News in Ndebele

Ngubani Iqhude elikhulu?

Umlobi nguStanford Mukasa


WASHINGTON-Umhlangano omkhulu wequla leMovement for Democratic Change (MDC) elikhokhelwa ngumnumzana Morgan Tsvangirai, uphe uzulu weZimbabwe ithuba lokuhlahlula indaba ezithile okugoqela lo


daba lokudazuka kwalelo bandla phakathi.



Kulamalunga azinkulungwane ezilitshumi lanhlanu angene umhlangano omkhulu wequla leMDC elikhokhelwa ngumnumzana Tsvangirai okukhomba sobala ukuthi nguyena ozibambe esidukwini phakathi kwamaqula womabili. Bekuhlangene imihlobo yonke yamaZimbabwe bonke benjongonye yokukhulula iZimbabwe phansi kocuku luka Robert Mugabe.



Njengoba kusobala ukuthi amanxusa onke abeze kulowo mhlangaqno azizele kungekho obanjwe ngamandla, lokho sekungahle kuveze ukuba ngubani iqhude elikhulu phakathi kukamnumzana Tsvangirai lomnunzana Arthur Mutambara okhokhela elinye lamaqula eMDC, kanye lomongameli Mugabe.



Lobanje emhlanganweni wakhe umnumzana Tsvangirai ebe lamalunga adlula inkulungwane ezilitshumi, emhlanganweni ofanayo wequla likaMutambara, kwakulabantu abazinkulungwane ezintathu kukanti koweZanu pf owaqhutshelwa Esigodini ngoDecember babezinkulungwane ezinhlanu kuphela.



Abasiki bebunda bathi phakathi kwamaqula eMDC womabili iqula elithole inani eliphezulu emhlanganweni walo kufuze kube yilo elithatha igama lebandla.Umgcinisihlalo wenhlanganiso eququzela ukubunjwa kwesisekelo sombuso esitsha, eye National Constitutional Assembly (NCA) umnumzana Lovemeore Madhuku, uthi umbuso wentando yabanengi ugxile qho lapho okuleningi khona. Wengeze wathi nxa kulandelwa intando yabanengi okuyinto evunywa ngamaqembu womathathu, kutsho ukuthi umnumzana Tsvangirai nguye ingqwele phezu kweMDC kaMutambara leZanu pf kaMugabe.



Izambuzi zokuzenzela ziyimikhokha yemikhuhlane

Umlobi weZimbabwean

BULAWAYO -Amakhansili kanye lengcitshi kwezempilakahle eZimbabwe sebexwayise ukuthi Uzulu ulakho ukutapulula imikhuhlane kuzambuzi uhulumende othi abantu kabazakhele zona phansi kohlelo lwalabo abathola izindlu ngemva kohlelo lukahulumende lokudiliza izindlu.



Uhulumende uselaye labo abathola izindlu ezilikhulu lamatshumi amathathu ezakhiwa ngesiphangiphangi ngemva kokuba uhulumende ebadilizele izindlu zabo, ukuthi bazakhele izambuzi besamele ezizakwakhiwa ngokusemthethweni.



Ingcitshi kwezempilakahle zithi lelo nyathelo lingahle libe yingozi ngoba izambuzi lezo zingasoke zisuse ingcekeza ebantwini njengokomkhuba wamadolobho, okungahle kufafaze imikhuhlane egoqela owesihudo. Inengi lalezo zindlu kubikwa zingela manzi ngesikhathi idolobho leHarare lidliswa imbuya ngoluthi ngumkhuhlane wesihudo osuthethe imiphefumulo engamatshumi amabili lonyakanje kuphela.




Umbuso wodlame uqhubekela phambili

Umlobi nguJudy Todd
Inkulumo kahulumende ethi bakhona abafuna ukumhluthulela intambo zombuso kukhanya yavela yaba lizaba leZanu pf lokuzivikela kusukela ilizwe lithola inkululeko ngo1980.

Ngo 1983 ngenyanga kaFebruary ngemva kokuthwaliswa amalahle ekhanda yiPF Zapu eyayikhokhelwa ngumuyi UJoshuwa Nkomo, Umkhokheli kahulumende ngaleso sikhathi uRobert Mugabe, wamemezela ukuba sekutholakele izikhathi ebezijonge ukusetshenziswa ehlelweni lokuhluthulela uhulumende wakhe intambo zombuso.



Qede lapho watsho amazwi alokhu ezwakala lalamhlanje ethi, “iyodwa kuphela indlela yokuqedelana lenyoka, yikuba uyitshaye ekhanda uyifihlize”.



Kakuzange kuphoziswe maseko ahle angena ezabelweni zeMandebeleni amabutho e5th Brigade atshiya kulucaca abadala labancane, bethunywe nguye uMugabe. Mhla zinhlanu ngenyanga kaMarch ngomnyaka ofanayo amapholisa athunyelwa koBulawayo ukuba avale ngci kungabi lomuntu onyakazayo sekuzingelwa okaLitshe Liyatshelela, uJoshuwa Mqabuko Nkomo. Ngenhlanhla yakheke okaNkomo, wathi esizwa iphunga lokufa wahle wangena phansi okomswenya, basalake bebambe iziboya.


Lobakunjalo, izitha zakhe zatshiya umtshayeli wakhe labanye ababili kogoqanyawo, zafohloza endlini kaMqabuko okwenkomo zamahlanga, into yenke kwaba zimfucuza. Umama umaFuyana umuyi wahle walikhuthaza isoka lakhe okaMqabuko ukuthi atshaye utshani ngoba isitha sidla amalahle.


Kuze kwaba ngumanyano wePF Zapu leZanu pf ngo1987, kulokhu kusetheswa lo lalowa umlandu wokufuna ukuhluthula intambo zombuso ezandleni zikahulumende weZanu pf.



Lobanje iZanu pf yanqoba ekhethweni luka1985, URobert Mugabe wathukuthela waganunwabu, njengoba wehluleka ukuthola inengi ephalamende lapho eyehlose khona ukwethula umbuso kantando kayiphikiswa ovumela ibandla elilodwa kwezombusazwe. Wezwakala ethumela umlayezo ebanwtini bakhe ngolimi lwesishona ethi ‘goborai zvigutswa’ okutsho ukugebha izidindi lokutshisa amabili emasimini. Lowo myalezo walandelwa ludlame ekhethweni lonke kusukela leso sikhathi kuze kube manje.



Okwamanje iMDC layo isibhekwe ngamehlo esilwane ngoba kuthiwa ifuna ukuhluthula umbuso. Isiphetho salokhu yikho kanye okwatshiwo ngumphathintambo wogatsha lwenhloli zikahulumende, ngesikhathi esithi, “kungaba ngcono sisale labantu bethu abayizigidi eziyisithupha kuphela abasekela impi yenkululeko. Lonke olunye loluquhaha kasiludingi”, okuludaba olwaqala ukwethulwa liphephendaba leCape Times.



Umahluli usola Inhloli zikahulumende

HARARE – Sekuvele mgceke ukuthi amaqhinga enhloli zikahulumende afice imbila zithutha, ngemva kokuba umtshutshisi ecaleni lalabo abetheswa umlandu wokuqoqa ukubulala uRobert Mugabe, eveze ukuthi kasazimiselanga ukuqhubeka esethesa labo bantu icala.



Umtshutshisi uvezele inkundla ukuthi kunengi okungahlanganiyo ecaleni lelo ngakho kasenelisi ukuqhubeka ebethesa icala phansi komugca wetshumi womthetho obona ngokulondolozwa kokuthula lezomvikela. Uhulumende yena ubethe abantu labo bebevumelane ukuqoqa lokugcina izikhali zempi ngenjongo yokuvusa udlame lokungahlaliseki komumo elizweni. Ubuye wathi baqoqe njalo ukuthela i-oyili emgwaqweni obukhangelelwe ukuhamba imota kamongameli Mugabe lethimba lakhe elimlindayo ngenjongo yokuthi ibhewuke.



Kubuye kwavela njalo ukuthi phezu kokuthathela abasolwayo labo impahla zabo okungekho emthethweni, inhloli besezizenza abatshutshisi ngokungenela emhlanganweni yabatshutshisi abebelungiselela icala lelo. Phezu kokungena leyo mihlangano okungekho ethethweni kubikwa inhloli bezisethusela abatshutshisi kuthiwa bengalokothi ukukhuthaza ukulahlwa kwalelo cala.



Esethula isinqumo sakhe phezu kwaleli cala, Umahluli uHungwe, uchaze ukuthi ukwethuselwa kwabatshutshisi zinhloli kwaze kwafika ebangeni elibi okokuthi omtshutshisi uJoseph Jagada loFlorence Ziyambi bacina bephindela eHarare okwesikhaphekhaphe sebethwele amaphapho ngezandla kulandela ukwethuselwa kwabo zinhloli zikahulumende.



Kubikwa ngesinye isikhathi igqwetha elikhulu likahulumende uSobusa Gula Ndebele, wacina elaya izisebenzi zehofisi yakhe ukuba zime ukubuzisisa labo abaphatheke ecaleni lelo esebona sobala ukungaboni ngaso linye kwazo lenhloli zikahulumende.



Umahluli yena wethule amazwi aqatha langalazwelo ngendlela icala lelo eliphathwe ngayo. “Isenzo lesi sidinga ukugxekwa kakhulu. Ngeke sivunyelwe eluntwini oluqhuba umbuso okhululekileyo… Yikho kanye lokhu okubangela ukuthi abantu babheke ngeso elibi umthethwandaba leZimbabwe uqobo,” wenabe kanjalo okaHungwe.



Ababengabalweli benkululeko bavuka eseganga

HARARE – Ababengabalweli bempi yenkululeyo kubikwa bevale ngodlame enye indawo yokuzilibazisa abantu bephuza njalo bebheke imidlalo etshiyeneyo kumabona kude- ithelevizhini. Isenzo lesi sesikhombise ukuthi ukulandelwa komthetho kulokhu kusasekude leZimbabwe.


Kube yisipunepune umtshado wendwangu kwakhala isiyoweyowe eRaylton Sports Club eHarare ngesikhathi ababengabalweli benkululeko labo okubikwa bebevela koBulawayo bevala leyo ndawo ngodlame olwesabisayo besethesa umnimniyo umlandu wokuvumela umkhokheli webandla eliphikisayo umnumzana Morgan Tsvangirai ukuba aqhubele khona umhlangano.



Umnumzana Tsvangirai wayengumhlonitshwa edilini lenhlanganiso yezisebenzi eyeZimbabwe Congress of Trade Union (ZCTU) eliqhutshelwe kuleyo ndawo ngeviki ephelileyo. Abaphuza kuleyo ndawo abangamalunga ngokuhlawula amadola ayizigidi eziyisitshiyagalombili ngomnyaka, bathi bethuswe kabi yisenzo sabalweli benkululeko labo abebekhanya sobala ukuthi bebedakwe bengazazi ngesikhathi beqhuba isenzo sabo sobudlova.



Kubikwa beqale ngehola letshumi lanye ntambama beklabalala ngelithi uTsvangirai ‘yinja’ ngakho bekungafanelanga avunyelwe ukuqhuba umhlangano endaweni leyo. Kubikwa beqhubeke bathatha ukudla kwaleyo ndawo bazitika balengisa lokuhlukuluza umgcinisihlalo waleyo ndawo umnumzana Norman Ushe.



Oka Ushe yena wenqabile ukukhuluma lentathelizindaba ngaloludaba kukanti kukhanya amapholisa engezanga lobanje ebebiziwe.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *