Ukuhluthunwa kwamapulazi kuqale ngo 2000 kumzamo kaMugabe wokuhuga abantu ukuthi bamuphe imvumo yokubusa kuze kube ngu 2010.Kwaba ngenye indlela yokuthi abantu bangakhangeli kakhulu ngokudilika kwezomnotho ngaphansi kwalo umbuso. Ngaleso sikhathi abantu abedlula i70 000 bathwalwa ngamabhasi kahulumende bayatshiywa ezintubeni zamapulazi. Alukho uncedo abalutholayo ngemva kwalokho.
Unobhala we General Agriculture Plantations Workers Union of Zimbabwe u Edward Dzeka utshele i The Zimbabwean ukuthi abalimi abatsha abahluthuna amapulazi abaholisi izisebenzi. Uthe izisebenzi zamapulazi abayisizo inkawu eziphila ngamazambane. E Crema Farm ese Chegutu izisebenzi sezikhalale imisebenzi. Zithi zifuna iholo lazo lenyuswe lisuke ku $8500 liye ku $24 000.


Aba bengabalweli benkululeko bahlalela ukukhunjulwa
EHARARE – Ababengabalweli benkululeko abaphiwa imali engange $50 000 ngamunye ngo 1998 kunye lama pentsheni ngemva kokukhulumisana kanzima lohulumende bathi bafuna ukunikezwa olunye uncedo .
U Provincial chairman weZimbabwe National War Veterans Association (ZNWVA) u Elphas Chitera utshele umhlangano wabalweli benkululeko ukuthi kumele bakhankasele ukwenyuswa kamapentsheni kunye lokuthi baphiwe ezinye izimali phezu kwalokho.
UChitera utshele abalingani bakhe ukuthi izingane zabo kumele zifunde kungela mbadalo.Uthe kumele baphiwe umhlaba kunye lezikwelede ezingelamathole (interest). Uthe njalo imuli zabo kumele zelatshwe mahala.Usole kakhulu uhulumende ngokwenza izithembiso zamanga.


IZesa ithi nga uhulumende uyama ukuthengisa.
EHARARE – I Board kunye labaphathi be ZESA sebecele uhlangano lohulumende. Bafisa ukuhlafuna udaba loku hlephuna isititshi samandla se Hwange kunye lokuthi ingxenye yaso iphiwe ikampani ye China., iYTL Corporation.I Board kunye le management ye ZESA evume ukuthi ilesikwelede esedlula iZ$ 105 billion ithi lo umzamo kahulumende awusoze wanceda lutho.
Lamadoda ahlangane e Harare kuviki ephelileyo abumba isu lokuthi uMugabe lohulumende wakhe baziswe ukuthi lesi sivumelwano se Z$10.2 trillion asisoze sanceda amaZimbabwe uma siqhutshwe ngendlela aMalaysia ayifunayo.
Umhlangano we ZESA obukhokhelwe ngu Professor Christopher Chetsanga unqume ukuthi kube lomhlangano okuzatshelwana khona iqiniso lo Hulumende mayelana lobubi kunye lobuhle bokuthengisela iYTL Corporation i51% ye sititshi samandla e Whange.
I Affirmative Action Group layo isikhulume kanzima ngaloludaba. Ithe uhulumende angaqali ukuthengisela amazwe angaphandle izinto eziqakathewke njenge ZESA ngoba lawomazwe kusasa azasibamba ngentamo.
I YTL Corporation yaphiwa lengxenye ye Hwange kungelakuncintiswana okuyimvami.U Mugabe uvikele lesisenzo wathi khona lokhu kwenzeke ngaphansi kohlelo lwe South-South co-operation.
Ophethe ibhanga lelizwe umnu Gedion Gono kuviki ephelileyo uthe iZimbabwe izathola i US$ kuloluhlelo.


IMaguta iyafadalala
EHARARE – Isiphala selizwe iGrain Marketing Board (GMB) siyehluleka umsebenzi noma sincediswe luhlelo lwebutho lokusebenza kungelaholo.Umumbu owanelayo asiwutholi ngenxa yokuthi abalimi abasafuni ukuthengisela iGMB umumbu. Bathi ibhadala imali encane.
Kumnyaka ophelileyo iGMB ifake intengo yomumbu ku Z$52 000/ tonne, kukanti kubacholi bempuphu abazimele bodwa umlimi angatshola iZ$ 100 000/tonne.
Umumbu yikudla kwamaZimbabwe okuqakathekileyo. Leliphepha lizwe kuthiwa uHulumende uzama ngamandla akhe wonke ukuthi iGran Marketing Board ithole i 936 000 tonnes zomumbu. Lokhu kuzagcwaliseka kuphela uhulumende angavuma ukuthenga umumbu ngentengo enjengaleyo eyabacholi abazimele bodwa.

IZanu (PF) izakuwa kuphela.
NGU JOHN MAKUMBE
EHARARE – Usibalukhulu we bhanga lesizwe umnu Gedion Gono wethule isinqumo sakhe sezemali kuviki ephelileyo. Kulehungahunga elithi ubejonge ukwehlisa uhlonzi lwe dola leZimbabwe oluvele luwile. Akasakwenzanga-ke lokho , into ephathe kabi osomabhizimisi kunye lankosi zomgunyathi akade sezifihle imali yaphandle ukuze ziyithengise ngenzuzo enhle.Sebesadalala manje ukuyithengisa limali. Unjalo ke umnotho weZimbabwe kulezi insuku.
Enkulumeni yakhe uGono uchasise ubunzima obubhekane lezomnotho. Inengi lethu sicine sisithi “Sakutshela!” Ezinye inhlupho uGonon aziqambileyo yinkohlakalo ephakathi kwabezombusazwe abathenga umumbu ngomkoto eGMB besebewuthengisela ezinye ingatsha zikahulumende ngentengo enqunywe ngu hulumende, okuyintengo ephindwe katshumi kuleyo abayabe bethenge ngayo. Uthe lokhu bakwenza langamafutha ehliswe intengo nguhulumende.
Okubuhlungu yikuthi uGono akazange aphume lesinqumo sokuthi loluhlupho lungenziwani.
Uthe khona ulethemba lokuthi izivumelwano kwezomnotho zizasebenza. UGono nguye umuntu okufanele ukuthi uyazi ngokuthi izivumelwano kwezomnotho zidinga kakhulukazi usekelo oluvela kuhulumende. Kufanele ukuthi kube lokuvumelana ukuthi umnotho udilizwe yini kunye lokuthi kungenziwani ngalokho.
Pho kuzo zonke izingwalo esengizibalile akula okutshengisa ukuthi kulesivumelwano sokuthi ezomnotho zihanjiswe njani.
Nginganika umzekeliso nge Tripartite Negotiating Forum (TNF), eyiyo umgogodla wesivumelwano sezomnotho.I TNF kayisebenzi lutho ngoba unyawo lwayo lunye olusebenzayo. Ezinye ezimbili zigogekile. Lolo ngolwamabhizimisi lolwezisebenzi. Amabhizimisi lezisebenzi sebenqundekile okokuthi asekude amathuba okucanda ubuhlobo obuhle. I 80% yabantu abalamisebenzi. I 20% yiyo esebenzayo.
UGono uyavuma njalo ukuthi ilizwe likhohlakele, into esilimaza ezamabhizimisi. Engingakutsho ku Gedion yikuthi akusoze kube lomehluko kwezomnotho ngaphandle kokuthi uhulumende aze aguqulwe.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *