Indaba ngesiNdebele 28-06-07)

Umthwetshulwa:Amalungu eWOZA etshengisela phambi kwe SA High Commission, bethi labo bafuna ukuba phakathi kwezinkulumo zokuxakulula ingxubaxaka yeZimbabwe ezikhokhelwa nguMbeki.

Izigidi zamadola zithenge izikhali


eChina.
EHARARE
Khona kuvele kungelamali ekhaya, iZimbabwe ibikwa ithenge izikhali ngezigidi zamadola eChina kuviki ephelileyo. I The Zimbabwean ibikelwe ukuthi ogxobe lawo maphepha ngu mpathintambo wezomvikela u Sydney Sekeramayi eChina lapho njalo abambe khona izinkulumo lomlingani wakhe u Cao Gangchuan. UMugabe kunye le Cabinet yakhe ukusekele lokho.

Lezi zikhali zizabhadalwa ngegwayi kunye langenzuzo ezatholakala ekuthengiseni impondo zendlovu. Lezi zikhali zivela eChina North Industries Corporation. Lokhu kuthengiselana kukhokhelwe ngu Cao, ongumsekeli kamgcinisihlalo we Central Military Commission ye China.
IZimbabwe isiphephela empumalanga nanku entshonalanga seyafakelwa izijeziso zenotho ngenxa yochuku lukaMugabe ebantwini bakhe.Izitho zezikhali zempi zibikwa sezingezokucongolozela. I Zimbabwe kuthiwa isibhadale ingxenye yemali efunekayo ukuze lezo zikhali zingene. Kubikwa kubhadalwe i US$6million. Elandelayo izabhadalwa ngegwayi lempondo zendlovu.


Uluhlu lwabavoti lulamagama azikulungwane angekho.
EHARARE
Inkulungwane zabantu abahambe ukuyahlola uluhlu lwabavoti bayakhala nanku amagama abo awekho.
Lokhu kuphume ngesikhathi amabandla aphikisayo kunye lenhlanganiso zamalungelo abantu zicele ukuthi insuku zokubhaliswa kwamagama abazavota zengezwe .Okwamanje ziphela ngo 17 Ncwabakazi. I MDC isongele ukusa uhulumende emthethwandaba uma uTobaiwa Mudede engazange alungise ingcekeza yakhe le.
I MDC ithe uMudede kaphe wonke umuntu oleminyaka engu 18 kusiya phezulu isithupha ukuze avote. Laba besebetshiywe ngabomo.

UMudede uthe wonke umuntu olegama elitshiywe phandle kabhalise masinya kulabo ababhalisa ngendlela.

Abantu bafuna ukhetho olukhululekileyo.
EHARARE
Inkulungwane zabantu ezikade zisemhlanganweni weMDC eGweru le Chinhoyi leKwekwe zitshele uTsvangirai ukuthi zifuna isisekelo sombuso esitsha esizakwenza ukuthi kube lokhetho olukhululekileyo.


EChinhoyi, umhlangano ungenwe ngabantu abedlula i 5 000 e Orange Grove motel ngemva kokuba ibandla lincitshwe imvumo yokubamba umhlangano walo enkundleni yebhola. EGokwe le Amaveni kube lenkulungwane zabantu kulo umhlangano. Abakhulume kule imihlangano bagoqela u Secretary-General Tendai Biti,uDeputy Secretary-General Tapiwa Mashakada kunye lesikhulumeli sebandla u Nelson Chamisa.


“Imizwa yabantu icacile. Abantu bafuna isisekelo sabantu esizalawula ukhetho oluzayo. Bathi ithemba labo liku MDC ngemva kokuba iZanu(PF) itshaphaze umnotho. Kusobala ukuthi iZanu(PF) ifuna ukuvoxa imizamo ye SADC yokuletha ukuthula,” kutsho u nobhala wezemibiko uChamisa.


Umkhokheli we MDC uchaze obala amanyathela azathathwa agoqela isisekelo esitsha , ukhetho olukhululekileyo lohlelo lokuvuselela umnotho. Uphinde njalo wakhuthaza abantu ukuthi babhalise ukuvota ukuza babe lelizwi linye. Abantu bancome iMDC ngokuba yingxenye yohlelo lwe SADC olukhangelelwe ukuphathisa ukuthi kube lokhetho olukhululekileyo.


UChamisa uthe sekuyisikhathi senguquko esokuthi iZanu(PF) iphume, amandla aye ebantwini.



Ukwaliwa kwemibuthano kuvoxa inkululeko yabantu-MDC
( EHARARE
IZanu(PF) ithi yona imibuthano esemthethweni ngeye Zanu(PF) kuphela, hatshi amanye amabandla.


Ngolwesihlanu uchief-superintendent Isaac Tawengwa, okhokhela i Harare Central wengeze umthetho onqabela imibuthano yeMDC ngenyanga eyodwa. Lumbiko uhanjiswe emawofisini eMDC ngamapholisa odlakela ngezimota zempi ezimbili.


“Ngokubona kwe MDC lesisenzo sokwenqabela imibuthano yebandla sidunga amalungelo abantu. Njengoba amaphephandaba akhululekileyo evaliwe, imibuthano yiyo yodwa esisele okufanele ukuthi isetshenziswe ukusa imibiko ebantwini. Ukuvala imibuthano yikukhama amabandla aphikisayo . Imibuthano yiyo enza ukuthi inkokheli zifinyelele ebantwini,” kutsho u Nelson Chamisa.

Ukuthi iZanu(PF) kube yiyo yodwa ebamba imihlangano kuphikisana lesimiso seSADC sokuletha ukuthula elizweni.
UChamisa uthe ngeke kube lenkulumo zokuthula iZanu(PF) ingathembeki kanje.

Kusukela ekwethulweni komthetho we Public Order and Security Act (POSA) ngo 2002,iZanu (PF) isibambe imibuthano engu 1 211 izwe lonke ingazisanga amapholisa. I MDC icele ukubamba imihlangano engu 2 342, yavunyezwa engu 276 kuphela.
I MDC ithi-ke ayiboni kusiba lokhetho olukhululekileyo ngo 2008.

Ithi njalo ayisoze yethuselwa. Ithi izazama ngayo yonke indlela ukuthi ifinyelele ebantwini. Ngemva kokudilika kwezomnotho uhulumende lo usesevalweni





Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *