Umkhuhlane wetshukela ubulala okwedlula ingculaza

Abe Zimbabwe Diabetes Association bathi lumkhuhlane usubulale abantu abanengi okwedlula isandulela-ngculaza lengculaza.

Okhokhela linhlanganiso njengosihlalo wayo, uNgoni Chigwana, uthe lokhu kwenziwa yikudla izinto ezihluzisiswe kakhulu ngesikhathi sokwenziwa.

Usuku lwe World Diabetes Day 2012, olubkelwe lumkhuhlane, ngolwesine emnyakeni emihlanu yokubhekana lalumkhuhlane – okubalisa ukufundisa lokuvikela umkhuhlane lo njalo luzabungazwa mhla ziku 20 ngoLwezi.

“Uphenyo lokugcina luka 2005 lubonise ukuthi abalitshumi ekhulwini emuntwini wonke kuleli abegula umkhuhlane wetshukela. Ngenxa yendlela zokuphila kwenengi, amanani akhuphuke kantathu njalo inengi liyafa,” kutsho u Chigwana.

Uthe njalo ukumemetheka kwalumkhuhlane kuzoqhubeka ngoba uphenyo lobufakazi lubonise ukuthi phakathi kwamatshumi amahlanu layisitshiyangalombili ekhulwini alabo abagula lumkhuhlane abazi ngesimo sabo.

Kusenjalo, ungqongqotshe wezempilo lokondliwa kahle kwabantwana, udokotela Henry Madzorera, usethembise ukukhankasa okubanzi ukuze abantu bazi kangcono ngalo umkhuhlane lengozi yawo.

“Omunye kwabane kuleli ulomkhuhlane wenhliziyo, kukanti omunye kutshumi ugula ngetshukela.Ugatsha soluthethe amanyathelo okufundisa uzulu ngemikhuhlane engelaphekiyo ukuze abantu bafunde indlela zokuziphilisa lapho belayo. Besikhangele kakhulu abasengozini enkulu elizweni lonkana, ikakhulu labo abasuka ezabelweni besiya emadolobheni,” kutsho uMadzorera.

Wengeze wathi kuselesidingo semali enengi yokuchaya loluhlelo ukuze lusebenze ngendlela.

Umongi u Augustine Mugidha, yena uthe abantu ezabelweni abehluleka ukuthola usizo lwezempilo bahlalela emnyameni ngezimo ezingabaphambanisa empilweni zabo.

“Kulesidingeko sokuthi kwandiswe ulwazi lokuthi wonke umuntu olomkhuhlane wetshukela kumbe osengozini yawo udinga imfundiso enkulu kakhulu, ukuvikela kunye lokuphathwa ngendlela. Ubunzima bokuthola ezempilakahle kukhona kakhulu kulabo abangaphandle kohlelo,” kutsho u Mugidha.

Udokotela wesibhedlela sase Parirenyatwa, uElopy Sibanda, uthe ezempilakahle ezinengi bezibekelwe abalengculaza, kukanti ubufakazi bona bubonise ukuthi banengi kakhulu abagula ngetshukela.

Uthe kulutshwana osokwenziwe ukufundisa abantu ngendlela zokuvikela imikhuhlane enzima enjenge nhliziyo, izinso lazo ezinjenge tshukela.

“Umama wami oleminyaka engamatshumi ayisikhombisa lambili usanda kukhitshwa umbala e Mpilo ngenxa yesilonda esidalwa yisilonda somkhuhlane wetshukela. Besolubolela kuye ngenxa yalo umkhuhlane. Banengi abangeke bnavumelana lami, kodwa ngilesiqiniseko sokuthi ukudla okuphekwa ngesikhekhekhe kubulala impilo zabantu,” kutsho u Martha.

Post published in: News

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *