Indaba ngeSi Ndebele 01-03-07


Umthwetshulwa
: UMugabe lensila zakhe besidla ezifela e


mlonyeni, ezinye izakhamizi e Gweru zazingela ngitsho lemali yokuthwala izidumbu zisiya emangcwabeni. Ibhokisi balithwala ngezandla bequma esitaladeni besiya emangcwabeni.

I CIO Isiqoqe uluhlu lwabantu okumele balandelelwe , uma kuvuma basuswe.
EHARARE:Ilihlo lika hulumwnde (CIO) liloluhlu lwabantu abedlula amatshumi amahlanu okumele bathathelwe amanyathela ngesikhathi abantu belensolo lokukhonona phezu kombuso. Lababantu bagoqela abezombangazwe, amagqwetha kunye lentathelizindaba.
Umphathintambo okhangele ezomvikela u Didymus Mutasa ukhanya ezimisele ukuthi abantu ababonakala beluhlupho bathathelwe amanyathela ngokuphangisa. UMutasa waphathisa kakhulu ukuqoqa lolu luhlu njalo ukhanya ehlola nsukuzonke ukuthi uhlelo lwakhe solubanga ngaphi.
“Lolu luhlu ngolwabantu abafuna inguquko kwezombuso,” imiyane zinyenyezile.
UJenni Williams, okhokhela iWomen (and Men) of Zimbabwe Arise (WOZA),ukulolo luhlu,ndawonye lonobhala we Progressive Teachers Union (PTUZ) uRaymond Majongwe lo Lovemore Madhuku owe National Constitutional Assembly (NCA).
Inhloli zambule njalo ukuthi umkhulumeli weqembu lika Tsvangirai uNelson Chamisa lonobhala jikelele uTendai Biti bakulolo luhlu kunye lo Arthur Mutambara okhokhela olunye uhlangothi lwe MDC. Ugqwetha wamalungelo oluntu u Arnold Tsunga lo Otto Saki kunye lo MDC legal representative u Selby Hwacha ngamanye amagqwetha akulolo luhlu. Intathelizindaba ezisebenzela amaphepha angasi kahulumende kunye lalabo abacatshangelwa ukuthi babhalela amaphepha angaphandle labo bakulolo luhlu.
Ebuzwa ukuthi iCIO izabenzani abantu abakulolu luhlu omunye wangaphakathi uthe, “Bazakweluswa kumbe bavalwe imilomo kokuphela.”
UMugabe ngokwakhe kuviki ephelileyo ukhulume kabanzi ngokuthi abalemicabango ehlukile kumele bavalwe imilomo. Ekhuluma kumkhosi wokuthakazelela usuku lokuzalwa kwakhe uMugabe ubikwa ethe bonke abasebenzela uTony Blair kuzamela bathathelwe amanyathela anzima – Itai Dzamara


Sengitsho labasekeli beZanu(PF) bafa ngendlala kumkhosi wokuthakazelela usuku lokuzalwa kuka Mugabe.
EGWERU – Izipho zakhe zazigoqela inkalakatha yekhekhe elimhlophe , isithombe segolide,amambodlela e whisky le rum kunye lezifuyo zokosa ezingamatshumi amathathu lesithupha. Abalandeli babengu 12000 Okwamahola amabili okuqala umnini mkhosi u Robert Mugabe wayengabonakali. Uthe umkhosi usuphakathi watshutsha uGushungo etshaye ikepesi ye baseball lekawuso yebandla elibusayo kunye lebhulugwe elifanayo.
Ephelekezelwa ngowakwakhe kunye lebutho elimlindayo , umkhokheli ozondakala okwenyoka wanquma lenkundla ephakamisela abantu inqindi njengenjwayelo. Abasekeli bakhe babememeza nbesithi “Qina Gushungo.” Watshela ixuku ukuthi i83 ayitsho lutho kuye . Yinombolo nje
Phandle kwenkundla ye Mkoba, amakhulu abantu ababebuye labo ukuzokudla baxotshelwa khatshana. Inengi lenkulungwane ezaphumelela ukungena ladana kakhulu ngoba ukudla kwaphiwa abahlonitshwa kuphela. Badla benganakile abantwana ababebukele belambile.
Izifuyo ezingamatshumi amathathu lesithupha zahlinzwa zoselwa inkokheli zebandla ezazivela ukma province alitshumi. Abantwana okwakuthiwa ngumkhosi wabo bancitshwa ukudla. Utshwala ebadaleni bebandla babungamanzi okuphala izikhumba.
Omunye umsekeli webandla wazonda kakhulu encitshwe ukudla yena wayehambe umango omude kangaka esuka eMasvingo. Watshela iThe Zimbabwean ukuthi akubusisekanga ukuthi inkokheli zizitike abantu belambile. – Gift Phiri


Umonakalo wendayimana
Ngu JOHN MAKURA
EMARANGE :Imifula yelizwe emikhulu, uOdzi loSave kungenzela bagqibeleke ngenxa yabaphandi bendayimana (Diamond) okungekho emthethweni eChiyadzwa esabelweni seManicaland.
Ngenxa yenzuzo ephuma kuma diamond iziphathamandla zamapholisa lamabutho lazo seziphakathi kwawo lumsebenzi. Izakhamizi zithi ama diamond yisiphephelo sazo.
Ukuqhwanda okungekho emthethweni lokhu sekudilize ezomhlabathi okwedlula lanoma yikuphi osokuke kwenzeka embalini yelizwe. Umango ongane 40km usugugudekile inhlabathi yayatheleka emifuleni .
“Imifula le izakuba yimbali seyagqitshelwa yinhlabathi,” kutsho u Harry Douglas Ronalds, ingcitshi yezemvelo ophakathi kokuhlolisisa umonakalo obangwa yikuqhwanda indayimana.
UFelix Chiundura we Ministry of Tourism uthe indawo eziqhwandwe indayimana sesiyinkangala esabekayo. Ukhuthaze ukuthi kuthathwe amanyathela masinyane umonakalo ungakayi phambili. – CAJ News


I ZRP ijombe iyafa
EHARARE:I Zimbabwe Republic Police (ZRP) isitshone okwe njombi.Ayiselamali yokuholisa ama auxiliary kunye lokuthenga amayunifomu.
Abangaphezulu esipholiseni batshele i The Zimbabwean ukuthi amapholisa asezama ukuthuthukisa isikhwama sawo ngokubhadalisa abantu imali esithi bephule imithetho.
Uhlelo olubizwa ngokuthi Chikorokoza Chapera, olwaqalelwa ukulwa labembi bemigodi abangekho emthethweni solusabalele izwe lonke . Abachwayisisayo bavumbulule ukuthi amapholisa athunyelwe endaweni lapho abantu abemba khona kakhulu.
“Sifakwe e Kwekwe. Abanye bethu abanengi baye eMutare. Batshelwe ukuthi kumele benze imali enengi ngokubhadalisa abantu amafayindi,” kutsho omunye wamapholisa.
I Operation Tasangana ikhangele kakhulu izimota ezingalungana kunye labatshayeli abangelamaphepha afaneleyo. Ekwethwekeleleni kwethu iZRP Ordinance Deport e Harare sivumbulule ukuthi amapholisa asehlutsheni. Amapholisa aphindela emuva engaphathanga lutho ngoba akusela mayunifomu. Amayunifomu amatsha aphiwa amapholisa alezikhundla eziphezulu kuphela. Abanengi kumele bagqoke wonala asegugile. Lokhu sikuzwe ngesiphathamandla esabela amayunifomu.
Isipholisa simise umsebenzi ama auxiliary angu 2000 “Kuthiwa akuselamali. Kuthiwe sidinge okunye esingakwenza kumbe sisebenze nje singaholi ,” kutsho omunye um auxiliary . – Itai Dzamara

Impompi zokuthwala ingcekeza ziyampompoma
EHARARE: Impopmi zokuthwala ingekeza yezambuzi ezitokisini ze Harare Central ziphongufadalala nje kuviki ephelileyo. Ingaphandle yabantu yaphongugeleza nje into eyethusa ababevalelwe.
NgoLwesine ngibone omunye umkhulu wamapholisa egezisa ingcekeza ngokwakhe.
Kwathiwa ezokuthwala ingcekeza yesambuzi zaphongufadalala nje . Ingcekeza yayisigwele ku ground floor lapho ababotshiweyo abafikela khona.
Kuthiwa kwazwakala umsindo omkhulu, kwasekutshoka ingcekeza yabantu ephahleni. Kuthiwa abantu bethuka sebecabanga ukuthi izindlu lezi zizahle zidilike.
Kuthiwa amapholisa ala ukuthi izibotshwa zigqoke izicathulo . Kwathiwa zihambe phezu kwengcekeza le. – Itai Dzamara

Amapholisa aphezulu adinga imisebenzi eGoli.
EGOLI – Amapholisa agoqela o Inspector abikwa esebeke phansi amayunifomu ayadinga imisebenzi eGoli.Lokhu kubikwa kungenxa yobuyanga obulapha ekhaya.
I CAJ News ibika ukuthi amanye amapholisa athatha ikhefu lenyanga ezintathu abese sebenzisa ama payslip lawo ukuthi angene eSouth Africa.
Izisebenzi zikahulumende azithathi ama visa uma zizakuthi zingene eSouth Africa.Kumele zitshengise ama payslip kuphela ebhoda . Sihlangane labomama ababili ababengama inspector . Babenikeza amaphetshana enye ikolitshi eBraamfontein.
“Sihola i R25 usuku lonke. Akukho esingakwenza ngoba sifuna ukuphila lokondla imuli zethu emakhaya.,” kutsho uMakandiedza Zviripi, owayengu Inspector e ZRP.
Omunye wakhe u Simangaliso Ndlovu, owayese Bulawayo Central Police engu Chief Inspector uthe kunzima ukuthola umsebenzi lapha.
“Amakolitshi lezinyanga yiwo wodwa aqhatsha abantu noma bengelamaphepha.Laba benza imali ngokubhala imibhalo thina besesiyisabalalisa ezitaladeni,” kutsho uNdlovu.
Uthe banengi abesipholiseni labakubutho abatshiya imisebenzi ukuzokwenza khonalokhu eGoli.
“Amasotsha adangele nje . Yikho kuswelakala ngitsho lamatsha afisa ukungena esibuthweni,” kutsho owake waba ngo Captain e ZNA okwamanje otshintshela abantu imali e Park Station. – CAJ News


Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *